22. Kommunism 22.1. Sissejuhatus (Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002) See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate
Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940
Kommunistlik diktatuur Venemaal Kommunism terminina • Sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. • Ideoloogia või teooria, mis toetab, põhjendab, ja arendab selle ühiskonna loomise ideed. • Poliitiline liikumine või režiim, mis soovib ühiskonnakorraldust rakendada. Kommunism teoorias Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem – kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku
Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised Diktatuur autoritaarne või totalitaarne EESTI SOOME LÄTI ROOTSI VENEMAA Riigikorralduse unitaarriik unitaarriik unitaarriik unitaarriik föderatsioon vorm Riigivalitsemise vabariik vabariik vabariik piiratud vabariik vorm monarhia Riigivalitsemise liberaalne liberaalne liberaalne liberaalne juhitud
23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika
* keskkonnakaitse, * multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm, - Vabaduse teema rõhuasetus nihkub avalikust sfäärist privaatsfääri. Marksism o Kõiges, mis tema kohta on väidetud, saab kahelda. Side ja sugulus sotsialismi vahel (kaheldav). Marx oli ise kahtleval seisukohal sotsialismile. Poliitiliselton sotsialistlikud ja kommunistlikud parteid olmud leppimatud, kui vasak- ja parempoolsed Lääne-Euroopas omavahel. o Karl Marx (1818-1883), o Friedrich Engels (1820-1895), o Marxi on nimetatud kõigi aegade kõige mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just marksismist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest ühiskondliku, eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. o Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomandile tugineva ühiskonna kriitika. Nimetatud ka filosoofiaks. Marx ise end filosoofiks ei pidanud, pigem nõuandjaks. Aga ülimalt vilets,
Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“, tavaliselt ainujuhiga ainupartei, vägivalda rakendav politseijõud, kommunikatsioonivahendite monopol, relvastuse monopol ja keskselt juhitav majandus. Režiimi ideoloogiaks ja üldeesmärgiks on „totaalne hävitamine ja totaalne ülesehitamine“. Tõeline totalitaarne süsteem liigub samm-sammult oma eesmärkide saavutamise poole rahvaga osava manipuleerimise abil. Kasutatakse propagandavõtteid, indoktrinatsiooni ehk ajupesu kui ka jõu rakendamine. Hannah Arendti arvates ei ole protsess nii korrastatud. Pooldab, et režiimi aluseks on radikaalne ideoloogia. Aga pole olemas sidusat programmi, on vaid lakkamatu liikumine, „et organiseerida võimalikult rohkem inimesi, tõugata nad nad liikvele ja hoida liikumas“. Tagajärjeks on kaos mitte kord
1937 Hossbachi protokoll - nõupidamine Hitleri juures. Vajadus laiendada sakslaste eluruumi. 1938 Kristalli öö - massilised juudipogrommid Saksamaal, mille käigus peksti puruks juutide korterid, poed ja ka juudid ise. 1938 toimus Anzluss - Saksamaa liitis endaga Austria. Gestaapo - salapolitsei, kellel oli info kõigi ja kõige kohta. SS - NSDAP julgeoleku organ. Riik sekkus tugevalt majandusse. Põhiliselt esitades tööstusettevõtetele sõjalisi tellimusi. Tekkis totalitaarne riik. Gestapo juht - H. Himmler. Herman Göring oli fasistliku majanduse ja lennuväe juht. Roosenberg oli ideoloogia juht. Rudolf Hess oli partei töö juht. 21 2.15 ITAALIA (1918-1930NDAD) Peale I maailmasõda oli Itaalia võitjatest võidetud. Antante lubas Itaaliale sõja võidu korral lisa maad, kuid peale sõda sai ainult väikese osa põhjapool. Sõda oli Itaalia põhjaosast ülekäinud. See oli Itaalia arenenuim osa
kaastundest. Riigielu õige korraldus peab olema rajatud vundamendile, milles põimuvad monarhistlik, aristokraatlik ja demokraatlik alge, nii nagu seda soovitasid juba antiikautorid Aristoteles ja Polybos ning keskajal Augino Thomas. Kõige parimaks vormiks oli nende arvates konstitutsiooniline monarhia.Kõige süstemaatilisemalt on konservatiivide ideoloogia üldised põhjendused esitatud suure sakslase Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofias, kes põhjendab lugejale, et kõik olemasolev on mõistlik. Ühtaegu tähendab olemasolevate ühiskondlike suhete mõistlikkus seda, et olemasolev moodustab lüli ühiskonna moraalsetes alustes. Konservatiivse ideoloogia põhimõtted väljenduvad erinevates poliitilistes programmides sõltuvalt konkreetsetest tingimustest, milles need koostatakse. Esinevad mitmed eripalgelised suunad.selle ideoloogia sisu kannavad siiski ühed ja samad põhimõtted, mis
Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks olema) (taevariik, kommunism, ideaalne-tuhandeaastane rahvusriik fasismis, vabade ja võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel
üksteisega. Seda halba olukorda saab parandada vaid eraomandi vormi muutmisega. Ainus ravim on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
kvaliteet, madal tootlikkus. 5. pilet 10 Poliitilised ideoloogiad- sotsialism Ladina keeles (Societas- ühiskond; socialis- ühine, ühiskondlik; communis- ühine). Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustussüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse.
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa riskikapital oskusteave Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht: ellujäämine heaolu eneseteostus Tarbimus toit asjad elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standard toodnagut
keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused).
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi. Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides. Teokraatlik ehk religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on 5 monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Hõimliku totalitarismiga on tegu
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit kultuuriline mitmekesisus ja teisalt teatav resistantsus allutatute kultuurimõjude vastu. (Vrdl tänapäeval!) Saksa filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) oli üks tuntumaid vaimufilosoofe (Geist) ja ajaloo üle filosofeerijaid. Hegel nägi inmkonda kui tervet rida erinevaid rahvaid olles nii omamoodi antropoloogia ja etnograafia eelkäijaks. Siiski mitte kõik rahvad ei olnud ajaloolised kultuurrahvad. Ta rõhutas inimese ajaloolise kujunemise olulisust, ajaloolisi seaduspärasid ja hariduse rolli kultuuri omandamisel. Siiski kasutas ta väga harva mõistet Kultur, selle asemel hoopis Bildung. Sks
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
(nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 23) 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
