mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaitsustamine oleks aidanud kaasa nägemusterohkusele toodete arendamises ning oleks ehk kehakultuuri trendide muutumisel olnud suuremaks abiks nende märkamisel. 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? Edu aitas saavutada uudsete vahveltaldade kasutusele võtt ning otsus hakata tootma jalanõusid vastavalt kehakultuuri trendidele ning tegeleti hoogsalt mudelite uuendamisega ning uute materjalide testimisega, mis aitaksid luua igale spordialale vastavuses olevad jalanõud. 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Adidase esindajad võiksid rohkem tähelepanu pöörata tarbijate vajadusele, ning erinevatele pisidetailidele, mis aitaksid muuta jalanõusid paremini kantavaks ning mugavamaks vastavalt sooritatavale spordialale.
5 Hüppevõime testimine Nagu eelnevad uuringud on tõestanud, siis väga tähtis osa treeningust on hüppevõime testimine. Seda on võimalik teha väga mitut moodi, näiteks võib testida nii hüppe kaugust kui ka kõrgust. Tulemuste hindamiseks on olemas erinevad normid vastavalt vanusele, treeningule ja spordialale. Kõige levinum variant on siruulatuse test kohapealt üles hüppega. Teine kasutatavamaid hüppeteste on hoota kaugushüpe, kuid võrkpallurid seda väga palju ei kasuta, sellepärast, et mängus kasutatakse eelkõige vertikaalset üleshüpet. Võrkpallurite seas on populaarne sügavushüppe test, mida kasutatakse plahvatusliku jõu mõõtmiseks. Mõõdetakse üleshüppe kõrgust erinevatelt langemiskõrgustelt. Vertikaalset hüppevõimet on võimalik määrata
Kuid odaviskajatest on saanud kuulsaks Andrus Värnik.Kuid tema võit jäi vaid ühekordseks.Rohkem ta ,aga võite Eestile toonud ei ole.Kuid sellegipoolest on need mehed saanud üpriski kuulsaks kuigi nad ei ole just paremaid kohti enam saavutanud. Kokkuvõtteks võib öelda ,et sport kui Eesti aken maailma on väga õige.Kuna Eestit on esindamas käinud paljud tublid sportlased.Ja ka suur osa eestlastest on ka palju võitnud.Eestil on peaaegu igale spordialale vähemalt üks tubli ja andekas sportlane.Minu arust vastab see väide tõele ,et sport on kui Eesti aken maailma.
NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus,
(allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus - spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine Variatiivsus - kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Motivatsioon - inimese tegevust soodustavad tegurid Vahendid - liigutustegevused Meetodid - liigutustegevuste sooritamise viisid Osad – peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud terviklik tegevus. Faasid – osade mingid spetsiifi lised detailid või alasüsteemid.
Retsensioon Marta-Magdaleena Kuninga uurimustööle ,,Moodsa viievõistluse arengusuunad aastatel 2009-2012" Marta-Magdaleena Kuninga uurimistöö eesmärgiks oli moodsale viievõistlusele kui spordialale suuremat tähelepanu pöörata. Uurimistöö sissejuhatust lugedes selgub, et autor ise on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega. Marta-Magdaleena Kuninga sissejuhatusest jääb selgusetuks, miks see inimesi üldisemalt
Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46 Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast kokurentist maailma tipus, kus võimalikult hea resultaadi saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud personali, kes oluliselt tõstaksid võidusansse. Tihtipeale tuleb aga selliste staaride eest üüratud summad välja käia: toimub justkui
On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt. Venitusharjutusi tuleks teha kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks, ning siis teeb tööd terve lihas, mitte vaid osa sellest. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb. 1.3 Erialane soojendus Erialane soojendus viiakse läbi vastavalt harrastatavale spordialale, et tagada vajalike treeningute optimaalne sooritus. Näiteks korvpallurid teevad kiirendusi, hüppeid ja pidurdusi. Sprinterid läbivad lühikesi intervalle. Peale erialast soojendust võib hakata treenima. Kokkuvõte Soojendus on treeningu väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Soojendus koosneb kolmest osast. Esiteks üldisest
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada
a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5% eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on spordiriigiga või ei? Minu austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne maailma noorim X Games’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav!
.....................................9 Sissejuhatus Curling on jääspordiala, mida nii tervise- kui profispordina harrastab maailmas mitu miljonit inimest ning seda saavad võrdselt nautida nii mehed kui naised, noored kui vanad. Kanadas elab enim curlingu harrastajatest (1 miljon), ning seal asub ka kõige rohkem spetsiaalseid curlingu areene (1200). On tuvastatud, et curlingut mängiti Šotimaal juba 1500. aastal, ning sellest ajast alates on spordialale viidanud ka Šoti kirjandus. Esmakordselt oli curling taliolümpiamängudel kavas 1998. a Naganos. Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ”Geimi” (End) saab punkte vaid üks võistkond
Vahepala 8 Lõunasöök 30 45 -50 800g Vahepala 7 Õhtusöök 30 20-25 320g 16 Tabelites 2.4. kuni 2.6 on toodud toiduenergia vajadus vastavalt inimese vanusele, kehalisele aktiivsusele ja harrastatavale spordialale. Tabel 2.4. Energiavajadus vastavalt vanusele. Vanus aastates Keskmine energia Piirid / kcal päevas / kcal Poisid 11-14 2340 1430-3245 15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500
kehakaalu säilitamine ning piisavate energiavarude (eeskätt glükogeenivarude vastupidavuskoormustel) tagamine. Samuti aitab toitumine kiirendada sportlaste taastumist peale füüsilist pingutust. Toidu kogus, mis tuleb tarbida sõltub erinevatest faktoritest näiteks soost, kehapikkusest ja kaalust, ent ka spordialast, millega tegeletakse ning kuivõrd suur on kehaline aktiivsus üldiselt. Sportlane peab vaatama, et vastavalt spordialale saab ta piisava hulga kaloreid. Arvestades veel pidevat füüsilist koormust, mis sportlastele omane, peavad nad tagama ka organismile vajaliku koormustaluvuse. Peale piisava kalorite hulga on samuti vajalik jälgida erinevate toitainete õiget suhet. Mitmed toitained on vähesoovitatad, mis ei paku sportlasele vajalikku energiat niiöelda ,,tühjad kalorid". Näiteks on need: · Suhkrud, maiustused o Monosahhariidid (glükoos, fruktoos)
aastal loodud Eesti Võimlejate Liit ja ka Eesti Spordi Keskliidu juhatuse soosiv suhtumine. Ala edasisele arengule aitasid samuti kaasa mitmed olulised ühiskondliku elu ilmingud. II maailmasõda pidurdas paratamatult senise hoogsa arengu. Pärast sõda hakkas kogu võimlemist juhtima ja korraldama ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Peatähelepanu pöörati võistlusvõimlemisele: riistvõimlemisele, akrobaatikale ja uuele, spetsiaalselt naistele loodud spordialale kunstilisele võimlemisele. Sellega algas naisvõimlemise uus ajajärk ning tähelepanu hakati pöörama uutele võimlemisstiilidele, kuid kahjuks jäid teised võimlemise harrastamise vormid, mis olid saavutanud kõrge taseme Eesti Vabariigis tahaplaanile. Naisvõimlemise rühmade tegevus hakkas elavnema alles 1950. aastate keskel. Selleks ajaks oli selgunud, et iluvõimlemisest ei saagi naistele sobivat massilise harrastamise ala. Samal 3
(inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumise suunas. Sissejuhatus Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Antud sissejuhatus keskendub esimesena võrkpallile kui konkurentsivõimelisele spordialale ning seejärel toob välja peamised omadused, mis on vajalikud edukaks kohtunikutegevuseks. Võrkpall on konkurentsivõimeline spordiala Võistlustel kasutatakse ära muul ajal kasutamata jäävad jõuvarud. Esile tulevad maksimaalsed võimed, võitlusvaim, loomingulisus ja esteetika. Võrkpallimäärused on korrastatud nii, et oleks võimalik rakendada kõiki mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid
Terve 1980. aasta kulus auto arendusele ja väga salajas hoitud testisõitudele. Esimene start toimus 1981. aasta Monte Carlo rallil. Rootsis saadi kirja esimene, ajalooline võit. Aasta hiljem võideti tootjate MM-tiitel, mida korrati 1984. aastal. Hannu Mikkola ja Stig Blomqvist võitsid sõitjate MM-tiitlit vastavalt 1983. ja 1984. aastal. Audi Quattro oli niivõrd revolutsiooniline, et selle mõju kõrval kogu spordialale paistsid need neli tiitlit suhteliselt vähetähtsatena. Lõppude lõpuks polnud küsimus ju tehnoloogias, vaid inimestes. Audi inimesed olid aluse pannud millelegi, mis muutis kogu rallispordi ilmet. Loomulikult oli neil alguses ka raskusi, sest oli vaja ületada mitmeid uue tehnoloogiaga seotud takistusi. Muidugi tehti ka vigu. Kuid vähehaaval paranes auto juhitavus, töökindlus ning ka jõuallikaid arendati aina võimsamaks, sest nelikvedu andis võimaluse kasutada suuremat võimsust.
sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall). 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele 10. Sport ja religioon (kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja väljenduvad; kuidas religioon mõjutab sporti) pühendunud); Sarnasused sport on uus religiooni vorm või väh religioonile sarnanev; eksisteerivad 4
Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses maailmas; 2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud); 4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt kontrollitud treeningmeetodid; 5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt
põhineb spetsiaalse kaliipriga nahavoltide paksuse mõõtmisel erinevates kohtades üle kogu keha. See on suhteliselt odav meetod, kuid mõõtmisi peab läbi viima kogemustega spetsialist. Keskmiseks keha rasva protsendiks on meestel umbes 15% ja naistel 25%. Spordiga tegelevatel inimestel võib see olla väiksem, kuid kindlasti on see spordialast sõltuv. Keha kaalu reguleerides tuleb arvestada, et see ei toimuks energiavarude ja lihasmassi arvelt. Lõppkokkuvõttes on oluline oma spordialale vastav keha kaal ja keha kompositsioon, et saavutada parimaid sportlikke tulemusi. Sporditeadlaste arvates ei tohiks meessportlastel rasvaprotsent langeda alla 5-6% ja naissportlastel on selleks piiriks 12-14%. Teades oma keha rasvaprotsenti on võimalik luua ajaliselt realistlik plaan selle langetamiseks. Näiteks: ettevalmistusperioodi algul on 70 kg meessportlase rasvaprotsent 15 ja soovib seda viia Sportlaste toitumine Olga
· käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid- lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne).
Sõudmise ajal on organismil vaja saada energiat lihaskontraktsioonide sooritamiseks. Energiaallikaks on keemiline ühend adenosiintrifosfaat (ATP), mis lõhustub lihasrakkudes. ATP taastootmiseks vajalikku energiat saab organism toidus glükogeeni ja rasva näol ning kasutatakse lihasrakkude poolt kas siis treeningu või võistluse käigus. Treeningu eesmärgiks ongi suurendada organismi energiatootmisvõimet, millega kaasnevad ka paljud spordialale omased muutused kogu organismis, eriti töötavates lihaskiududes. Klassikalise 2000 meetri pikkuse sõudedistantsi võib tinglikult jagada kolmeks osaks: stardi-, distantsi- ja finišiosa. Stardis ja finišis ületab tavaliselt sõudjate tõmbesagedus distantsil kasutatava tõmbesageduse. Energia saadakse siin peamiselt anaeroobsete energiatootmisprotsesside arvelt, sest töötavad lihasrakud ei saa piisavalt hapnikku ATP resünteesimiseks
14 a - spordialade erioskuste õppimine 26. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist
konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10
konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10
insuliini toota, kuid insuliin ei suuda rakke glükoosi sissepääsemiseks avada. Aastatega insuliini tootmine väheneb ja lõpuks kaob. 8. Tugi-liikumisaparaadi vigastused Tugiliikumisaparaadi (TLA) vigastusi võib tekitada ebaõige tehnika treeningul, ebaratsionaalne treeningu planeerimine, treenimine väsimuse foonil, liialt suuremahuline treening või kehaline töö, liialt suur koormuse intensiivsus, vähene taastumisprotseduuride kasutamine. Põhjuseks võib olla ka väsimus, haigus, spordialale mittevastav toitumine, taastumisvahendite ja protseduuride vähene kasutamine. Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad koormused, mis ületavad organismi koormustaluvuse või varasemast vigastusest mitte paranemine
2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva. Mängijad olid enamjaolt hästi informeeritud oma vigastustest ning sellest, kuidas neist hoiduda. Uurimistöö kokkuvõtteks võiks öelda, et kaalukama tulemuse saamiseks oleks küsitlejate
ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale. 2 Summary The topic of this research paper by Marcus Methusalem of Tallinn Mustamäe College is „Diet in young athletes lives“. The purpose of this current research paper is to get answers to questions, which deal with young athletes dieting habits. It is examined if the sports practisers are aware of their daily energy requirements and if the young athletes consume enough food to satisfy their energy requirements. The hypothesis are
seni ebaselged · Enam esineb tantsijad, võimlejad, iluuisutamine, maadlus, ballett · Levinumad on o Anorexia nervosa o Buliimia Kuidas tunda ära toitumishäirega sportlast? · Raske on eristada kõhnumise eesmärgiga ja toitumishäirega sportlast · Toitumishäirega sportlane o Räägib sageli oma suurest kehakaalust, esitab teistele küsimusi oma väljanägemisest o Hoiab kehakaalu, mis alla spordialale vajaliku, peale võistlust näljutab end taas o Peidab toitu, või sööb salaja o On peale sööki närviline või aressiine, tahab üksi olla o Äkilised kehakaalu kaotused või kehakaalu tõusud o Sageli kõhukinnisus, meeleolu muutumine, Söögiisu langus on depressiooni sümptomiks · Toitumishäiretega sportlased võivad tulevikus kaotada eneseusu, suhted kaaslastega võivad halveneda · Põhjuseks on sageli ka treenerid
( vajaduste mudel Maslow'I järgi, seda kritiseeritud väidetega kunstnikest, kes on ennast teostanud nälja ja külma kiuste. EPPS-Allen Edwards Personal Preference Schedule- 15 sotsiaalseid vajadusi. Teiste mõistmise ja aitamise vajadused: pühendavad oma elu teistele. Vajadused ja väärtused on tihedasti seotud: vajaduskonfliktid avalduvad väärtuskonfliktidena. Agressioonivajadusega indiviidi puhul ei saa teha järeleandmisi nt Solzenitsõni ,,Gulagi arhipelaag", selliseid tuleb suunata spordialale), 3)õiguste (tekib kui 1 rikub teise õigusi, kui ei täita oma kohustusi, kui rikkub inimõigusi ja leiab, et tal on õigus seda teha nt lööb lapsi, kuna nad on tema omad.), 4) eesmärgikonfliktid (1 takistab teise eesmärkide saavutamist. Seda on raske analüüsida, kuna võib sisalduda peidetult väärtuskonflit ja vajaduste konflikt. Lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine). SISEKONFLIKTID: vastuolud inimese väärtuste, vajaduste, uskumuste ning tema reaalse
erinevaid klasse sisse tuua, kuid see eeldab ka osalejate arvu suurenemist. Üks vastajatest lisab, et „ harrastajad võiksid ise kamba peale endale selleks klassiks (või erineval tasemel klassides) sponsorid leida.“ Märgitakse sealjuures ära (2), et 22 korraldajad ei jõua alati kõike enda peale võtta ning kõige suuremaks probleemiks on siiski raha. „Mida rohkem harrastajaid, seda rohkem raha meie spordialale ja kinnitame ka rohkem kandepinna. Kui emmed-issid ratsutavad, siis loodetavasti kaasatakse lapsed ka ikka kaasa.“ Erinevate klasside kohta soovitatakse ka uurida harrastajatelt endilt, millised tasemed võiksid võistlustel neile sobida ning sellest tulenevalt neile vastu tulla. Ühe ettepanekuna tehti ka parimate harrastajate tunnustamist võistlusklassi sees, kui eraldi klassi moodustamist ei toimu: „Arvan, et parima harrastaja esiletoomine ükskõik
- kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asen- dis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. 70 SPORDI ÜLDAINED I TASE Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllalda- NB! selt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordialale spetsiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite talitlusele: - väheneb hingamisreserv, mis väljendub hüpoventilatsioonina suurenenud hap- nikutarbimise tingimustes; Rühihäiretel - nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku häired ning kõhu- on ebasoodne
- keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordialale spetsiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite talitlusele: - väheneb hingamisreserv, mis väljendub hüpoventilatsioonina suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; - nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku häired ning kõhuorganite allavajumine; - müofastsiaalsed valud nimme piirkonnas; - häirub põlveliigese keskseis, mis loob eeldused põlvede vaarusseisu (O-jalad) ja valgusseisu (X-jalad) tekkeks;
tegevusi, kuid ei ole institutsionaalsed ning võistluslikud tegevused. Seega võib sport muutuda suhteliselt kitsaste inimgruppide tegevuseks, kellel on resursse ja võimalusi kehalise tegevuse organiseerimiseks võistluslikul moel. Nii aga tehakse "liiga" nendele inimeste gruppidele, kellel sellised resursid puuduvad. Spordi sotsioloogid toovad spordi iseloomustamisel välja 7 põhilist tunnust: 1. Motoorne aktiivsus. Spordi peamine tunnus on motoorne aktiivsus, mis on omane igale spordialale ning nôuab koordinatsiooni ja kehalist võimekust. Kehalise vôimekuse tôstmine nöuab planeeritud tegevust. 2. Sisu ja tähendus Erinevalt liigutusvilumustest, mida me kasutame igapäevases töötegevuses, on sportlikud tegevused mitteproduktiivsed. Neid võib isegi möningase respektiga nimetada kunstlikeks. Sportlikud tegevused ei ole inimkonna eksisteerimise
tähtsusega. Vajadusel jätkatakse reanimatsiooni seni, kuni patsient on haiglas ja uuesti üles soojendatud. 609 Sukeldumisõnnetus Tundmatu veealune maailm võlub inimesi juba ammusest ajast. Kui varasematel aegadel piiras veealuse maailma avastamist oluliselt sobivate hingamisseadmete puudumine ja hiljem oli see vaid elukutseliste tuukrite ja sõjaväetuukrite eelisõigus, kuni 1970–1980-ndate aastate sukeldumispioneerid tasandasid teed tänapäeval trendikale spordialale. Vabaajasukeldujate arvu kasv viis aga ka sukeldumisõnnetuste sagenemiseni. Tehniliselt võttes on sukeldumissport suhteliselt ohutu, sest moodsad hingamisseadmed on korralikud ja neid on lihtne käsitseda. Kuid vee all võivad ka juba väikesed probleemid väga kiiresti stressi ja paanikat põhjustada ja sukeldumisõnnetusele teed rajada. Inimlikud vead ja olukorra vale hindamine on õnnetuse põhjus number üks. Seejuures tekib palju rohkem probleeme kogenud sukeldujatel kui algajatel.
annaabi.ee 
