Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma
Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm, Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta
välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju
maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30
Vana-Kreeka arutelu. Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat
ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav. Sparta, aga asus kahe mäeaheliku vahel, mis tegi Sparta palju paremini ligipääsetavaks, mis tähendas aga omakorda seda, et Sparta pani suuremat rõhku sõjaväele ning selle korraldamisel, samal ajal kui Ateenas olid tähtsamal kohal kultuur ning religioon. Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid
kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad. Mõlemal pool oli orjapidamine väga suur ja võõramaalastel puudusid õigused. Spartas koondus võim väiksema arvu inimeste kätte ja valitses aristokraatlik kord. Ateenas valitses demokraatlik kord. Kuna spartiaadid moodustasid spartas vähemuse ja kodanikuõigusteta inimesi oli neist kõvasti rohkem, keskendus Sparta kultuur sõjandusele, et ohjeldada õigusteta klasse. See tingis spartiaatide range kasvatussüsteemi, mille peamine eesmärk oli arendada sõjamehe omadusi. Alates seitsmenendast eluaastast elasid poisid koos eakaaslastega kodust eemal ja pidid
" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule)
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad
Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr). Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim. Samas Ateenas valitses algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. Sparta oli ideaalne sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks
Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid
hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohuseid. 30-liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena ja Sparta kindel ühine tunnus oli see, et naised, orjad ja võõramaalased ei kuulunud kodanike hulka
Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel. Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist Kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see edasi ka Messeenia maakonda. Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et julmemad kui kodanikud Ateenas kes mõistsid, et inimene peaks olema haritum. Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud. Kinnitust annab Sparta sõjaväe tugevusele ka see, et poisid võeti emalt 7 aastasena ära
laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.Metoigid pidid makse maksma aga kodanikud olid neist vabastatud. Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Sarnasused Erinevused Suured Kreeka linnriigid Spartas olid kodanikud kõik spartiaadid, aga Ateenas ainult meessoost põliselanikud Riik hoolitses poiste (tulevaste kodanike) Spartas osalesid riigijuhtimises suursuguste kasvatuse eest, tüdrukute kasvatamine oli perekondade liikmed, aga Ateenas võisid ka pere asi vaesed riigiasjadest osavõtta. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda Spartas valitses kaks kuningat, aga Ateenas
10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad. Spartas õppisid tüdrukud rohkem kehalisi alasid, kui Ateenas. 15.Kirjuta elanikkonna kihid, alusta madalamast. 1)Orjad 2)Talupojad 3)Käsitöölised 4)Aristokraadid. 16. Milliseid töid tegid Ateena orjad? V: Nad tegid kõige raskemaid töid. Orju
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud)
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli
Sparta ja Ateena võrdlus Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru
300 Spartalast Spartas hakati lapsi õpetama juba seitsme aastaselt. Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku
kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid. Positiivseks aga saab lugeda seda, et kahekesi küsimusi läbi arutades tegid nad otsuseid, mis olid rahvale kasulikud. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Minu arvates oli see negatiivne, sest poised ei saanud olla oma perega koos ning pidid hakkama juba väiksena kõvasti treenima. Positiivsena saab võtta ainult seda, et kahekümnendatest eluaastatest loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendatest ka täieõiguslikeks kodanikeks
uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste kodanike seast 500 inimeseline nõukogu Bulee, mille ülesandeks oli ajada riigiasju
Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust a ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, saesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanukke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et heloodide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida. Pidid spartiaadid hoolitsema sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid
Sparta ja Ateena Kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda. Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii tavaliseks et ei pane tähelegi.
Ilmselt tekkis omasooarmastus sellest, et poisid eemaldati igasugustest suhetest naistega, isegi emaga juba 6-aastaselt, mi juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla , olles talle eeskujuks, vesteldes temaga elulistel teemadel ja andes talle praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli juba ammustest aegadedest peale üks aristokraatliku kasvatuse aluseid. Kuigi sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Omasooarmastus Spartas Sõjakas Spartas kuulus iga mees kindlasse vanuseklassi. Abiellumisõiguse said sõjaga tegelevad mehed küllalt hilja. Seksuaalsuhted vallaliste naistega olid rangelt keelatud. Ainsaks seksuaalse pinge maandamise viisiks olid suhted poistega. 7- kuni 17- aastaseid Sparta poisse ei kasvavatud perekonnas, vaid eakaaslaste gruppides. Igal poisil pidi olema oma erastes, kelle sõjamehekuulsus kandus üle ka tema eromenile. Erastesteks olid reeglina 20-30 aastased vallalised mehed
Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? Polis oli väike kogukond 2.Võrdle Ateena ja Sparta ühiskonda ATEENA ( eesotsas:10strateegi) (riigivõimuorgan:rahvas, rahakoosolek)(võim: 500 liikmeline nõukogu) SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim:geruusia) 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? 1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud) b)perioigid(ümbruskonnas elavad inimesed) c)heloodid(orjad) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased. b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa....... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal
päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus
Eliise Simanson ja Margot Privoi 10C Hellenite haridus ja kasvatus Poiste kasvatus Harimine algas 7. aastaselt Suur tähelepanu füüsilisel trennil Kui noormees sai Spartas 30. aastaseks, sai ta kodanikuks. Ateenas sai noormees kodanikuks alles 20. aastaselt, neile anti oda, kilp ja nad pidid vanduma isamaale truudust Ateenas kodanikuks saades, oli noormeestel kohustus järjekindlalt relva kanda, kes seda ei teinud, jäi kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused
Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks
pikemalt leppida. Türannia ei kestnud tavaliselt rohkem kui kaks inimpõlve. Türannia kukutamisega kaasnesid sageli riigis ümberkorraldused, mille eesmärk oli kõrvaldada kõige suuremate vastuolude põhjused ja vältida seeläbitürannia kordumist.8.Ateena ja Sparta Ateena ja Sparta riigi kodanikud osalesid rahvakoosolekul. Rahvakoosoleku vaheaegadeks valiti nõukogu ja ametnikud. Ateena riigis puudusid kuningad, Spartas seevastu valiti kaks kuningat, kes valitsesid riiki, juhtisid sõjaväge ja olid ülempreestriteks. Ateena muutus demokraatlikuks vabariigiks, kus kõige tähtsamaid asju otsustas rahvakoosolek. Sparta oli aga aristokraatlik riik, kus kõige tähtsamaid asju otsustas nõukogu. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskenduma, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Spartas treeniti üliosavaid sõdureid,
· Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke o Kodanikkonda ei kuulunud o naised o Orjad o Barbarid barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7
Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka Maakond: Lakoonika (tõlkes: lakooniline ehk napisõnaline, kuid tabav) Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta] 3) heloodid (orjad)
Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi
· Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad · Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus: · Sparta asub Lõuna- Kreekas ja Ateena asub Kesk-Kreekas · Spartas on ühiskonnakihiks: periogidid ja heloodid kuid Ateenas kodanikud ja ülejäänud · Kodanikeks oli spartas spartiaadid ja Ateenas Atika meessoost põliselanikud. · Valitsemisvorm: Sparta: kaks kuningat, Ateena : demokraatlik · Ametnikud: Sparta 5 efoori, Ateena 10 strateegi · Nõukogu: Sparta, geruusia ning Ateena 500-liikmeline nõukogu.
ei tekkinud. Kaks võimsamat polist olid Ateena ja Sparta. See sundis aga kõiki kreeklasi panustama võitlusvõimelisse sõjaväesse., kuna omavahelised lahingud/sõjad olid tihedad. Linnriigid olid võimuahned ja soovisid suurendada oma kasumit ja territooriumi. Spartalased ei olnud Kreeka pärismaalased. Spartalased on doorlased, kes tungisid Kreekasse 1000 a eKr. Kuigi paljud tänapäeva uurijad ja ka antiikaja filosoofid- ajaloolased rõhutavad Spartas valitsevat distsipliini ja individuaalsuse mahasurutust (mida tõesti ka esines), on tõendeid (nimelt joonistuste näol), et spartalased ei olnud alati nii tõsimeelsed. Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine. Kuna juba enne oli sobivat haritavat maad olnud vähe, siis rahva juurdevool põhjustas tõsise probleemi. Kõigile ei jätkunud süüa. Nälginud
Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega 5) Poliste riiklik korraldus (Ateena ja Sparta oma) Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.
Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased. Selline valitsemis korraldus suutis hoida riigi sisemist stabiilsust. Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha. Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks
taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas
siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli all, st kui karistaja oli liigagar või liigleebe, sai ta ise karistada. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks
Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise moodustas endast kolleegium, mis koosnes 5 efoorist - erilisest valitud ametiisikuist. Nad valiti üheks aastaks. Pärastpoole said efoorid väga suure võimu. Nad võisid võtta vastutusele koguni kuningaid. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. See tuli kokku üks kord kuus. Sellel koosolekul tegid kuningad rahvale geruusia otsuse teatavaks, kusjuures rahvas ei arutanud seda otsust, vaid võttis ainult hüüatustega selle vastu või lükkas tagasi. Sel viisil ei etendanud peaosa rahvakoosolek, vaid kuningad, efoorid ja geruusia. Sparta elanikkond jagunes spertiaatideks, perioikideks ja helootideks. Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha
Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad. Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid sünnitama tugevaid uusi kodanikke ja kuna mehed olid sõjaväes kontrollisid ka perekonna valdusi. Tänu sellele said Sparta naised nautida staatust, võimu ja austust, mis ülejäänud maailma naistele jäi kättesaamatuks. Minu arvates see oli äärmiselt positiivne, sellise meestekeskse ajajärgu kohta. Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja
· Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke · Kodanikkonda ei kuulunud · naised · Orjad · Barbarid · barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks
spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine ja luuletuste rääkimine olümpiamängud: 776 a eKr. Esimesed OM ja sellest ajast hakati aega arvama. kes osalesid- osalesid hellenid, kodanikud, mehed, peamised spordialad-staadioni jooks, ketta heide, hoota kaugus, rusika võitlus, hobukarika jooks olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel monogaamsus-mehel oli ainult naine 4. Usk: Antropomorfsus-jumalad nägid välja sellised nagu inimesed Olümpose mägi- jumalate elukoht , Zeus-peajumal, taeva ja välgu jumal
1. Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesti? Sarnasused: *Mõlemas riigis olid rahvakoosolekud, kus said osaleda riigi kodanikud ja nõukogud riigijuhtimises *Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena : * teatrikunst, mitmekülgne haridus(õpetati matemaatikat, muusikat, kirjutamist, lugemist, pähe õpiti Homerose eeposed)
need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus.
Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. 9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu
annaabi.ee 
