maailmas.koloniaalsüsteem imperealistid koloniseerisid väikseid ja vaeseid riike muutes , need oma toorainebaasideks , hiljem ka turuks. Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tugevaks. 1902 sõlmisid Buurid rahu , millega nende vabariik läks Britikoloonia alla.
Partei poliitik. • Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990. • Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–1990. • Thatcher on tuntud ka kui "Raudne Leedi“. • 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister. • Ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks. • Ta oli selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne. NOORUS JA HARIDUS • Sündis 1925. aastal vürtspoodniku Alfredi ja Beatrice Robertsi tütrena Granthamis Inglismaal. • Õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. • 1947–1951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat. • Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga.
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks
. Wilhelm Henry Perkin avastas kivisöest sünteetilised värvi aga hoopis Saksa kompanii BASF hakkas seda tootma, Saksa eksport kasvas ja 1900-1913, see kolmekordistus, mis omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastikule. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1) revisionistid, arvasid, et Karl Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada. 2) Vene enamlased- nende arvates oli ainust tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon. 3) tsentristlik suund, eesotsas Karl Kautskyga, püüdis eelnevate suundade vahel keskteed otsida. 4) anarhistid- kelle arvates tulikodanlik kord kukutada ja ei pooldanud diktatuuri ning lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. ANTANT- 1904. a loodi Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, mis jagas omavahel ära mõjusfäärideks Aasia ja Aafrika. 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel
lihtsalt manipuleeritavad). 6. Demokraatlik sotsialism on defineeritud ainult oma algetes. Vajadus teda defineerituna näha suureneb sestpeale kui on ilmnenud mõlema suurriigibloki moraalne pankrot ja poliitilise süsteemi lagu. 7. Demokraatlik sotsialism ei ole dogma. Et ta ei kirjelda lõppsihti ja et eilsed sihid võivad homme pidureiks olla, peab ta end ikka uuesti defineerima. [on paindlik] Demokraatlikule sotsialismile pole kohane mitte utoopia, vaid teooria ja praktika ühtsus. Rahvastele aastatuhandetevanusele vabaduse ja õigluse ihalusele vastab demokraatia ja sotsialismi süntees.
elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5
Moraal- käitumisnormide ja põhimõtete süsteem. Valitsemine- võimu teostamine. Majoritaarne valmissüsteem- igast piirkonnast 1 parlament Proportsionaalne valmissüsteem- saadikute kohad parteide vahel proportsionaalselt, võrdselt häältega. Koalitsioon- võimul olevate erakondade liit. Opositsioon- need erakonnad, kes pole võimul. Fraktsioon- ühe erakonna liikmed riigikogus. Naturaalmajandus- kaup-kauba vastu Käsu- e. plaanimajandus- iseloomulik sotsialismile. Turumajandus- majandust reguleerib turg. Majandus- kauba ja teenuste tootmine ja selle realiseerimine. Subsiidium- juurdemaks tootjale. Lobism- kulissidetagune poliitika, onupojapoliitika. Ühishüve- need kaubad ja teenused, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta (haridus, meditsiin, julgeolek, ringhääling, kommunikatsioonid) Eelarve- kulude ja tulude plaan. Progresseeruv maksumäär- mida suurem sissetulek, seda suurem maks.
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid:
3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust. See tähendab et koos on võimalik saavutada palju rohkem kui üksi ja et nad peaksid ühinema. 5. Millist poliitilist õpetust sa tõenäolislt pooldaksid, kui elaksis 19
täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Ühiskonna võim indiviidi üle Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. ● Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? ● Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud? Vaatepunktid Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Filosoofiline eetika ● Eetikateooria utilitarism: naudinguid tuleks lisaks
Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida. Ehk autor paneb oma mõtted märkidena raamatusse ning meie peame selle enda jaoks lahti mõtestama. Raamatu esimene osa räägib põhimõtteliselt Venemaast ajal, mil toimus üleminek kapitalismilt sotsialismile. Lotman väidab raamatus, et üleminekut klassiühiskonnalt klassideta ühiskonnale ei saa võtta kui mõnda enneolematut ning erilist situatsiooni inimkonna ajaloos, vaid seda tuleks võtta kui elu loomulikku arengut. Näiteks oli juttu veel sellest, et ajalugu ei saa võtta ühe kindlana, vaid et tuleb uurida ka potensiaalselt võimalikke teid, mis jäid realiseerumata. Näiteks on raamatusse kirja pandud Aleksander Issantsenko mõtteavaldus sellest, et mis oleks saanud kui 15
tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus NSVL-i juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud, NSVL-i väed tagandasid rahumeelselt sealse parteijuhtkonna ning reformid lõpetati. Seega mõledi välja Breznevi doktriin, mis võeti vastu eesmärgiga õigustada sissetungi Tsehhoslovakkiasse. Sellega võttis Moskva endale õiguse sekkuda nende kommunistlike riikide siseasjadesse, kus Nõukogude juhtkonna arvates tekkis oht ,,õigele sotsialismile". 1970. alguses pandi alus pingelõdvendusele, sest Lääne välispoliitika oli jõudmas ummikusse. Lääs jõudis arusaamale, et peab eksisteerima koos kommunistliku süsteemiga. NSVL aina tugevnes ning oli vaja normaliseerida suhteid. Prantsusmaa ja Moskva vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö, Saksa Demokraatlik vabariik tunnustas Saksa Liitvabariiki. USA-s valiti presidendiks Nixon, kes lubas NSVL-le, et viib väed Vietnamist välja ja lõi paremad suhted.
Väga suurelt paistsid silma punkarid enda mässumeelsusega, nende üheks lemmikumaks kohaks oligi Pagari tänav ja sinna nad transporditi nn sidrunitega. Reisida oli küll võimalik, kuid ainult Nõukogude Liidu piires aga enne kui luba väljastati uuriti läbi sugupuu, ega ei ole juhuslikult riigivastaseid sugulasi ning kui oli ei olnud lootustki mingit luba saada. Lääne riikidesse ei olnudki võimalik reisida, sest arvati, et see tuleb sotsialismile kahjuks, kui inimesed hakkavad nägema kui hea ikka on läänemaailmas ja meie peame siin kõik võrdsed olema. Lääne maailma raadiojaamu oli peaaegu võimatu kuulata, sest olid peale pandud erinevad segajad, kuid mingi valemi abil õnnestus sedagi kuulata. Minu arvates ei saa seda küll vabaduseks nimetada, sest sa ikka ei saanud seda teha mida sa ikka ise soovid, kuigi piltlikult olid sa vaba ja said teha erinevaid toiminguid aga kui sa parteid tuli kiita ja kogu seda asja
4.Suurettevõtted asenduvad väikeste ja keskmistega. 5.Seaduste ja õiguskorra puudulikkus,kuritegevuse kasv ja varimajandus 6.Kõlbluse ja eetika langus 7.5.Tulevikk sotsialismijärgsetes maades Madalam elatustase -ajude äravool -segadus kauba küllusest kirevusest -arenenud ühiskonna jäljendus Kapitali sissevool mujalt meil kõik odavam ,maksud soodsamad ,nõuded nõrgemad Oluline roll transpordil , rahva haridusel ,loodusolud ,kliima, poliitiline stabiilsus 7.6.Sotsialismile truud. Hiina Rahvavabariik Plaani ja käsumajandus asendub turusotsialismiga (eraomand,eraettevõtlus,väliskapital) Maa ,tööstus riigi oma riigikapitalism. Rahvastikuplaneerimine-range sündivuse kontroll. Ta on välismaailmale "põhjatu turg" Poliitiline süsteem on vana,parteiriik ,demokraatia lämmatatakse julmalt. Eeskujuks Vietnamile ja Laosele. Kuuba ja Põhja Korea : 1.Plaani ja käsumajandus 2.Eraldatus teistest 3.Teisitimõtlemine pole lubatud 4
Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi
Manifest valmis 1847 Kommunistide Liidu II kongressi ülesandel Kommunistide Liidu programmina, mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida anarhistid kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgi saavutada atentaatidega
aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism. See oli ajutine lahendus, et riigi laostunud majandus uuesti jalgadele saada. Kodusõja lõppedes asendati see uue majanduspoliitika ehk neppiga. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Sellest omakorda pidi toimuma üleminek sotsialismile, mis tähendas loomulikult väliskapitali tõrjumist ja riik võttis "ohjad jälle enda kätte" Pärast sotsialismi pidigi tulema rõõmus, õnnelik ja ühtne perekond kommunistlik ühiskond. Millegi pärast aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Kollektiviseerimise käigus 1929-1933 võeti inimestelt käest eraomandid ja nad suunati ühiskooperatiividesse. Kes ei olnud nõus, küüditati koonduslaagritesse.
· Uus Meremaa: 37 langenut ja 187 haavatut · Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut · Põhja-Vietnam : erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut · Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut · NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat · Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12- 13% kohalikust elanikkonnast · Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides · Needki lõppesid kommunistide võiduga · 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. · 1975 võitsid kommunistid kodusõja ka Kambodzas Tüli hiina ja vietnami vahel · 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, · toimusid relvaintsidendid piiril. · See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas Miks sõda ebaõnnestus · USA'l puudusid suuremad liitlased · USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada mida korduvalt pommitati · Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil
a. peale aga sotsialismimaadeks. Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida oma tee sotsialismile. Jugoslaavia arvati sotsialismimaade hulka tagasi, ent ta säilitas oma poliitilise iseseisvuse. STALINI SURM. Vananev, haiglane ja järjest umbusklikumaks muutuv Stalin plaanitses tõenäoliselt taas suuremat "puhastust" riigis, kui ootamatult 5. III 1953. a. ta suri. Surma täpsemad asjaolud, kas tegemist oli tema lähikondlaste vandenõuga või loomuliku surmaga, on tänaseni jäänud ajaloo saladuseks.
Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel, kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised ,,õõnestavad tegurid". Venemaa: 1917. tulid võimule enamlased ehk kommunistid, kõige tähtsam oli klass. Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil
1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul: doominoteooria kippus
tingimusteta 30. aprillil 1975. Sõja lõpupool · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. · 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. · Vietnami sõjas sai surma 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. · Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. · 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. · 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. · Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. · 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. · See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas. Punaste khmeride liider Pol Pot Tagajärjed
omast ning rahvastiku liiga kiire kasv võrrelduna elatumiseks hädavajalike toitainete toodangu kasvuga. Ühiskonna optimaalset toimimist takistavad ka ühekülgse tarbimislaadi levimine ja isiksuse degradatsiooni (väärtuse, omaduse halvenemise) nähud. Peale negatiivsete, ellujäämis- ehk ohuprobleemide käsitletakse globaalprobleemidena ka positiivseid, kogu inimkonda puudutavaid arengutendentse (arenemise suundi), nagu üleminek kapitalismilt sotsialismile ning teaduse ja tehnikarevolutsiooni võidukäik.
Tööliste organisatsioonidel oli põhiliselt neli kindlamat liikumissuunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel. Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele.
19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist. Revonistis kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis
19. Mil moel mõjutas 1949. aasta suurküüditamine metsavendlust? Nõrgendas oluliselt, metsavendade toetajatest suur hulk saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid väga aidata. Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese ehk ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. 20. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd õnnestus võimudel neid eesmärke täita? Metsavendluse (ja üldse vastupanu sotsialismile) nõrgestamine, venemeelsete isikute osakaalu suurendamine. Võib lugeda õnnestunuks, sest metsavendlus sai valusa hoobi (palju nende abistajad saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid aidata) ja vastupanu peale seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks
rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 103 3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt minnes appi Falklandile, et saart ei saaks Argentiina sõjaväe valitsus liita Argentina rannikuga. Reagan edendas hoogsalt majandust, mis tõi alguses kaasa mõõnaperioodi, kuid hiljem muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega
19. Mil moel mõjutas 1949. aasta suurküüditamine metsavendlust? Nõrgendas oluliselt, metsavendade toetajatest suur hulk saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid väga aidata. Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese ehk ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. 20. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd õnnestus võimudel neid eesmärke täita? Metsavendluse (ja üldse vastupanu sotsialismile) nõrgestamine, venemeelsete isikute osakaalu suurendamine. Võib lugeda õnnestunuks, sest metsavendlus sai valusa hoobi (palju nende abistajad saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid aidata) ja vastupanu peale seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks
· kogu majandus allutati riigikontrollile · kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta 11. Milles seisnes nn. uus majanduspoliitika (NEP)? Mis oli selle eesmärk? NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt. 12. Millal loodi NSV Liit? Kirjelda NSV Liidu ülesehitust. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult mitte.Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. 13
Läänemaailma tabanud hädade põhjuseks oli ideoloogide arvates kaugenemine olulistest kohustustest ise oma eluga toime tulla, samuti lahkumatult kaasnevatest vabadustest. 22.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt minnes appi Falklandile, et saart ei saaks Argentiina sõjaväe valitsus liita Argentina rannikuga. Reagan edendas hoogsalt majandust, mis tõi alguses kaasa mõõnaperioodi, kuid hiljem muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega
Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide
2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned
juhtpositsioonile maailmas. Kuna SRB oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, toimus ümberorienteerumine järk-järgult. Majandus arenes ja heaolu kasvas, ent mitte nii jõuliselt kui Saksamaal. Peapõhjus oli selles, et isegi veel 1960.aastail oli inglismaal alles suur ülemereturg, mis ei stimuleerinud efektiivsust. Majanduskasvu pärssisid ka sõja järel käivitatud sotsiaalprogrammid. 1979. Aastal võimule tulnud Margaret Thatcher lubas teha sotsialismile lõpu. Tema edu põhjuseks olid karmide reformide positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, arendas koostööd USAga mis parandas SRB rahvusvahelist positsiooni. Prantsusmaa: 1954. Aastal oli Alzeerias Prantsuse võimu vastu puhkenud vabadusvõitlus. Pr’i impeeriumimeelsed jõud hakkasid kartma, et valitsus annab araablastest alžeerlastele järele. Alustati mässu, mille tulemusena sai võimule de
Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsdemok, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine, 3)tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsykuga, kes püüdis kahe eelnim. suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selel eest teravalt ründasid, 4)anarhistid, kelle arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ing klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletaari oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele
jälle traditsioonilisi riideid. Välispoliitika muutus agressiivseks. 1980. astus Iraan sõtta Iraagiga. Sõda kestis 8 aastat ja nõudis Iraanilt 350 000 elu. Thatcherism Suurbritannias Esimesena haaras konservatiivne revolutsioon kaasa inglased. UK oli 1970. aastate lõpul muust Euroopast maha jäänud, majandus kasv oli aeglane. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimisel võidule konservatiivid. Peaministriks sai Thatcher, kes lõpu teha sotsialismile UKs. Ta viis oma lubadused kiirelt ellu ja sai see tõttu endale hüüdnime Raudne Leedi. Võimule saades kuulutas ta välja kokkuhoiu poliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimlikke toetusi.Tema edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähenes, raha stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi UKsse väliskapilati, arenes kõrgtehnoloogia tootmine. Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust
SAJ ALGUL 20.saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V
Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879
laevastiku arengule. Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19
ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. · Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed · Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides,
Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks. Ta elas üle esiteks surmamõistetu kogu kohutava tunnetegamma ja pärast tsaari "suuremeelse" armuandmise komöödia, mis mahalaskmise sunnitöö ja asumisele saatmisega asendas. 184648 oli kirjanik lähedane vene utoopilisele sotsialismile ning jagas seisukohti, et inimene on loomu poolest hea. Kõik, mis on maailmas head, tuleb inimesest, tema puhtast ja üllast hingest, kõik raske ja kohutav aga sotsiaalse keskonna moonutavast mõjust. Mida tihedam on kangelase side oma ajastu eluga, seda kaugemal on ta loodusest, selle "normaalsest" olemisest; mida kaugemal on tegelane "selle maailma vägevatest", seda lähemal on ta loodusele, seda rohkem on temas säilinud inimlikult ilusat
teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, ameti- ja kutseühingud. 20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. 20. Iseloomusta liberaalse demokraatia põhi- kriteeriume? Liberalism on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on indiviidi vabaduse, kodaniku- ja
selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku
Usa poliitika hiinas 1970.aastatel? mis olu usa eesmärk? Kuna hiina ja nsvl suhted halvenesid,siis üritas usa enda suhteid hiinaga parandada, mis tal ka õnnestus. Mõlemad teatasid, et nende eesmärk pole aasia ja vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panemine ja nad ei lase seda ka teistel teha. Iseloomusta üliriikide konkurentsi tagajärgi indo-hiina rahvastele:vietnamile, laosele jakambodžale?Laos-monarhia kukutati,suund võeti sotsialismile saade rikkalikult abi nsvl.Kambodža- kehtestati kommunistlik diktatuur,tapeti nelja aastaga neljandik elanikkonnast,kaotati käibelt raha, äritegevus,tööstusettevõtted, pangad,hävitati raamatud jne.teisitimõtöejad viidi surmalaagritesse.Vietnam-okupeeris kambodža, punased khmeerid taandusid džunglisse ja alustasid partisanisõda. Millised sündmused tõid kaasa NSVL ja Usa vaheline võitlus oma mõju laiendamise eest Tšiilis? Puhkesid
o Inglismaal ja Skandinaavias rõhutatakse väga tugevat parlamentaarset traditsiooni. Sotsialistlikud parteid on edukas parlamentaarsetes riikides ja on võimeliselt võimu endale haarama. On olnud edukas neid riikides, kus pole olnud suuri sisemisi etnilisi konflikte, e homogeenset laadi Lääne- Euroopa ühiskondades. o Eriline side ja koostöö protestantliku kristlusega. Just protestantlikud ja mittekatoliiklikumad on olnud kõige vastuvõtlikumad sotsialismile. Osutatud USA mõjule, Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatiast kui CIA plaanist haarata võim ja muuta neid vähem ideoloogilisteks ja asendada kommuniste seal kus selleks on vajadusi. o Kaks teed sotsialismile: - evolutsiooniline - Euroopa, - revolutsiooniline - Venemaa. o Sotsialistlike parteide asutamine: - Saksamaa – Sotsialistlik Partei (1875), - Inglismaal – Fabiani Ühing (1884), Tööpartei (1900), - Itaalias 1892, Venemaal 1898, Prantsusmaal 1905.
partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubcek vangistati. Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas ,,liitlaste" sissetungi vastu selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiizi veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: ,, Tänu sotsialismile on Tsehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
...........................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha
teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik need liikumised uskusid progressi
Alles surmalaagrite vabastamisel tuli kohutav tõde päevavalgele. 8. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel 8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö
säitada riigi kunagisi rahvusvahelisi positsioone 1960. ÜK majanduse edukas areng pidurdus tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma kahanes mõlema suure partei populaarsus kasvas kolmandate parteide pooldajaskond taas hääletati Liberaalse Partei poolt. 1979. parlamendi valimised võitsid konservatiivid ja peaministriks sai nende liider Margaret Thatcher esimene naispeaminister Euroopa ajaloos lubas teha lõpu sotsialismile erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettvõed ja kärpis ametiühingute õigusi mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati inflatsioon vähenes, raha väärtus jäi püsima Thatcher võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspolitiika e. monetaristliku majanduspoliitika riik tohib mõjutada majandust ainult ringluses oleva
annaabi.ee 
