Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused · Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks. · inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Väärtusruum · Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea- halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. · Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi
Normi internaliseerimine välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb ... Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. 3 Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval "kaugusel" Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?! KOKKUVÕTE
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid Uurimused 1970datel: - Kandiline lõug tahtejõulisus - Kõrge laup tark inimene - Lapselik nägu kutsub hoolitsema - Tüsedad heatahtlikud - Väiksekasvulised võimuahned - Pikad naised intellektuaalsed - Tugev karvakasv jõulised, brutaalsed Eelarvamused Eelarvamus (prejudice) teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus püsiv negatiivne stereotüüp, "teiste" kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist) The Nature of Prejudice (Allport, 1954) "The human mind must think with the aid of categories....once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it."
massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. • Tekst: Maslow: 243 – 310 Sotsaalpsühholoogia ajaloost SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad,
See on tänapäeval seotud nii sotsiaalse, psühholoogilise kui füsioloogilises vaimus. Kliiniline psühholoogia.Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Kuid käsitleb ka isiksuse kohanemist haigusega ka käitumuslikke reaktsioone, mis haigusega kaasnevad. Meditsiiniline psühholoogia. Põhineb mehanistlikul mudelil. On suunatud ravile. Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid: - bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest) - käitumuslik kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine? - kliiniline füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv - kultuuriline kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus
mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest. 2. Loeng. Mina- kontseptsioon Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab
(kõiki kliente ja alati) tunnetega, minapiiride tunnetamine Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist, pean selleks kõigepealt seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ISE tahan suhelda ja teenindada/aidata vms. Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
- Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. 8 Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist, mis on õiguste ja vastutuse jaotamine ülema ja alluva vahel.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi enne rääkida, kui neil on tekkinud huvi selle vastu; et lapsed on loomu poolest head ja nad peavad olema vabad õpetajate sunnist. Õppimine ei saa tugineda vaid huvitatusele ja arusaamisele. Õppimine nõuab tööd ja pingutust - vastasel juhul see huvitav, mida on kuuldud, kuid mitte korralikult ära õpitud, ununeb kiiresti. Tükikesed ja katked siit-sealt ei anna haridust. Eeskuju
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
