Inimese elulugu kui biograafia Tv lk 8-9, H 1-4; kogemusega, arutelu, identiteet kirjandusteos 5-6 loovad ülesanded III 1 Inimese elu kui Inimese eksistents, Õ lk 16-17 Arutlus, diskussioon, Väärtused ja küsimärk mina ise, Tv lk 10-11, H 1- rühmatöö, kõlblus põhiväärtused 3 loovkirjutamine. 1 Elulugudest saab Elulugu, intervjuu Õ lk 18-19 Funktsionaalne lugemine, II osa, pt 31, lk Kultuuriline ajalugu Tv lk 12-13, H 1- võrdlus, intrvjueerimine, 22, intervjuu identiteet,
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine
Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist. Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord o Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud. o Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud. o Sotsiaalsed väärtused, mille kaitseks õigusnorme luuakse, pärinevad sageli kõlblusnormidest.
2. Tekstide tõlgendamine 2 kommunikat- Õ lk 12–15, teleuudis Suuline suhtlus Õpilane sioon, kommu- (nt uudised.err.ee) arutlemine eri liiki tekstidest aru- tunneb kommunikatsiooniprotsessi LÕIMING nikatsiooni- saamise, nende loomismotiivide ja osi Väärtused ja kõlblus: uudise mudel, tõlgendamiserinevuste üle; teab, millest sõltub teksti loomine analüüs retseptsioon, teleuudises kajastatud uudise vaate- ja vastuvõtt kodeerimine, nurga, väärtuste jm analüüs. oskab rakendada meediateksti ana-
· Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. 6
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134
tunnustavad kui siduvat: o Iseeneslik teke o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev.
lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri kiriku üles töötada piiskop Joachim Jhering, kes töötas välja kirikukaristuste süsteemi. Samas hakkas Rootsi võim välja juurima eestlaste muinasusku. Algas ka nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 1626
1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa oo...
Juhtimise tööleht 1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B ...
..Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine.
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida ...
Budismi õpetus ja eluviis Budismi jagunemine Hinajaana koolkond Mahajaana koolkond Puhta maa koolkond Zen-budismi koolkond Buddha Tähendus: virgunu- täieliku vabaduse, tarkuse, mõistmise ja energia seisund. Buddha: Siddhartha Guatama, kes pühendas suurema osa enda elust virgumisele ning kes hakkas virgununa ka teisi õpetama. Referaadi tulemus Sain referaadi käigus budismi kohta teada, et budism ei tunnista kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber. Elu jooksul üritatakse lahti saada kõikidest ihadest, et mitte taassündida ja seeläbi kannatusi kogeda. Budismi eluviis Põhimõte: Inimene sünnib lugematuid kordi ümber ning sellega kaasnevad paratamatult kannatused, püüeldakse virgumise poole Selleks, et jõuda virgumiseni tuleb läbida tee, mis jaotatakse kolme eta...
feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest
Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide.
keelatud on tappa, valetada, 1) elu on kannatus 1) 5x päevas palvetamine 7 voorust, varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh.,
alati tähistatud sama sõnaga. · Peab olema selge, mis on seaduse, määruse mõte. · Peab olema ühiselt selge, milline konkreetne tekst kehtib. · Õigus peab olema eesmärgipärane. Õiguse ülesanded · Õigus peab täitma erinevaid ülesandeid · Õiguse korrafunktsioon: Õigus suunab inimeste käitumist. Õigus reguleerib inimeste käitumist nii, nagu seda teevad tava ja kõlblus. Kes ei taha karistatud saada, peab jälgima, et ta oma tegevusega ei täidaks ühtegi süüteo koosseisu. Õigus suunab riigi tegevust peale tavakodanike käitumise juhib õigus ka riigi ametiasutuste ja kohtute tegevust. Õigus tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega kui õigust vabatahtlikult ei järgita, on vaja sunnimeetmeid selle täitmiseks. Õiguse rahufunktsioon
Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut, kuidas ta elas, mida mõtles, tegi ja uusi omandatuid teadmisi. Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : ,, Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: ,, Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!" Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati semina...
Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
Platoni hingeõpetuse järgi on hing surematu. Hing on pärit ideede maailmast, inimese kehasse satub ta läbi sünni, kus ta on vangis ning igatseb tagasi ideede riiki. Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli
Konservatismi areng Vastuseis muutustele, kuninga ja aadli võimu toetamine - sotsiaalkonservatism ( Bismarck, Disraeli) - Tänapäeval segunenud Konservatismi seisukohad: - Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond - Paremate võim ja eliidi vastutus - Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes - Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse - Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Tradits. Austamine Uuskonservatism Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, rigivõim peab olema tugev. Vahevormid: Põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaal ideede põimumine Kristlik demokraatia Sotsialism - Protest olemasoleva vaesuse vastu - suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal
Tallinna Nõmme Gümnaasium Johann Gottlieb Fichte referaat Koostaja: Klass: 12 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Johann Gottlieb Fichte oli saksa filosoof, üks tuntumaid saksa idealismi esindajaid, kelle erinevaid filosoofilisi vaateid on referaadis tutvustatud. Lähemalt on süüvitud kahte neist ,,olla tähendab tegutseda" ja ,,kõlblus on ülim reaalsus". Referaat sisaldab endas ka lühikest ent ülevaatlikku kokkuvõtet Johann Gottlieb Fichte nooruspõlvest, haridusest erinevad koolid, ülikoolid, tema vaimsetest juhtidest ja üldisest elukäigust. Referaadi eesmärk on nii ennast kui ka teisi informeerida Fichte elust, mõtetest, vaadetest ja teostest. Ülevaade elust ja loomingust Johann Gottlieb Fichte sündis paelakuduja pojana 19. mail 1762 Rammenaus Ülem-Lausitzi maakonnas S...
7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3. Aristoteles- ei nõustunud oma õpetajaga selles, et on kaks maailma ,,maailm on üks, see sama milles me elame ja tegutseme"
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Nimetatud õigus on põhiseaduse kohaselt igaühel, kuid Riigikogu valimise seaduse paragrahvi 51 alusel on see õigust piiratud aktiivse agitatsiooni ajal. Põhiõiguse piiramine seisneb poliitilise välireklaami teostamise kui informatsiooni levitamise keelus. Põhiseaduse paragrahvis 45 on samuti väljatoodud, et seadus võib põhiõigust piirata, kui see on teatud asjaolude kaitseks avalik kord, kõlblus, teiste inimeste õigused ja vabadused, tervis, au ja hea nimi. Ükski neist loetelus esinevast määratlusest pole aga kohaldatav välireklaami keelu suhtes. Seega piirab Riigikogu valimise seaduse § 51 põhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse § 45. Keelu eesmärgiks on vähendada poliitilise reklaami mõju valijatele valimisteperioodil. Riigikogu on lootnud, et antud normiga on valimised ausamad. Eeldati, et erakonnad, mis
Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda *Kirikuõpetajaid polnud kirikukogudes *Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma *Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus)
Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks muutusid loodusteadused ning katsete ja vaatluste teel saadud teadmised. Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati. 843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes.)
Thomasius (1655-1728). Seda tegi ta Leipzigi ülikoolis, mille eest saadeti ta linnast minema. Filosoofia eesmärgiks pidi olema üleüldine kasu ja arusaamine, mitte praktilise eesmärgita väitlus Peale kolmekümneaastast sõda levis emakeele kasutamine teaduses. Saksamaa konservatiivsed ringkonnad töötasid talle vastu. Seda põhjusel, et Thomasius nõudis teaduse ja filosoofia eraldamist religioonist, kuigi ta ise oli sügavalt usklik. Thomasius oli paljuski kõlblusfilosoof. Just kõlblus võimaldab inimesel kodanikuks kasvada. Enda tahe tuleb allutada üldisele. Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus. Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire`le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted
Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille)
usu sügavam sisemine tunnetus ja elu kõlbelisemaks muutmine pastorkonna hulgas valitsev toimekad, usinad, aitasid kiiremini üle saada sõjajärgsest madalseisust luteri usu lähendamine rahvale – seletamine, arusaadavamaks muutmine 1739 esmakordselt piibli täielik tõlge Vennastekoguduste liikumine e hernhuutlased – nende kaudu jõudsid pietislikud ideed rahva sekka, võeti kiiresti omaks usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sots võrdsus, vendlus jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus
inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguvad aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe ja mis veelgi olulisem, seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. 2.3 Kõlblus Kanti tõestus ei näidanud mitte niivõrd seda, et meil on vaba tahe, kui seda, et me ei suuda uskuda selle puudumist. Kõlblus ongi Kanti järgi võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. Kõlbeline tegutsemine ja seega vaba tahe, hinge surematus ja Jumala olemasolu on Kanti järgi praktilise mõistuse postulaadid, mida puhta mõistuse abil pole võimalik tõestada, kuid mis on meie praktilise maailma ja vahetu kogemuse paratamatud alused.
5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad Tähtsamad põhimõtted, Vastu Luteri kiriku suvenevale Usuvagadus, alandlikkus ja Kaasaegne majandamine, suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine võrdsus, tagasihoidlik eluviis Tartu Ülikool 1802.a taasavati TÜ. Oluline lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele Haridusolud Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40%
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt
te aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele
Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi, siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8. Mille poolest on tuntud saanud järgmised isikud Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci?
kõigile ühiskonna liikmetele heaolu. Sotsiaalse sidususe saavutamiseks on 2 peamist eesmärki: 1. Sotsiaalse kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine. 2. Sotsiaalsete suhete ja suhtlemise tugevndamine. Sidus ühikond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Moraal, eetika ja tavad 1. Mõisted: moraal ehk kõlblus on põhimõtete ja normide kogum, mis korrastab inimese käitumist. Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid. Tavad - ehk kombed on harjumuspärased käitumisviisid. Õigus ja õiglus 2. Mis on õigus? Mõiste kaks erinevat tähendust. Õigus on see, mida ütleb seadus ja mida kasutab kohus. Õigus on seotud väärtushinnangutega. Õigus on kellelegi kuuluv vabadus toimida viisil, mis kuulub talle
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjav...
Tema subjektiividealistlik skepsis pani kahtluse alla kogu objektiivse maailma olemasolu. 20. sajandi analüütilised filosoofid käsitlesid kogemuse eripärasid, mille abil Hume seletas meie usku objektidesse, mina´desse ja põhjustesse, pigem tunnustena, mis toovad veendumuste pealispinna alt välja selle, mida need tegelikult sisaldavad. On oletatud, et tegelikult huvitasid Hume´i märksa enam konkreetsed, praktilised teemad kui teoreetiline filosoofia; pigem kõlblus, poliitika ja psühholoogia kui tunnetusteooria. Wolfgang Stegmüller eristab teadmisskeptitsismi ja tõeskeptitsismi. Teadmisskeptitsism väidab tõeste väidete olemasolu, kuid peab neid tunnetamatuteks. Tõeskeptitsism eitab ka tõeste väidete olemasolu. Antiikskeptikud olid tunnetusskeptikud, tänapäeval aga esineb ka tõeskeptitsism. Kasutatud materjal: · http://www.hot.ee/indrme/skeptikud.htm · Siim Sindoneni referaat ,,Skeptikud"
Elu vastandatakse sageli kunstile. Sageli on ainus seos nende kahe nähtuse vahel asjaolu, et looming peegeldab tegelikkuses tõeks saanud sündmusi ja objekte. Maailma on hakatud nägema üha kriitilisemalt ja küünilisemalt, nii et igasugused "kõrged" väärtused arvatakse olevat kadunud. Tegelikult pole eksistents siiski veel nii masendav kõlblus ning ilu pole kuhugi kadunud. Eluväärtused on ajas ja ruumis ebaühtlaselt laiali jagunenud ning tihtipeale on positiivsete nähtuste mõjujõud samuti erakordselt nõrk. Kuigi eelnev ei tähenda, et me elame moraali ja ilumeeleta ühiskonnas, pole võimalik ka väita, et eksistents on täiuslik. Seega on elule vaja midagi juurde anda ning kunsti suudab edukalt puudujääke kompenseerida. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses
loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. Kultuur Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles. Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerun...
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
