Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne küpsus - Inimeseõpetuse kontrolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küpsus, kehakeele, armastatud, adekvaatne, rõõm, kurbus, seksuaalsus, miimika, kehahoiak, distants, žestid, silmside, kirg, lähedus, perioode, tundmaõppimine, partnerid, kannatlikkus, tahe, usaldust, sõnaühend, olukordades, ellusuhtumine, enesehinnang, väärarengud, alkoholism, narkomaania, asotsiaalneKordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7
3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsialsuset küpsusest mõõta on raske, selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäeval tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad: Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine Tal on adekvaatne enesehinnang Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele
midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada
tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinnanguid, leida tunnustust ning väärida usaldust. Positiivsete hinnangute pälvimine on mehel oluline selleks, et ta saaks end tunda tõelise, täisväärtusliku mehena, sama tunde annab tunnustuse leidmine - tema tegudel on positiivne tagajärg, ta on vajalik. Usalduse väärimine on mehel samaväärne tunnustuse leidmisega - tema tegevus on taganud usalduse. 1.2 Naisel
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist,
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
· Mida kuuldu all mõisteti? · Mida vastati? · Kuidas vastust mõisteti? Suhtlemisbarjäärid · Võivad olla tingitud nii info edastajast, · info vastuvõtjast · kui situatsioonist Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mittesõnalised suhtlemisvahendid: · Distants, füüsiline kokkupuude: Intiimne distants - 0 0, 45 m. Personaalne distants 0,45 1, 20 m. Sotsiaalne distants - 1,20 3,60 m. Avalik distants - 3,60 6,10 ja rohkem m. · Näoväljendused · Silmside · Zestid · Poosid Verbaalne e. sõnaline väljendus · Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad
Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine, mängud. Mängud ja varjatud kavatsused - suhtlemisvorm, käikude vahel, mis viib ettemääratud
Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine, mägud.
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist,
Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa. Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist: „Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv. Kokkuvõtlik peegeldamine
olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Mõjutamine Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse nt käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund), mida võib takistada näiteks varem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine. Eric Berne: mina-tasandid ja transaktsioonianalüüs (Berne, 1980; 2001; Krips, 2003)
sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. 4. SEKSUAALSUS INIMESE ELUS 4.1. Seksuaalsuse neli dimensiooni 4.2. Seksuaalsus Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
Üldiselt võrreldakse ennast nendega, kes on inimesel sarnased. Sealjuures peetakse tähtsaks neid tunnuseid või omadusi, mis eeldatakse, et inimesel endal on tugevamad. · Fundamentaalne - püüdlus positiivse enesekäsitluse suunad eneseväärikus, eneseaustus (self-esteem). Enesehinnang kui probleem · Enesehinnang ei ole adekvaatne, vaid subjektiivne e muudetav. · M. Csikszentmihalyi flow e kulg. Inimene elab kahes reziimis: 1) flow tegustemine, toimetamine jm, inimene ei mõtle, ta on nö voolavas elus sees; 2) inimesele saab tema ise mureks ja probleemiks, kui ta sellest voolust välja astub. Kulgemisest väljumine juhtub tavalselt siis, kui väljast poolt surutakse inimesele peale mingisugune informatsioon või hinnang tema enda kohta.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
- Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu - Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan
Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat
Charles Darwin • Charles Darwin leidis, et suur osa mitteverbaalsest suhtlemisest väljendab elusolendi „emotsionaalset seisundit“ (uuris põhiliselt loomi) • Kuidas inimese ja looma emotsioonid käitumises väljenduvad? (Looma emotsioone on lihtsam mõista, kuna inimesed manipuleerivad ja oskavad emotsioone väljendada) • Emotsioonid ja viis, kuidas neid väljendatakse on peamiselt kaasasündinud. Mõned emotsionaalsed väljendid on õpitavad. Juba ema kõhus on lapse miimika olemas. Charles Darwin 2 • Emotsioonide väljendamist saab mõista kolmest põhimõttest lähtudes. 1. Assotsieerunud teenindavate harjumuste põhimõte – emotsioonide väljendamine on olnud ellujäämise väärtusega. Vihane koer – hambad paljaks. 2. Antiteesi põhimõte – vastandlikke emotsioonide väljendamine on vastandlik ka käitumuslikus väljenduses. Seda suudab ainult inimene, et on vihane, aga naeratab hoopiski Vihane kass vs. Rõõmus kass 3
Esmamulje ja edasise suhtluse edukus sõltuvad olulisel määral sinu suhtlemisvalmidusest ja huvitatusest. Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei vali sa kedagi juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle 5 pakutakse. Samuti kiirgat sina selliseid vihjeid, mis ütlevad kas ,,hoidke eemale" v. ,,minu poole võib julgelt pöörduda". Seda näitab sinu kehahoiak, sinu vastus teise pilgule, sinu reageeringud ja suhtlemisviis. Mõtlemiseks: - kuidas sa suhteid tavaliselt lood? - tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid, et sinuga vestlust alustataks? - mida sa siis tegid? Kuidas käitusid? - kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda?
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
Komponendid: füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi. Kui on nt negatiivne emotsioon (ülemus sõimab), siis koju minnes näeb naist halvana, lapsi kiuslikena jne. Paul Ekman 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. 6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi. Kultuuriuniversaalid. Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps! Empaatia Empaatia võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi. Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile
vajadused Mina- kontseptsioon koosneb mitmest aspektist, mis varieeruvad: 1) tähtsuselt; 2) peegeldavad tegelikke või potentsiaalseid saavutusi; ajalist dimensiooni; 4) positiivseid või negatiivseid aspekte ning 5) stabiilseid või konkreetseid (töö) elemente. Stabiilsus omandatakse läbi sotsiaalse võrdluse, tagasiside soorituse kohta; uute rollidega kohanemine, küpsus. Konkreetselt kättesaadavad antud ajahetkel, kuidas inimene mõtleb endast antud hetkel, oleneb vahetust kontekstist, emotsionaalsest seisundist. Enesehinnangu mõiste: mil määral me end hindame? Enesehinnang väljendub suhtumises endasse. Positiivne EH negatiivne EH On enesekindlad ja peavad endast lugu. Peavad Tihti halvustavad ennast. Ei tunneta oma end vajalikuks. Peavad end võimekaks. Tajuvad vajalikkust
G.Roheim- püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga. Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest. Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi teket. MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irartsionaalsus. 3. Seksuaalsus. 4. Hingeabi. KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
inimese nägu vaatama). ● Atraktiivsus on kultuuriti erinev Vaesemates riikides on tüsedus atraktiivne, kuid arenenud riikides on saledus ihaldatud. Universaalsed füüsilise ligitõmbavuse osas: ● Ilusad näod on sümmeetrilised, siledad, ilma äärmuslike omadusteta, „keskmised“ ● „to be attractive is, ironically, to be perfectly average“ (Rhodes, 2006) ● Cunninghami uuringud: naised: lapselikkus (suured silmad, väike nina, väike lõug) + küpsus (kõrged põsesarnad, kitsad põsed) mehed: lapselikkus (suured silmad, väike nina) + küpsus (kõrged põsesarnad, lai lõug) Kas need on stereotüüpidega seotud? Naisel lapselik nägu = soojus ja kuuletumine? Domineeriv välimus mehel? Kellele on füüsiline ligitõmbavus olulisem? ● Uuringud näitavad, et naised väärtustavad füüsilist atraktiivsust vähem kui mehed ● Naiste jaoks seisneb mehe atraktiivsus ka tema sotsiaalses ja majanduslikus
o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige) o Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik. o Tulemused sõltuvad katseisiku emotsioonist, psüühlisest seisundist (stress, rõõm, armunud), eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A.
identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena.
Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne. Soovitused kontakti loomiseks · Silmside · Kehakontakt (käe andmine) · Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid) · Vaba kehahoiak · Hääletoon · Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine · Icebreaking vestlus igapäevastel teemadel, küsida kuidas ta nõustaja juurde jõudis · Jälgida kliendi kehakeelt, kuidas tema käitub · Anda aega, kontakti loomine · Võimalikult kiiresti anda teada kaua teie kontakt ühekordselt kestab Nõustamisleppe sõlmimine Nõustamisprotsessi edukuse kriteeriumid Hakney, Cormieri, 1996
Alati saab otsast alata. ↑ tutvumine – turvalisus – huvi+hoolimine – koostöö – usaldus: nendel tingimustel on õppimiseks soodsad tingimused; ↓ võõrad – ebaturvalisus – isolatsioon/ignoreermine – konkurents (pingeread) – kahtlustamine/süüdistamine; Nõustamise liigid : valdkonna järgi, kus valdkonnas nõustamine toimub. On olemas enamustes valdkondades. Liike on tohutult palju. Nõustamise tasandid: 1) Informeerimine – adekvaatne, usaldusväärne info. Soovitatavalt võimalikult lühidalt. Vajadusel tuleb küsida täpsustusi, see liigub järgmise taseme juurde: 2) Konsulteerimine – järeldused. 3) Nõustamine – julgustamine, turvalisuse ülesehitamine. Oma hirmule vastu minemine, turvalise territooriumi suurendamine. Keegi on veel samasuguses situatsioonis olnud, sa ei ole üksi. Hea nõustaja on see kes kaasa läheb.
annaabi.ee 
