Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja
ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga. 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris)- üles hüpe pannes jalad risti nii kiirest kui
töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html,http://www.youtube.com/watch? v=a67KC1Pr3HQ, Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen) Tõsistele Kierkegaardi huvilistele ka üks loeng:http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_parnamae Hüpe on oluline ,sest hüpe määratleb meie olemasolu, Hüpe aitab liikuda edasi. Võime hüpata
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke
· Kokkuvõtvalt öelduna mõistab Kierkegaard mõiste "eksistents" all eelkõige inimese eneseks saamise protsessi, järjest iseenda mõtte ja olemuse uute tahkude avastamist. Usk ja paradoks Mis teeb usu usuks? See on eksimise võimalus ja ebakindlustunne! Usu hävitab loogilisus, ratsionaalsus, teadmine ja kindlustunne. Rääkides usust, võtab filosoof kasutusele sellise mõiste nagu "hüpe". Hüpe on moment, mis kuulub usu juurde, see on justkui hüpe üle suure kuristiku. Kõige sügavamalt ilmneb inimlikkus (inimese tõeline olemus) kuristikulõhe ees seistes. Hüpe määratleb meie olemasolu. Hüppe sooritaja ei tea, mis teda ees ootab, kuid ta usub, et ta hüppab üle. Hüpe on inimese isiklik valik, et liikuda edasi. Valik ja usk on käsikäes ning korduvad pidevalt. Hüpe tuleb inimesel ENDAL sooritada! Inimesest endast peab tulema kirg, et sooritada valik. Usk on HÜPE, mida sooritades riskitakse kõigega!
Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda)
Langevarjuhüpe 1) Tegevus ja iseloom Langevarjuhüpet sooritatakse kindlal kõrgusel spetsiaalselt valmistatud varustusega. Enne hüpet tehakse instruktori juhendamisel läbi mitmed harjutused ja õpetused. Esimesed hüppedki on soovitatavad teha koos kogenud hüppajaga kõrguselt 2500-4000m. Peale koolitust maapinnal pannakse selga spetsiaalne varustus ja suundutakse lennukisse, et sooritada hüpe. Langevarjuhüppeid on võimalik Eestis sooritada kolmel erineval viisil: 1. Tandemhüpe nelja kilomeetri kõrguselt koos kogenud instruktoriga kahekesi ühe suure varju all, 2. IAD/SL algkursus, mille valinud algaja ekstreemsportlane sooritab oma esimesed hüpped kandilise juhitava tiibvarjuga 1500m kõrguselt iseseisvalt välja hüpates ja tema langevari avaneb kohe, 3. AFF algkursus, mille puhul langevarjuriõpilane teeb juba oma esimese hüppe 4000m
kindla arvu tehnilisi elemente, pöördeid, hüppeid, piruette. Tehnika Sammud, hüpped, tantsusammude järjestus, piruetid ja spiraalid nõuavad suurt täpsust ja nende omandamine võtab palju aega. Kõigi jääl esitavate elementide järjestus peab olema meeles, keskendumist ei tohi hetkeksi unustada. Lühikavas sooritavad uisutajad ettenähtud elemente. Meestel on 8 kohustuslikku elementi: 2 sammukombinatsiooni, 3 piruetti, kahe või kolmekordne axel( hüpe, mille tõuge tehakse ettesõidult ), kolme- neljakordne hüpe, millele eelneb ettenähtud jalgade töö, aga samuti 2 hõppe kombinatsioon, mis sisaldab kahe- ja kolmekordset ( või neljakordset ) hüpet. Naistel on kohustuslikeks elementideks sammude kombinatsioon, 3 eri tüüpi piruetti, spiraaldie kombinatsioon, kahekordne axel, kolmekordne soolohõpe sammude kombinatsioonilt, samuti kombinatsioon hõpetest ( kolme-kahekordne, kahe-kolmekordne, või kolme- kolmekordne )
Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3
· Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon · Opositsiooni hävitamiseks viis Mao läbi kultuurirev = hukkus umbes 15mln inimest · 1976 Mao surm · Võimuvõitluses jäid peale mõõdukad -> muuta Hiina mõnekümne aastaga · 80.aastate keskpaik saadi lahti näljahädast · Hakati juurutama turumajanduse põhimõtteid · Hakati looma erimajanduspiirkondi · Kevad 1989 4.juuni verised sündmused Taevase Rahu väljakul
peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Kaugushüppe ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas
Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõugepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud
vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. 6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe. Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta.
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...
täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes
Kui aga võistlustel osalejaid on vähem kui kaheksa, saavad kõik võistlejad kuus katset. Hüppe tulemus mõõdetakse maandumisjälje (mille hüppaja on jätnud maandusmikasti ükskõik millise kehaosaga) hüpepakule lähimast punktist. Mõõtmine toimub sirgjooneliselt risti mõõtejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt on maandumiskastis. Tulemus mõõdetakse täissentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas. Võistlusprotokollis märgitakse õnnestunud hüpe numbrilise tulemusega, ebaõnnestunud ja vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -. Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui hüppaja: ·jooksis üle hüppepaku või sellest mööda,
kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks soolohüpe ja üks hüpete kombinatsioon, kaks piruetti ja piruettide kombinatsioon ning kaks sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul. Paarissõidu lühikava koosneb üksiksõidu elementidest, mida esitatakse paaris, ja spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja teineteist täielikult usaldama. Vabakava on pikem (maksimaalselt 4 minutit naiste ning 4 minutit ja 30 sekundit meeste ja paarissõidu puhul) ning annab sportlastele mõningatest piirangutest hoolimata kava koostamisel vabamad käed
Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes
2. Sörkjooks soojenduseks 1 min (põlvetõste, sääretõste) 3. Üldettevalmistavad 3 min harjutused Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles 4. Liigeste soojendus (selg, 2 min Harjutusi tehakse ringjoonel külg, kael) liikumissuunas Põhiosa Jalad 1. Mäng 3 min Nööriga on pandud õhupallid erinevatele kõrgustele
kiirusel. Kõrge ja hõljuva hüppe sooritamiseks on vaja piisavalt kiiret tempot, hüppe hetkel ligi 10m/s. Stabiilsema hüppe tagab alati ühesugune lähteasend ja startimis koht peab olema kindlal kaugusel. Et kindlat stardikohta leida, kasutavad osad sportlased 6-8 jooksusammu ning teised 16- 20 tavalist sammu. Hoojooks peab olema kiirenev ning äratõukel ei tohi kõhelda ja lisaks ei tohi raskuskeset liiga madalale lasta, vastasel juhul ei tule hea hüpe. Äratõukel tuleb puus ette sirutada ja käed ette viia, et tagada tasakaal. Maandumisel tuleb jalat võimalikult kaugele ette sirutada. Kolmikhüpe – see on tehniliselt keeruline ala ning hüppe kaugus sõltub mitmest erinevast faktorist. Kolmikhüppes on neli faasi : hoojooks, hopp, samm ja hüpe. Hoojooksul kogutakse maksimaalne kiirus. Pikkus on 10-20 sammu, sõltuvalt oskustest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire. Hopifaas on kiire
Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. 3 Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel.
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade
üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. 2.2 Korraldus Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Kaugus-
üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. 2.2 Korraldus Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Kaugus-
suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Eesmärgid ja välispoliitika Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga. Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema. Hiina suhted lääneriikidega paranesid niivõrd, et taiwani esindus ÜRO-s asendati HRV esindusega. 1980.
Marianne Mitt 10.C ,,Tantsija" Retsensioon Käisin Saaremaa Kunstistuudio kunstigaleriis vaatamas Laura Arpo maalinäitust, mis kandis nime ,,Tantsija". Kuigi reklaamplakatitel oli kirjas, et näitus kestab vaid 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini, käisin mina seda uudistamas veel 22. veebruaril. Kunstnik Laura Arpo on sündinud ja üles kasvanud Kuressaares, kuid 2004. aastast alates elab Tallinnas. Naine ise ütleb enda kohta nii: ,,Kunstiga olen tegelenud juba väiksest tüdrukust peale, nii kaua kui ennast mäletan". Näitus ,,Tantsija" on 26-aastase kunstniku esiknäitus. Selle peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Kõik ma...
juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta on oma filosoofia põhimõteteni jõudnud enne kui ta Kierkegaard'i luges. See võib olla ka tõendiks selle suhtes, et Kierkegaard'i mõju 20. sajandil on seletatav selle sajandi enda sisemiste vajadustega. Marcel seisab Kierkegaardile lähedal ka oma väga isikliku ja ebasüstemaatilise filosofeerimise laadi poolest
ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks loetakse võistleja, kes on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kolm katset. Need kolm, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv parematele kohtadele platseerunuid võistlejaid (tavaliselt 8 esimest), saavad veel kolm katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse üks osa.
lejate omavahelises võistluses. Eeljooksudes selgitatakse võistlejad, kes hakkavad oma- vahel võistlema finaaljooksudes.Massilise osavõtuga kestvusjooksudes koondatakse aga tugevamad võistlejad ühte nn. tugevamasse eeljooksu. Hüpped Hüpet asutakse sooritama pärast kohtuniku väljakutset,katseks ei tohi kuluda üle 1,5 minuti,alates väljakutse momendist.Arvestamisele kuulub hüpe peale vahekohtuniku käsklust Loeb!,ebaõnnestunud katset , mida ei mõõdeta,märgib käsklus Ei loe!. Võistlejal on õigus oma hoojooksu märkida. Kaugushüppes võib korraldajate poolt antud mär- gikesi asetada vaid hoojooksuraja servale,kõrgushüppes võib märke asetada ka hoojooksu- sektorisse,ent võistlejate segamisel tuleb need märgid kõrvaldada kohe pärast hüpet. Kõrgushüppelatt on puust,metallist või plastmassist, kaalub kuni 2kg (k.a.).See toetub kande-
1931.a. Osales Hiina punaarmee loomises. · 1935.1939 Keskkomitee sekretär · 1939.1943 Keskkomitee peasekretär. · 1943.a. KK esimees. 1949.1954 aastatel oli ta Hiina Rahvusvabariigi juht. Peale selle oli ta veel Rahvusrevulutsioonilise Sõjanõukogu esimees. 1954.1959.a. Oli ta Hiina Riikliku kaitsekomitee ja Rahva vabariigi esimees. 1958.aastal kuulutas Mao välja nn suure hüppe, see tähendas kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Suur hüpe aga ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja riigis sai alguse näljahäda. Kujunes vastuseis Mao Zedongile. Et suruda maha rahulolematus, alustas Mao nn kultuurirevulutsiooni. Mao pooldajatest moodustati rühmi kelle ülesandeks oli vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded vastased kuulutati vaenlaseks, osa neist tapeti, teised vangistati, tagandati töökohtadelt või saadeti maale ümberkasvamisele
6. kasutas saltoga hüppetehnikat. Hüppe tulemus mõõdetakse maandumisjälje (mille hüppaja on jätnud maandusmikasti ükskõik millise kehaosaga) hüpepakule lähimast punktist. Mõõtmine toimub sirgjooneliselt risti mõõtejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt on maandumiskastis. Tulemus mõõdetakse täissentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas. Võistlusprotokollis märgitakse õnnestunud hüpe numbrilise tulemusega, ebaõnnestunud ja vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -. Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüpper ei tohi lähteasendis ulatuda kinganinad üle mõõtejoone.
maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.
jt.,2008). Võrkpalluritel on võimalik testida ka bloki- ning löögikõrgust. Uuringud on üritanud välja selgitada kui usaldusväärsed on võrkpallispetsiifilised testid võrreldes poolkükist üleshüpete ja kaugushüppe testidega. Uuringus osales 95 tipp meesvõrkpallurit, kellel kõigil mõõdeti blokikõrgus (algasend ülgadelaiune harkseis, peopesad rinna kõrgusel ning vertikaalne hüpe maksimaalselt üles). Samuti mõõdeti ära nende tippvõrkpallurite löögikõrgus 2-3-sammulise hoojooksu pealt. Tulemused kinnitasid, et spordialale spetsiifilisemad testid olid valiidsemad ning usaldusväärsemad. Nende testidega on uuesti tegemisel võimalik saada sarnasemad tulemused, kui tavaliste hüppetestidega, kuna tegemist on ala spetsiifikaga, siis teeb iga sportlane oma liigutusi alati täpselt ühtemoodi -automatiseeritult. Seega on selle testiga võimalik mõõta täpselt
Ekvivalentpunkt Peale ekvivalentpunkti Peale 35,00 ml titrandi lisamist Asendades need väärtused tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Tiitrimist mõjutavad tegurid *pH mõju tiitrimiskõvera kujule Ca ioonide tiitrimisel EDTAga; mida suurem pH seda suurem tiitrimiskõvera hüpe; *Komplekside püsivuse mõju tiitrimiskõvera kujule , näide erinevate metallide katioonide tiitrimisest EDTA ga pH 6 juures. Mida püsivam kompleks, seda suurem tiitrimiskõvera hüpe Indikaatorid * 200 orgaanilist ühendit orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. *MIn + HY3= HIn2 + MY2 ET00 Mureksiid In + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Indikaatorid *Kalmagiit * Eriokroommust T, ET00 Indikaatorid *Arsenazo I *NASHappelises keskkonnas punakasvioletne, punane pH 3,5;Kollased kompleksid Cu, Zn, Pb ioonidega Tiitrimismeetodid EDTAga
LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
Kanuuga sõitma - canoeing Kummipaadiga sõitma rafting Rulatamine skateboarding Mängiroija mountain climbing Pensi hüpe bungee jumping Õhupalliga lendama ballooning Batuudi hüpped trampolines Teltaplaaniga sõitma hang-gliding Köie otsas alla laskume- zip wiring Skuelduma scuba diving Langevarju hüpet tegema - parachuting (skydiving) Mootorrattaga sõitma - motor racing Posti ostas ronimine pole climbing Lendlaud vees - fly boarding Tuulelohage sõitma kite surfing Langevarjuga kaatri taga sõitma parasailing Lauga kaartitaga sõitma wakeboarding
1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed? *Suur hüpe - kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Tagajärg: Ebaõnnestus. Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda.
samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud
Preparation Sheet for Test December 6, 2012 Grammar: Conditionals 2+3, Wishes, Would Rather And the following Vocabulary: Descending-kahanev sheer lunacy-puhas hullumeelsus emerge-tekkima triumphant- võidukas kick-löök punch- leap-hüpe hand-gliding-libisemine fly fishing-lend püük co-operative-ühistu nerve-racking-närvesööv accurate-täpne determined-kindlaks määratud daring-uljus archery, archer, arrows-vibulaskimine badminton-sulgpall snooker-biljard range-valik pitch shuttlecock-sulgpall racquet cue-kii championship-võistlused institution-institutsioon amateur-amatöör compete-võistlema trophy-trofee substantial-märkimisväärne gilt-kullatud highlight-esile tõstma commissioner-komisjonär elaborate-täpsustama extravaganza-ekstravekantne feature-tunnusjoon anthem-hümn
sai ka Eesti oma riikluse. Võõra võimu all olevad riigid kasutasid ära suurt sõja segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Maailmasõda tõi kaasa ka tehnika kiire arengu. Kiirete sammudega arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvi. Eriti suur hüpe toimus Mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Mereväes puudutas areng eeskätt allveelaevu, mida kasutati nii vastase sõjalaevade hävitamiseks, kui ka tähtsamate transpordi liinide läbilõikamiseks. Kui Maailmasõja alguses kasutati lennukeid ainult luurelendudeks, siis sõja käigus hakati neid ka kasutama lahingu tegevuses. Täiesti uue relvana võeti kasutusele tankid. Esimesena tõi tankid rindele Inglismaa, kui nende insenerivägede
sellisena, ei tähenda see, et ta selline on, vaid et mõistus on selline, et me ei saa teda teisiti tajuda. Sellepärast tulebki ekspressioniste austada, et nende tööd panevad inimese mõtlema, tänu neile hakkab inimese hallolluse sügavikus tööle midagi, mis annaks nagu signaali, et no kurja, on vist teisigi võimalusi maailma näha, kui ma ette kujutasin. Ma mäletan, kuidas Esa Saarinen kirjutas taani filosoof SØren Kirkegaardi kohta väga ilusasti, nimelt tema arvates on usk hüpe, see on hüpe tundmatuse poole ning ta usub, et teisel pool kuristikku on Jumal ja ta peab hüppama. Abstraktsionistid on teinud võimatuna näiva hüppe üle kuristiku, mille lõpus on nende jaoks reaalne maailm, mis on tavalise inimsilma eest peidus. Austust neile selle eest!
Autori põhiseisukohad, näited: Tume aine on ka inimese sisemuses ehk alateadvus. Kas saja aasta jooksul oleme jõudnud lähemale teadmisele, et on alateadvus. Kumb on primaarsem maailm, Kas sisemaailm või välismaailm? Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale. Inimene projetseerib enda sees teooria, mille tõttu leiame enda sees tõe. Inimene peab, midagi kartma, et ennast kaitsma. Meil on vaja vaenlast, kuid see ei peal olema inimene vaid kriis või katastroof. Räägitakse elutungist ja surmatungist. Oleme just nagu Jing ja Jang ,kes on
Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis Saskia Alusalu. Foto: Kia Speed Skating Academy Kahevõistlus Kristjan Ilves Sünniaeg: 10.06.1996. Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Smigun. Klubi: Elva Suusaklubi M Normaalmägi+ 10 km 14.02.2018 (kokku osalejaid:48) 16.koht, hüpe: 104m. Punktid: 112,8. (9.koht). 10km ajaga 25.52,3 (38.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 28.koht, hüpe: 123.5. Punktid: 114. (16.koht). 10km ajaga 25:28.3 (40.koht) Saavutas enne OM-e Jaapanis MK etapil II koha Kristjan Ilves. Foto: Stanislav Moshkov Karl-August Tiirmaa Sünniaeg: 07.07.1989
Lõikes B N B = -F2 = -22 Lõigul CB N = const = N B = -22 D C B NB F2 p l 3 Lõigul DC 1 x 2 on epüür esitatud kaldsirgega N = N B + p[ l - x ] , millele vastavalt saame N C = -22 + 5 ( 3 - 2 ) = -17 Lõikes D x=1 on N epüüril hüpe F1 = 14 kN võrra ja N +1 = -17, N -1 = -31 E D C B F2 NB F1 p l 3 Lõigul ED 0 x <1 on N = const = N D = -31
Nendes säilitasid pered formaalse omandiõiguse oma maatükkidele, kuid maad hariti koos ja saak jagati vastavalt sellele, kui suur oli iga perekonna osalus maas. Talvel 1955-1956 hakati kooperatiive liitma nn laiendatud tootmiskooperatiividesse. Need olid ühismajandid, milles maa eraomand oli likvideeritud ja liikmeid tasustati ainult töö järgi. Esimese viisaastakuga kahekordistus Hiina tööstustöödang. Suur Hüpe ja tülliminek Nõukogude Liiduga Tekkis Saja Lille liikumine, mille kõige häälekamaid kritiseerijaid karistati, teisi intelligente sunniti aga osalema nende hukkamõistmises. Rasketööstus kasvas viis korda kiiremas tempos kui põllumajandus. Lisaks avaldati ka rahulolematust ühejuhisüsteemi suhtes, mis asendati kollektiivse juhtimisega, milles domineeriv roll oli parteil.
ülejäänd 6 kahte jõudis erki paari päevaga ära paradada.Nii se käis järjekordne oht silma ees. Aga viimasel hetkel jõudis Erki end koku aeg kokku võtta.Eki esimene treener oli Tiit Jurkatamm.Üheksandas klassis sorteeriti õpilasi ning siis sai Erki treenerik kuni kooli lõpetamiseni Rein Sokk.Rein Sokk tahtis oli tollel ajal teinud eesti teivas hüppe rekordi 5.32 ja nähtavasti tahtis ta teha ka Erkist teivashüppajat.Teivas hüpe oli tollel ajal natuke teistsugune kuna hüpati idasaksa teivastega.Keskooli minnes oli Erki tulemus 2.60 ning aasta hiljem hüppas Erki ikka veel 2.60. Esialgu Erki ei hüpanudgi,terve aasta tegi Erki ainult ripseid.ja siis mingis moomendist alates,hakkas Erki järsku kasvama.See algas 10. klassi talvel. Ja kajastus kohe ka tulemustes.Erki hüppas 6.50 kaugust.Kevadel hüppas erki 6.98 ja ja järgnenud koolinoorte spartakiaadil juba 7.25.Analoogiline arengu hüpe toimus teivas
Oksana Koloshenko Zlata Sokolovskaja KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava Soome laht Sinimäe vaatetorn
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minev...
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2. Eestoengust jala viimine üle rööpa 0,5p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
