Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioon õhtumaises kultuuris (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





Religioon õhtumaises kultuuris 
Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast
Sitast alustades 
● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete 
kaunite kunstide kristlike juurte juurde 
Purki sittumine -> 
● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992”
○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja 
kokkukogutud ekskrementidega
○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, 
reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile 
○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele 
kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa 
kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu  
● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta 
siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = 
kullapaak)
○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine 
○ Tegelikult on purkide hind kasvanud ning neid müüakse 
oluliselt kullast kallimalt 
Vasakule Paremale
Religioon õhtumaises kultuuris #1 Religioon õhtumaises kultuuris #2 Religioon õhtumaises kultuuris #3 Religioon õhtumaises kultuuris #4 Religioon õhtumaises kultuuris #5 Religioon õhtumaises kultuuris #6 Religioon õhtumaises kultuuris #7 Religioon õhtumaises kultuuris #8 Religioon õhtumaises kultuuris #9 Religioon õhtumaises kultuuris #10 Religioon õhtumaises kultuuris #11 Religioon õhtumaises kultuuris #12 Religioon õhtumaises kultuuris #13 Religioon õhtumaises kultuuris #14 Religioon õhtumaises kultuuris #15 Religioon õhtumaises kultuuris #16 Religioon õhtumaises kultuuris #17 Religioon õhtumaises kultuuris #18 Religioon õhtumaises kultuuris #19 Religioon õhtumaises kultuuris #20 Religioon õhtumaises kultuuris #21 Religioon õhtumaises kultuuris #22 Religioon õhtumaises kultuuris #23 Religioon õhtumaises kultuuris #24 Religioon õhtumaises kultuuris #25 Religioon õhtumaises kultuuris #26 Religioon õhtumaises kultuuris #27 Religioon õhtumaises kultuuris #28 Religioon õhtumaises kultuuris #29 Religioon õhtumaises kultuuris #30 Religioon õhtumaises kultuuris #31 Religioon õhtumaises kultuuris #32 Religioon õhtumaises kultuuris #33 Religioon õhtumaises kultuuris #34 Religioon õhtumaises kultuuris #35 Religioon õhtumaises kultuuris #36 Religioon õhtumaises kultuuris #37 Religioon õhtumaises kultuuris #38 Religioon õhtumaises kultuuris #39 Religioon õhtumaises kultuuris #40 Religioon õhtumaises kultuuris #41 Religioon õhtumaises kultuuris #42 Religioon õhtumaises kultuuris #43 Religioon õhtumaises kultuuris #44 Religioon õhtumaises kultuuris #45 Religioon õhtumaises kultuuris #46 Religioon õhtumaises kultuuris #47 Religioon õhtumaises kultuuris #48 Religioon õhtumaises kultuuris #49 Religioon õhtumaises kultuuris #50 Religioon õhtumaises kultuuris #51 Religioon õhtumaises kultuuris #52 Religioon õhtumaises kultuuris #53 Religioon õhtumaises kultuuris #54 Religioon õhtumaises kultuuris #55 Religioon õhtumaises kultuuris #56 Religioon õhtumaises kultuuris #57 Religioon õhtumaises kultuuris #58 Religioon õhtumaises kultuuris #59 Religioon õhtumaises kultuuris #60 Religioon õhtumaises kultuuris #61 Religioon õhtumaises kultuuris #62 Religioon õhtumaises kultuuris #63 Religioon õhtumaises kultuuris #64 Religioon õhtumaises kultuuris #65 Religioon õhtumaises kultuuris #66 Religioon õhtumaises kultuuris #67 Religioon õhtumaises kultuuris #68 Religioon õhtumaises kultuuris #69 Religioon õhtumaises kultuuris #70 Religioon õhtumaises kultuuris #71 Religioon õhtumaises kultuuris #72 Religioon õhtumaises kultuuris #73 Religioon õhtumaises kultuuris #74 Religioon õhtumaises kultuuris #75 Religioon õhtumaises kultuuris #76
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lill3laps Õppematerjali autor
Tegu on õppeaine "Religioon õhtumaises kultuuris" õppejõudude antud materjalide põhjal koostatud konspektiga, millega oli võimalik vähemalt 2019/2020 õppeaastal läbida eksam edukalt.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Religioon õhtumaises kultuuris

1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie

Religiooniõpetus
thumbnail
19
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur
thumbnail
14
doc

Moraal ja eetika

MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu

thumbnail
16
doc

Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine

Teine näide on zoroastrianism, mis õpetas, et inimesed on sunnitud igavesse võitlusse tarkuse ja veatuse ning ignorantsuse ja kurjuse vahel. Kolmas mõjuallikas oli kreeka kultuur, mille olulisust roomlased tunnistasid ning mida nad püüdsid säilitada ning levitada. Kuigi nii stoitsism kui epikurism said rooma filosoofiasuundadeks, pärinesid need kreeka filosoofiast; samuti kehtis see ka neoplatonismi kohta. Veel üks võimas rooma filosoofilise mõtte mõjutaja oli heebrea religioon. Heebrealased uskusid nimelt ühte ülimasse jumalasse, kes, erinevalt pigem ükskõiksetest Olympose ja Rooma jumalatest, oli hõivatud iga üksiku indiviidi juhtimisega. Samuti evisid heebrealased jäiku moraalinorme, ning kui indiviidi käitumine oli selle moraalikoodeksiga kooskõlas, tunnustas jumal inimest; kui ei, siis järgnes jumalapoolne karistus. Seega ­ inimesed olid heebrealaste nägemuses vastutavad oma tegude eest. Kõik see oli segu, millest kristlus välja arenes

Filosoofia
thumbnail
12
doc

Kirjanduse mõisted

Mõisted A & O – kreeka tähestiku esimene ja viimane täht A (alfa) ja Ω (omega) tähistavad kristluses Jumala lõpmatust, täiuslikkust, kõikehõlmavust ning seda, et Jumal kui Looja (põhjus) on nii algus kui ka lõpp (viimane eesmärk on ühineda Temaga). (“Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!” Ilm 22:13). A.D. Anno Domini (lad k.) – Issanda aastal. Lühendiga tähistatakse aastaid pärast Kristuse sündi. Kristliku ajaarvamise algus ei lange tegelikult täpselt kokku Jeesuse sünniga. Ajavahe tuleb arvutusveast, mille tegi Rooma abt Dionysius Exiguus (vahemikus 540-560 pKr), kui ta pani oma paasapühade tabelis Diocletianuse 248. aasta asemele aasta 532 “Domini nostri Jesu Christi”, sest ta pidas väärikamaks tähistada “aastate kulgu Kristuse inimeseks saamise järgi”, kui mehe järgi, kes oli “pigem türann kui keiser”. Ajaloolaste jaoks see paariaastane nihe ei kujuta mõistagi mingisugust probleemi Jeesuse kui ajaloolise isiku elu uur

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Kristlus

Referaat KRISTLUS Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostaja: Egle Rohtla ÄM I Tartu, 2007 Mina olen pagan. Siiski tundub huvitav süübida usku ja seda puudutavasse. Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leid

Filosoofia
thumbnail
12
doc

Kristlus

AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament...........................

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
13
doc

Kristlus retsensioon

Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funkt

Usundiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun