Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome ja Rootsi andmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, territoorium, mäestik, 2000m, loodusvara, hüdroenergia, üldandmed, helsinki, malmö, riigikord, pinnamood, skandinaavia, platoo, tasane, tasandik, siseveed, suurimat, saima, inari, lähispolaarne, 800mm, 2000mm, loodusvarad, magevesi, riigikeel, indoeuroopa, keelkonda, energiamajanduses, gaas, kivisüsi, päikeseenergia, liftidPõhjaosas on talvel külmem. Keskmine sademete hulk ~600mm aastas. TAIMKATE Paikneb valdavalt okasmetsavööndis, maa äärmine põhjaosa jääb tundravööndisse. 67% territooriumist jääb metsa alla. 30% territooriumist katab soo. MULLAD Valdavalt väheviljakad leet- ja soomuld. Viljakamad mullad asuvad Edela-Soomes. LOODUSVARAD Mets. Vesi – hüdroenergia tööstusele. Maavarad – mitte rikkalikult a) Rauamaak b) Vasemaak c) Nikkel d) Ehitusmaterjalid e) Turvas RAHVASTIK Keskmine tihedus 17 in/km2. Tihedaima asustusega on Uusimaa maakond (200in/km2). Hõredaim on Lapimaa (2 in/km2) Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele....
a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas. Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal.
· Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema LääneEuroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" mitte liituda sõjalispoliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhjalõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon
rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes
välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Rannar Jantson Pealinn Stocholm Riigi kaart Rannar Jantson Rannar Jantson GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013) Geograafiline asend: Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).Naabriteks on veel 1 ka Taani (lõunast) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud
Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud; · TeliaSonera · Nordea pank · Stora Enso Oyj · UMP-Kymmenne Oyj · Metsäliitto Oyj · Elcoteq Oyj · Fortum Oyj · Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts). Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga
all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). RIIGIKORD. Rootsi on konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. HALDUSJAOTUS. Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. LÄÄNID.
Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. 8 5. PINNAMOOD Suurema osa (ehk 3/4) Norra pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa
Põhja- Eesti: Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu, Pärnu lahe madalik ja Liivi lahe saared Võrtsjärve ja Peipsi madalik Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi voorestik, Endla nõgu Lõuna-Eesti: Sakala kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik, Valga nõgu, Väike-Emajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund 31. Eesti rahvastik ja selle ajalugu. Päris esimesed asukad Eemi j蒿vaheajal (120 000 a.t.) olid neandertali inimesed. Esimesteks asukateks ürginimesed Lõuna-Eestis (põhjapõdrad) 11 800-10 800 a.t. Esimene tõestatud elukoht on Pulli Sindi lähedal. Rahvastik hõredalt, jõgede ja mere ääres. Umbes 8500-8000 a.t. asustati Kunda Lammasmägi (küttimine ja kalastamine). Keskmise kiviaja elukohad seotud suurte veesüsteemidega (Võrtsjärv- Emajõgi-Narva)
3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1
Reformatsioon (kat=>luterl.) Soome piir oli sel ajal põhja jäämereni väljas. Pikemalt: 1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus Taani kuninga Christian II vastu, mille juhiks tõusus Gustav Vasa. 1523 valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks. Rootsi-Soome suhted Venemaaga pingestusid jälle 16. sajandi keskpaiku, kui venelased hakkasid enda omaks pidama samu alasid, mis soomlasedki. Saamas osa ja kasu Läänemere muutunud olukorrast, pani Gustav Vasa 1550. aastal alusel Helsinki linnale. Selle edenemise eest hoolitseti niivõrd, et kohalikke võime lausa kohustati uut linna rahvastama. Metsasoomlased- rändasid ja põletasid metsi. Metsasoomlased on ainult need, kes jõudsid Rootsi Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud VeneRootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati
Tsiili ongi maailmas esirindel vainitootjana. Lisaks on seal veel vase-, mineralide-, toidu-, kala-, raua- ja terase-, puidu- ja puidutoodete tööstused. Toodetakse ka transpordivarustust, tsementi ja tekstiili. 6 Tsiili viinamarja istanduste paiknemine, kus toimub ka veinide tootmine, vastavalt veinitootjale. 7 II RAHVASTIK Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis pole olnud suurt sisserännet ja seetõttu on rahvastik üsna ühtlane. Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.Enamik rahvast pärineb eurooplaste, eriti hispaanlaste segunemisest põliselanikega, eelkõige araukaanidega. Hiliseimast sisserändajast elab linnades arvukaid valge rahvastiku rühmi, eelkõige sakslasi ja itaallasi. Ligikaudu 6% tsiillastest on põliselanikud. Üle 80% inimestest elab linnades
Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47
Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47
1800 1850 1900 1950 2000 2050 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
25000000 Inimeste arv 20000000 rahvaarv 15000000 10000000 5000000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Aasta number 7 Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi, stabiilne olles. RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS: Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 .
saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Austraalia üldandmed Austraalia Austraalia Ühendus Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel. Pindala 7,7 milj. km2. Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute inglaste, iirlaste ja sotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest. Pealinn Canberra, elanikke umbes 279 000. Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000).
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik.
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 Lisa 1 14
annaabi.ee 
