Soomaa rahvuspargi ppt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Rahvuspargid

Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09  Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht

Keskkonnaõpetus

8

odt

Lendorav ja vaher

* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010  Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited  Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud. Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis.  Harilik lendorav Harilik lendorav ja tema elupaik Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans) on oravlaste suguko

Loodusõpetus

18

docx

Jägala ja Keila jõed ja joad.

TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik.............................................................................................................................4 Kalastik...................

Geograafia

17

doc

Ramsari konventsioon

.............................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR.......................

Keskkonna kaitse

8

doc

Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimär

Ruumiline planeerimine

5

docx

Lendoravad

Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal. Samuti võib lendoravat tõenäoliselt olla ka Raplamaal, kus ta on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige paremaks lendorava alaks ja kust viimastel aastatel on taas uusi teateid tulnud. Lendorav on pikka aega Eestis olnud kaitse all, kuid see kaitse ei olnud kuigi aktiivne, seetõttu käivitas

Keskkonnaökoloogia

15

docx

Vooremaa maastikurajoon

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää li

Eesti loodusgeograafia

16

docx

Isesiesev töö GIS

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joo

Geoinfosüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)