Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soolsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soolsus, laiustel, magneesium, soolad, troopilistel, aurumine, promilli, aurumise, soolasem, keskimine, sisemered, läänemeri, naatriumkloriid, magneesiumkloriid, mgcl2, mgso4, kaltsium, caso4, kaaliumsulfaat, k2so4, kivimitest, auramine, ekvaatoril, põhjapoolkera, parasvöötmes, püsivalt, jõed, vaike, rootsmaa, järjestaõhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,635 promilli
alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam?
pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5
4. Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5. Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. (hoovused) 6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab
Soojushulk, mis iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus. Atmosfääris olev vesi kulub aurumisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. vahetub keskmiselt 12 päeva jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Suurim soojushulk kulub aurumisele aastatega, maailmameres mitme tuhande aastaga, mandriliustikes kümnete passaatide piirkonnas, pooluste suunas aurumine väheneb, kuid soojade hoovuste tuhandete aastate jooksul. mõjualal aurumine suureneb. Üldtuntud on P-Atlandi hoovuse soojendav mõju 6.1 Veeringe Maal Euroopa talvekliimale. Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Merevee omadused
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp
b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10
liustikud! ) Veeringe vee ringkäik oleku muutudes. Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool)
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.
auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansida, mis on avaldatav kujul P= E + Q kus P on sademed, E- auramine ja Q- jõgede äravool. MAAILMAMERI Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. Nii palju kui kulub energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Ookeanid kaotavad palju rohkem soojust kui mandrid, kuna aurumine on suurem. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas ning pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Soojema vee ümberpaigutamine külmemasse piirkonda tõstab vee temperatuuri, seega soojade hoovuste alal auramine suurem. Auramisele kuluv soojushulk on suhteliselt väiksem ekvatoriaalvööndis, kus vaatamata merevee kõrgele temperatuurile on auramine
veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? Põhjapoolkeral pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral, sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord, llõunapoolkera polaaralade temp. on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike
slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini.
PEAMISED MULLAPROTSESSID: · Gleistumine- liigniiskes ja O2 vaeses keskkonnas toimuv protsess, mullas palju. · Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade
Sudu suits ja udu. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest. Kasvuhooneefekt Heitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle maapinnale. Kasvuhoonegaasid Veeaur, süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiid, osoon, freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb) Süsihappegaas e. süsinikdioksiid · Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%) · Tekib metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse (11%) · Eraldub lubja tootmisel (2%) On tõusnud õhu ruumalas eelmise sajandi 0.028%-lt protsendilt 0.036%-ni. Metaan (värvusetu, lõhnatu, õhust kergem gaas) · Prügilatest eraldub · Märgaladelt, riisikasvatustest · Soodes ja rabades moodustub Lämmastikoksiidid · Moodustuvad sisepõlemismootorites, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsidest · Lämmastikväetise lagunemisel mullas
Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees. Märkimata ei saa jätta biootilisi faktoreid, ärasöömist loomade poolt (grazing) ja konkurentsi liikide 1 vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m
Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat
SOOLSUS Lahustunud mineraalsete ainete hulka vees e. ioonide summat nimetatakse siseveekogude puhul mineraalsuseks, mere- ja riimvete puhul soolsuseks (mõõdeti kaua promillides). Mg/l. Merevees on ioonvahekord väga püsib, piisab kloriidede hulga mõõtmises ja selle korrutamisest nn kloorarvuga (1,807). Eesti siseveekogude mineraalsuse määravad Ca++ ja HCO3-. Soolaroos- ioonkoostise graafiline väljendus. 4 põhikatiooni: · Kaltsium Ca2+ · Magneesium Mg2+ · Naatrium Na+ 4 · Kaalium K+ 4 põhianiooni: · Vesinikkarbonaat HCO3- · Karbonaat CO32- · Sulfaat SO42- · Kloriid Cl- Konservatiivsete ioonide (Mg2+, Na+, K+ ja Cl-) hulk veekogus ületab väga tugevasti nende bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu)
poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi nõrgub Mullavees lahustunud Mulda imbuvad sademete liikumissuund ja selle läbi mulla ja lähtekivimi soolad liiguvad aurava vesi ja e iliigu tagajärjed põhjaveeni veega põhjaveeni. Mulla toiteelemente ei uhtu välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade
sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. 16 soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja
Profundaalis lagundavad loomad põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee. LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND SOOLSUS 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse promillides) Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola, mis annabki soolase maitse. Kibekas maitse on tingitud eelkõige magneesiumisooladest. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere kui riimveekogu soolsus on mitu korda väiksem maailmamere soolsusest, sest: 1. Läänemeri on Põhjamerega(ja viimase kaudu ookeaniga) ühendatud ainult kitsaste ja madalate väinade varal. 2. Läänemerre suubub ligi 250 jõge ja jõekest, mis igal aastal kannavad mere hiiglasliku hulga magevett(umbes 2% Läänemere vee üldmahust ehk 440 km3) 3. Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu
jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4). Soolsusest sõltub
Pindaktiivne aine (ka pindis[1]; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. Merevee koostis. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega:
kaldenurk päikesekiirte suhtes. *Rannikualad saavad päikesekiirgust kõige rohkem, kõige vähem kõrgustikud, need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid *Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb. *Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning
merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.
5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6. Ajavööndid 15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt 7. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas
1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2 soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad
ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
kaldenurk päikesekiirte suhtes. *Rannikualad saavad päikesekiirgust kõige rohkem, kõige vähem kõrgustikud, need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid *Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb. *Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning
Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis]) Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus
annaabi.ee 
