Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SÖÖKLA ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puhtus, jalanõud, ehted, korrashoid, desinfitseerida, pliidid, ahjud, kätepesukohad, prügikasti, kuivatamine, kuumtöötlemine, markeering, harjad, lapid, potid, laed, toolid, valamu, maitsvad, ladustamine9. kontrolli tahvli puhutust ja klassi üldilmet, vajadusel parandused 10. vajadusel akende sulgemine, tulede kustutamine, ukse sulgemine Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine -põranda suurpuhastus, vajadusel kaitsmine -mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4. puutepinnad, määrdunud kohad 5. grafoprojektori jm tehnika pühkimine 6. tahvli puhastamine 7. tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi, 1 kord nädalas kogu põrand Kord nädalas: - tooli ja lauajalad - aknalaudade pühkimine - riiulitelt tolmu pühkimine
Oskama kasutada õigeid töövõtteid Oskama oma tööd planeerida ja hinnata Suhtlemisoskus erinevates keeltes ja erinevate kultuuridega Informatsioon ettevõtte kohta Teadmised meeskonnatööst Käitumine tava- ja ohuolukordades, esmaabi Millist tuba ootab klient ettevõttelt? Korrektne üldmulje: paigas asjad, lilled, puuviljad, tervituskaardike Mööbli paigutus hubane ja mugav Puhtus Värske õhk Üles tehtud voodi Komplektne, puhas, terve voodivarustus Mugav, kindel, hääletu voodi Laia voodisse pääseb mõlemalt poolt Pesemisruum ja wc puhas, korras, vajalike tarvikutega Töökorras seadmed pirnid, lukud, lülitid jne. Teenuseid tutvustavad materjalid -infomapp Pisiasjadeta saadakse hakkama, kuid puudumine võib tekitada meelehärmi. Jälgida, et asjad oleks õigesti
ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS tähendab seda, et ravi- ja koristusprotseduure kavandatakse hoolikalt ja teostatakse põhimõttel "puhtalt mustemale". ASEPTILINE SISETUNNE on eetiline juhtnöör ja kriteerium, hindamaks, millist ravi patsient saab ja kuidas seda teostatakse. Töötajad peavad tundma riskitegureid, mis võivad viia desinfitseerimata piirkonna ja steriilse instrumendi kokkupuuteni KÄTE HÜGIEEN Hügieen tervisehoolduslik puhtus, tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Kontaminatsioon (saastatus) mikroobide lühiajaline olek kudedes ja steriilsel pinnal, kus nad ei paljune Desinfektsioon patogeensete, eriti kasvujärgus olevate haigustekitajate hävitamine Hea kätehügieeni järgimine on iga meditsiinitöötaja kohus. Hea kätehügieeni kohaselt ei puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida (saastada) käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka
Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks: 1. Olulisem on pindade korralik puhastamine kui liiga sage mustade pindade desinfitseerimine. 2. Võimalusel kuivatage pesuruumides kasutamise järel pinnad (sein ja põrand). Nii väldime niiskel ja soojal pinnal mikroobide paljunemist ning setete tekkimist, kuna vee setted on mikroobidele sobiv elu ja paljunemiskeskkond (pseudomoonas). Selline pindade kuivatamine kergendab märgatavalt koristamist ja tagab hügieeni. 3. Desinfitseerivate puhastusainete doseerimisel hoolega jälgida õigeid doseeringuid ja vee temperatuuri ning ainete mõjuajast kinni pidamist. Mitte lasta lahusel pinnale kuivada! 4. Kui trappidest tuleb ebameeldiv lõhn, siis esmalt peske trapid aluselise puhastusainega puhtaks, alles siis võib soovi korral sinna kallata desinfitseerivat ainet. 5
Kordamisküsimused õppeaines "Majapidamisosakonna töö alused" 1. Erinevate osakondade seosed majutusasutustes Kõik osakonnad majutusasutuses on omavahel tihedalt seotud, kus toimub toetav tegevus: Majapidamine Vastuvõtuosakond Majapidamine Konverentsi osakond Majapidamine Haldus ja remont Majapidamine Toitlustus (restoran/köök) Majapidamine SPAA/saun 2. Mõiste "professionaalne puhtus" teenindustööna Puhtus on osa rahvuskultuurist. Erinevatel rahvastel on erinevad nõudes puhtuse osas, nt. kodudes, avalikes kohtades ja tänavatel. Koristustöö nõuab selle tegijalt iseseisvate otsuste tegemist, koostöövõimet, vastustust ja ausust.Puhtuse hoidmisega tagatakse muud tööd ja tegevused.Puhtusest sõltub tervisPuhtus on mugavus. 3. Koristamine kui teenindustöö Puhastusteenindaja nii öelda toodab puhtust ja korda. See, kuidas puhtus saavutatakse ongi teenindamine
1.2 Info, lepingud..........................................................................................61 3.2 Uue töötaja vastuvõtt .....................................................................................63 NÄIDIS................................................................................................................66 ABIPERSONAL...............................................................................................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused .........................................................................................73 IV. Koristustööde arendamine ..................................................................................74 4.1 Personali koolitus ..........................................................................................74 4.1.1 Tööõpe..............................................
ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora stabiilsuse ja väldib sellega organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mirkoobidega , sealhulgas patonesetega Hügieen tervisehoolduslik puhtus. Tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Infektsiooni e. nakkusallikas koht, kust infektsiooni tekitaja üle kantakse. Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e
17 6. samm: HACCP 1. põhimõte – teosta ohtude analüüs Kui eeltingimused on määratud ja tehnoloogilisel skeemil kajastatud kõiki tehnoloogilisi protsesse, siis tuleb läbi viia ohtude analüüs. Selleks analüüsitakse kõiki etappe loogilises järjestuses (tooraine vastuvõtust kuni tarbijale üleandmiseni), mis on toodud tehnoloogilisel skeemil, kõikvõimalike tekkida võivate ohtude suhtes. Ohud võivad olla: Füüsikalised – ehted, juuksekarvad, plaastrid, mutrid vm metallosised seadmetelt, klaasikillud, näriliste karvad ja laibad vm. soovimatud võõrkehad: Füüsikaliste ohtude põhilisteks allikateks on töötajate puudulikud hügieenialased teadmised või nende puudulik rakendamine, kahjurite esinemine, seadmete ja ruumide seisukord või ebapiisav puhtus. Bioloogilised –makrobioloogilised (kärbsed, putukad, parasiidid) ja mikrobioloogilised (erinevad patogeensed mikroorganismid, mis võivad olla toidu
külmikus nr 1 (temp.+2C°-+6°) kuni 6 tundi18 6. samm: HACCP 1. põhimõte teosta ohtude analüüs Kui eeltingimused on määratud ja tehnoloogilisel skeemil kajastatud kõiki tehnoloogilisi protsesse, siis tuleb läbi viia ohtude analüüs. Selleks analüüsitakse kõiki etappe loogilises järjestuses (tooraine vastuvõtust kuni tarbijale üleandmiseni), mis on toodud tehnoloogilisel skeemil, kõikvõimalike tekkida võivate ohtude suhtes. Ohud võivad olla: Füüsikalised ehted, juuksekarvad, plaastrid, mutrid vm metallosised seadmetelt, klaasikillud, näriliste karvad ja laibad vm. soovimatud võõrkehad: Füüsikaliste ohtude põhilisteks allikateks on töötajate puudulikud hügieenialased teadmised või nende puudulik rakendamine, kahjurite esinemine, seadmete ja ruumide seisukord või ebapiisav puhtus. Bioloogilised makrobioloogilised (kärbsed, putukad, parasiidid) ja mikrobioloogilised (erinevad patogeensed mikroorganismid, mis võivad olla toidu
Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2. ehitusjärgne koristus I etapp, mille eesmärgiks eemaldada pindadelt tolm, mis võib ventilatsiooni proovimisel sattuda ventilatsiooni kanalitesse 3. ehitusjärgne koristus II etapp, mille eesmärk on saavutada kliendi ootustele vastav puhtus Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: Joonis 5. Kondeinerid erineva ehitusprahi kogumiseks ja ehitusümbruse korrashoid. Foto L.Padu • prügikastide kasutamine töökohas • pakke- ja ehitusjäätmete sorteerimine • suitsetamine ainult selleks ettenähtud kohas (väljaspool ehitust) • oma töökoha korra eest hoolitsemine • tolmuvabade koristusmeetodite kasutamine
järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet. Hügieen on teadus tervise kaitsmisest. Toidu hügieeniline käitlemine väldib haigestumise riski. Toiduhügieen hõlmab kõiki meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis. Toiduhügieen ei ole mitte ainult puhtus, vaid tööharjumused ja seepärast on esile kutsutud enesekontrolli plaanide täitmine. See tähendab seda, et toidukäitleja teab ja tunneb toiduhügieenile esitatavaid nõudmisi ja ka täidab neid nõudmisi ehk täidab enesekontrolliplaani tabeleid vastavalt ettevõtte enesekontrollis kehtestatud sagedusele. Toiduhügieen on meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks. Kui toidukäitlemisettevõttes on avastatud otsene oht inimese tervisele, lubab toiduseadus
Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
Töövõtuleping (FIE-ga) 91 3 Töövõtuleping (mitte-FIE) 94 Noorsootöötajale vajalikud seadused 97 Valik noortelaagri tegevusega seonduvaid õigusakte 100 Hierarhia noortelaagris 100 Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131
Lisaks eespool mainitule on äärmiselt oluline töötajatele selgitada käte pesemise vajalikkust. Igal juhul peavad toidukäitlejatel olema käed pestud, sest just käed on põhiliseks allikaks patogeenide ülekandmisel tootesse. Käsi tuleb pesta enne tööle asumist, pärast tualeti kasutamist ja muudel vajalikel juhtudel. Nõuetekohane on käte pesemine sooja veega (4549 °C), kasutades desinfitseerimisainet sisaldavat vedelseepi, ning käte hügieeniline kuivatamine. Käte kuivatamiseks võiks kasutada näiteks ühekordseid paberkäterätte. Mitte mingil juhul ei tohi käsi kuivatada kaitseriietesse. Töötamise ajal tuleks samuti aeg-ajalt käsi pesta, et vältida nende saastumist. Meeles tuleb pidada, et käte puhtuse astet ei saa alati visuaalselt hinnata. Näiliselt täiesti puhtad käed võivad olla saastunud mikroobidega ning puutudes otseselt kokku toiduga, saastada seda. Oluliseks tuleb pidada fakti, et ligikaudu 40% täiskasvanutest kannab S
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
desinfitseerimiseks ning hoidmiseks. Sellised vahendid peavad olema valmistatud korrosioonikindlatest materjalidest, need peavad olema kergesti puhastatavad ning neil peab olema piisav kuuma- ja külmaveevarustus. 3. Vajadusel peab olema asjakohaselt ette nähtud toidu pesemise võimalus. Iga kraanikauss või muu vahend toidu pesemiseks, peab olema piisava kuuma ja/või külma joogiveevarustusega, mis vastab VII peatüki nõuetele ning see tuleb hoida puhas ja vajadusel desinfitseerida. Vedu 852/2004/EÜ; II Lisa, IV Peatükk 1. Toiduainete veoks kasutatavad sõidukid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist. 2. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist. 3
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida Kehakeel kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus Puudused on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik 7 Haloefekt kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine) Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi Suhtlemistakistused: Füüsilised takistused Kultuurimõju
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
