Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.”
Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides
ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või igakuiste maksude maksmiseks. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka
nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. sõltumata. Artikkel 10. Sõnavabadus 1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada PS § 45 teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, riigipiiridest. Käesolev artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-,
töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne kirjavahetuse häirimine on vähemalt sama tõenäoline kui riigiasutuste-poolne kirjavahetuse takistamine. Sarnaselt on võimalik elektroonilise kirjavahetuse ründamine häkkerite poolt. Sõnavabadus Sõnavabaduse puhul on tegemist demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus, lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabdusel eneseteostuslik külg eneseväljendamine on üks võimalusi ennast teostada. Sõnavabaduse tähendus. Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste, veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine. Sõnavabaduse piirangute lubatavus.
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest. Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis.
kohta. Kuna igaühel on õigus vabadusele, on riigil kohustus vabaduse võtmisega seotud asjaolusid uurida, kui tekib kahtlus vabaduse võtmise või kinnipidamistingimuste ebaseaduslikkuses. Üheks demokraatliku riigi olulisimaks vabaduseks võib pidada ka sõnavabadust, mille all võib mõista ka väljendusvabadust ning mis on üheks demokraatia vältimatuks eelduseks. Iga inimene võib enda tõekspidamisi, veendumusi, ideid ja arvamusi vabalt välja öelda, neid levitada ja muul moel enda seisukohti teiste kaaskodanikeni viia. Kaitstud on ka selline sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet,
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevus
raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal 5. Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele. Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast, mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus, mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda. Samas täna kehtib ja Freedom of the press, mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee)
-võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; -kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle 2.9 Avalikkus ja vaba ajakirjandus •Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS §3 lg 2) •Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §44) •Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi -või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna -ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
vanus 11 paiksus teovõimelisus keeleoskus mõnel maal ka kirjaoskus jne Eestis ei saa valimistel osaleda ka need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides ega ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Selgepiirilisus Rahva valitud esindajad hoiavad võimuohje, kuid peavad ka ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitika asjus arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja -hääletusel. Ühetaolisus Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse
7) õigus perekonna ja eraelu puutumatusele; 8) õigus saada tervisekaitset; 9) õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada, käsutada; 10) õigus lahkuda Eestist; 11) õigus saada haridust; 12) õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele; 13) õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele; 14) õigus sõnumite saladusele; 15) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot; 16) õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi; 17) õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole; 18) õigus ilma varasema loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada; 19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21
Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
S. : hinge harmooniast see peegeldub naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid. Suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu : nähes endas halbu tundeid või meenutades oma halbu tegusid (südametunnistus). Järelikult on õnne jaoks oluline puhas südametunnistus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau tsivilisatsioonikriitika Loomulik inimene inimene, kes areneks ühiskonna mõjudest väljaspool. Enesearmastus- põhivajaduste rahuldamine. Sõltumatu : kuna tal pole põhjust teistele halba teha, sest ta ei võistle nendega ega püüa muljet avaldada. On kaastundlik inimene ning ta on oma eluga rahul. Ühiskondlik inimene inimene , kes on kasvanud ühiskonnas ja on seetõttu moraalselt korrumpeerunud
See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon, mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada. Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor. Keegi neist ei teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt
lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte , südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus, õigus eraelu kaitsele jne. Inimõiguste liigid Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Neid õigusi on sageli peetud pigem programmilisteks õigusteks kui tõelisteks individuaalseteks õigusteks. Nende õiguste kaitse ulatus sõltub suurel määral riigi ressurssidest. Majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tu
· Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus · Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) · Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) · Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. 2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: ,,Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab
Probleem: Kus me teame, mis on Riigi Teataja (tänapäeval virtuaalne ning võib luua sarnaseid internetisaite) ? Riigi Teataja tunnused: - Tegelikkuses välja antud riigi poolt (justiitsministeerium) - Ametlikuna üheselt äratuntav (peab peale vaadates aru saama, et on ametlik) - Kättesaadav Probleem: (2001 internet vähemlevinud) Kas viited kunagi avaldatud seadustele kehtivad? (kuigi nad pole uuesti seadusesse lisatud, vaid ainult neile viidatud) seadus pole piisavalt kättesaadav/piisavalt palju avaldatud Kas Euroopa Liidu Teataja on Riigi Teataja põhiseaduslikus mõttes? 40% seadustest tuleb sealt (tihti ka inglise keeles), Vastus: tuleb tõlgendada Riigi Teatajana - Õigusselgus kaitseb riigivõimu omavoli eest; §13 (2) Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. + §10 (teatud
Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt
diskrimineeritud, lisas ka et ei avalik võim ei tohi inimesi deiskrimineerida. XIV räägime pikemalt. IX võimaldas inimestel esitada kohtule avaldusi. Kui võrrelda praegu Euroopa Inimõiguste ja Ameerika Inimõiguste kohut, siis Euroopas jõuavad kohtusse kokkulepitud faktide alusel, küsimus pole faktides vaid konvide tõlgendamises. Interameerika kohus põhineb aga just faktidele, tuleb kindlaks määrata jas riik vastutab rikkumiste eest jne. Sõnavabadus Seda tõlgendab ühtmoodi Eesti ja Euroopa ja teine on see kuidas tõlgendatatakse Ameerikas - see vahe on päis suur. Üleüldse on n-ö suurim vabadus sõnavabadus USAs. See õigus on absoluutne, kuigi mingilmääral on sunnitud tunnistama, et on olemas tingimusi ja olukordi kus tuleb seda piirata jne. Aga see absoluutne vabadus väjendub selles, et mingisugust tsensuuri enne seda ei saa olla. See väljandub
Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus südametunistuse-, usu- ja sõnavabadus. * Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat
Või tegelt ei olnud ka. Diotima järgi oli ta vahepealne: "Ära käi siis peale, nagu peaks kõik, 1 mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks."Hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab Eros seda, millest ta puudust tunneb. Filosoofid on nõnda tarkuse ja võhiklikkuse vahel. Eros on aga armastus kauni vastu, nii et Eros peab paratamatult olema filosoof, filosoofi koht on aga keskel. Põhjuseks on siin ka Erose päritolu. Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee.
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
vastuoludega tegelemine, väärtuste tähtsustamine) ja kontrollimine(standardite kehtestamine, reageerimine, kui kõrvale kaldutud). JUHTIMISSTIILID. 1)Autokraatlik. Grupis käib kõik juhi korralduste järgi. Juht ise töös ei osale. ->parem kvantiteet, palju vaenullikust ja agressiooni, alistuvust juhile ning sõltuvust juhist. 2)Demokraatlik. Grupis toimuv otsustatakse võrdselt koos, kõigi arvamusi ära kuulates. Juht anna ainult tehnilist nõu, tehes seda valikuvariantide esitamise kaudu. Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk. 3)Laissez faire e mittevahelesegav. Juht annab grupi liikemetele täeliku otsutusvabaduse, annab teavet vaid siis, kui küsitakse. Ta ei osale rühmaaruteludes ega töös. Juht ei anna hinnanguid tulemustele. ->halb kvaliteet ja vähe toodangut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
