Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine (essee) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ?
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ?
„Eestlane olla on uhke ja hää“, nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea.
Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust . Carmen Kass , Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu , jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi.
Kuid leidub ka negatiivsed külgi meie rahvuses. Eestlasi peetakse isekateks ning kadedateks, kes tihtipeale leiab millegi, mille üle pahameelt üles näidata. Mõeldakse, et oleme tagasihoidlikud inimesed. See arvamus on välja kujunenud mitmeidkümneid aastaid tagasi. Hiljutu toimunud valimiste ajal said inimesed minna hääletama selle erakonna poolt, kes meie mõtteid ja soove riigi tegemistes edasi annaks. See võimalus oli kõigil eesti kodanikel, kes olid 18.eluaasat täis. Mulle ei meeldi, kui hiljem nurisetakse selle üle, et miks halvad erakonnad juhivad meie riiki ja Eestis ei ole hea elada, eriti kui seda teevad inimesed, kes pole oma võimalust kasutanud, et hääletada selle poolt kes talle meeldis. Eestil on raskusi majanduskriisiga ning seetõttu pole meie riigi areng väga tõhus olnud. Alles hiljuti juhtunud õnnetuses, mis toimus lasteaias, hukkus 3-aastane pisike poiss. Atraktsioonid polnud piisavalt turvalised ja lasteaiakasvatajad polnud kas hoolsad või neid töötab liiga vähe seal lasteaias, sest lapsi on palju ning iga laps vajab mingi hetk tähelepanu- sellega tahtsin öelda ka seda, et palgad on väiksed ja püütakse pisikese tööjõuga teha ära suurt tööd.
Oma ühiskonna heaks saame ära teha nii palju, et olla korralik kodanik ning taluma raskusi ja pingeid. Elades siin, tunneme et meil on raske, kui kui vaadelda Aafrikas või kus mujal sarnasel maal elavaid kodanikke , kellel puudub toit ja jook , siis elame meie kui „kuninga kassid“. Oma riiki saame arendada ainult meie ise- eestlased, seda ei tule tegema ei venelased ega lätlased. Tuleb olla positiivne asjades, mis tundub negatiivne. Olles Eestist kaugel, nt reisil, siis tunnen ma siiski puudust oma kodumaast ja keelest. Mul on ilus keel- eesti keel.
See, kas inimene on oma rahvuse üle uhke, on väga individuaalne asi. Lauldes koos laulupeol laulukaare all, mõistan, kui võimas tunne valdab mind sees, olles ise üks neist mitmetest tuhandetest inimestest. Mõnikord lihtsalt ei panegi tähele, kui hea on olla ühe pisikese riigi - Eestimaa- kodanik.
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine-essee #1 Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine-essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanika97 Õppematerjali autor
Essee mis annab ideid kuidas ise valmistada sama põhimõttega essesid et inimene saaks aru kuidas kirjutada kui peab kirjutama näiteks kirjandeid jne...

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.

Kehaline kasvatus
Avaliku halduse esseed
8
docx

Avaliku halduse esseed

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest

Avalik haldus
Indiviidid ühiskonnas
11
doc

Indiviidid ühiskonnas

Töötaja (hõivatu) ­ inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on üks peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ­ ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühissõidukid, pargid jne). Sotsiaalne turvalisus ­ sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on

Ühiskond
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu. Kuid seda võivad ju teha ka teised valitsused. Voltaire kaitses "heasoovlikku diktatuuri", kus valgustatud despoot ei vaja küll rahva nõuannet, kuid valitseb siiski nende huvides. Vastupidiselt sellele on demokraatia üsna ilmselt niisugune süsteem, kus valitseb rahvas: see on kollektiivne enese-valitsus. Sellega on seletatud, mida tähendab öelda, et demokraatia on valitsus "rahva jaoks" ja "rahva poolt". Esimene element algses triaadis "rahva valitsus" tundub esmapilgul üsna tühi idee: mis oleks mitte rahva valitsus? Anarhia? Kuid mõte peitub siin selles, et demokraatlikul riigil on võim ainult nende inimeste üle, kes moodustavad valijaskonna. Valitsemine sõltuva klassi või territooriumi üle väidetakse olevat vastuolus tõelise demokraatia ideaalidega.

Eetika
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist ­ valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine) · Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas

Ühiskond
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.

Alusharidus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse

Ühiskond
Demokraatia
32
doc

Demokraatia

Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega . Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga võimalusi. 2 1. DEMOKRAATIA Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. 1.1. Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane)

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun