Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat Majandus: Maksud kõrged Tööturg painudmatu Masina- ja keemiatööstus Metsatööstus ja sellega seonduvad tööstusharud. Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 I poolaastal: keemiatooted 40,3%; masinad ja seadmed 17,7%; transpordivahendid 13,3% muud tööstuskaubad 10,6%. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2012 I poolaastal:
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana ....
............................................................................. 15 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008)
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid
Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR)
Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Majandus Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubandust nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, WTO liige, kuulub tööstusriikide gruppi G7/8-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest
mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel jääb seal õhutemperatuur vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega. Religioon: Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh. Riigikord: Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. aastal vastuvõetud põhiseadus
· UNESCO · IAEA · ISO · UPU · OECD · IBRD · ITU · WCL · NEA · ICAO · LAIA · WCO · OSCE · ICC · MIGA, · WEU · WTO · ICFTU · MINURO · WHO · NATO · ICRM · NAM · WIPO · ÜRO · IDA · NSG · WMO · NASA · IEA · OAS · WTO · CEI · IFAD · PCA http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html Tuntud rahvusvahelised firmad: · FIAT masina- ja autotööstus · Enel- · Pirelli & C
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%). Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on: põllumajandustooted ja toiduained, arvutiseadmed, vein. Suurimad riigid importijad on Hispaania (29,5%), Saksamaa (12,9%), Prantsusmaa (8, 4%), Itaalia (5, 2%) ja Holland (4, 6%). Riigi välisvõlg on 461,2 miljardit USD. Portugal on EL-i, EN-i, ÜRO, OECD ja OSCE liige. Samuti on ta üks NATO asutajaliige. Kuna Hispaania kuulub nüüd samuti NATO-sse on Portugali tähtsus seal veidi vähenenud. 5.1. Energeetika 7 2007a. valmis üks maailma suurim päikeseenergiat kasutav elektrijaam. See koosneb 52000 päikesepatareist, mis asuvad 2m kõrgusel maapinnast. Selle koguvõimsus on 11 MW ja kogu jaam hõlvad endaga 60ha. Jaam asub ühes kõige päikeserohkes piirkonnnas ja sellega saab elektrit umbes 8000 maja. Kogu selle
Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku)
kohal. Rahvusvahelistesed organisatsioonid Keset Vahemerd-on Malta Euroopa Liidu üks lõunapoolsemaid riike, EL-i liige on riik alates 2004st aastats nagu Eestigi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige on Malta juba 1995ndast aastast. Samuti kuulub Malta ÜRO-sse, Euroopa Nõukogusse , Rahvusvahelisse Valuutafondi ning paljudesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. 4 Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel(Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal. See programm on mõeldud loomaks usaldust NATO ja teiste Euroopa riikide ning endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Maltast on saanud kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste firmade keskus Vahemeres, oma kõrgelt haritud Ingliskeelt rääkiva tööjõuga ja maailmatasemel finantsturuga . Rahvastik Malta rahvastikust moodustavad suurema osa põlised maltalased
Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas. Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk. Peaminister: Romano Prodi Iseseisvus:17.märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga. Riigi õiguslik alus, konstitutsioon, kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948
Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN..................................
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usu
Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav õhutemperatuur jääb vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Rahvaarv. 7,679 mln elanikku (2007) Keel. Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega. Religioon. Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh. Riigikord. Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. a vastuvõetud põhiseadus
Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks. Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament, kelle 101 liiget valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta- misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. 22
Ateena 1 Pealinn (2011. a seisuga 3 812 330 el) Pindala 131 990 km2 Rahvaarv (2011) 10 787 690 1 Rahvastiku tihedus 81,7 in/km2 Valitsemisvorm parlamentaarne vabariik Riigikeel kreeka President Károlos Papoúlias Peaminister Panagiotis Pikrammenos Iseseisvuspäev 25.03.1821 Rahaühik Euro SKT/el (2012) 24 197 USD 2 Tabel 1: Kreeka üldandmed 6
Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.
lisaressursside pärast. Samuti on parlament läbirääkimiste käigus rõhutanud vajadust hinnata kandidaatriike lähtuvalt nende headest ja halbadest külgedest ning iga riiki eraldi vaadeldes. 1. Ühinemistaotlused Küpros (juuli 1990) ja Malta (juuli 1990, uuendatud 1998), Ungari ja Poola (märts ja aprill 1994), Rumeenia ja Slovakkia (juuni 1995), Läti ja Eesti (oktoober ja november 1995), Bulgaaria ja Leedu (detsember 1995), Tsehhi Vabariik ja Sloveenia (jaanuar ja juuni 1996). (Türgi esitas taotluse juba 1987. aastal.) 2. Ühinemisprotsess 1997. aasta detsembris Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas komisjoni arvamust liikmeks astumise taotluste kohta ning otsustas alustada laienemisprotsessi ja läbirääkimisi algselt kuue taotlejariigiga: Ungari, Poola, Eesti, Tsehhi Vabariigi, Sloveenia ja Küprosega. Samuti lepiti kokku tõhustatud ühinemiseelses strateegias. Euroopa Ülemkogul Helsingis 1999
Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused................................................................................................................................5 Riskid ja tervis ............
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
Peamiselt Lõuna- Hispaaniasse. Vanemad baskid saadeti koonduslaagritesse- seda küll tehti ainult II Maailmasõja ajal. Baskimaad juhivad baskid ise- omavalitsusega ja neil on oma piiratud autonoomia- iseseisvus Hispaania Kuningriigis. Nendel on oma võimuorganid- oma parlament, avaliku halduse organid milledega nad oma rahvuslikku poliitikat ellu viivad. Seda kõike saavad nad teostada aga ainult Hispaania koosseisus st. baskidel puudub oma täielik iseseisvus riigina. Nüüd aga tagasi hispaania keele juurde ja täpsemalt hispaania keele päritolust ning keele levikust maailmas. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Hispaania keelt kasutatakse emakeelena: · Hispaanias · Põhja-Aafrika läänerannikul · Kanaari saartel
· Majandus ja Sotsiaalnõukogu · Sekretäriaat ÜRO juurde kuuluvad veel: · WTO maailma kaubandusorganisatsioon, · WHO Maailma Terviseorganisatsioon, · UNESCO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon · ... ÜRO abiorganisatsioonid: · UNICEF ÜRO Lastefond · UNDP ÜRO Arenguprogramm · ... OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. Täna on OSCE-l 155 liiget. OSCE nõukogu asub Viinis. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. Eesti ühines OSCE-ga aastal 1991. · Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus......................................
.............................6 2.1. Kliima ....................................................................................................................................6 2.2. Taimestik ...............................................................................................................................7 2.3. Loomastik ..............................................................................................................................7 3. RIIGIKORD ..................................................................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ...............................................................
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus .....................................................................................................................9 7.Riigi põllumajandu
Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
