Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SKP, tööjõud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, tööpuudus, pension, organisatsioon, kogumispension, tooraine, eksport, import, kvoot, imporditoll, eksporditoll, võlakiri, tegelev, kogutoodang, inflatsioon, vanimaid, sularaha, laskmine, deflatsioon, fiskaalpoliitika, eelarvepoliitika, vajadustest, tööealine, miinimumpalk, keinsistlik, tehnoloogiast, hõivepoliitika, tulemusliksotsiaalmaks-maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa depressioon- e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad heitunu- pikaajaline töötu, kes on loobunud töö otsimisest täistööhõive- olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad struktuurne tööpuudus- olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt.
väga piiratud (EP ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv) Dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa Majanduse ülekuumenemine- liiga suur nõudlis, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja roodangu väga kiire kasvu. Kõige inflatsioon põhjustab aga inimestes ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist TÖÖTURGU ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD 1) Maj. aktiivne rahvastik e tööjõud- mood. Inimestest, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised 2) Maj. passiivne e mitteaktiivne rahvastik- isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tugengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, haiguse või puude tõttu alaliselt töövõimetud inimesed) Tööpuudust põhjustab täistööhõive, s.o olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega
suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Import-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt Eksport-kaupade ja teenuste müük välismaale Väliskaubanduse piirangud (vt õ lk 12) *Tollimaks- maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt *Kvoot- väliskaubanduse koguseline piirang (kaupade sisseveo maksimaalne koguse piir) *Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule *Mittetollilised piirangud- riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või
Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.
tarbekaupadele.INVESTEERINGUD-käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM= TULUD KULUD Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest. Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%
taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
o vananev, tervisenäitajad viletsad, kinnipeetavate arv suur · KAPITAL o Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne o Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad Alternatiivkulu · Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 22 o Nt kui teame, et rahvastik on vananev, ei saa ehitama hakata uut noortele keskenduvat asutust jms · Tarbijakaitse Euroopa päevikust lk 42 51 o Taaskord riik sekkub majandusse o Riik tuleb nõrgemalt poolele appi, kontrollib reeglite täitmist Ressursside tõhus kasutus · Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada · Käsumajanduse ja vabaturumajanduse võrdlus
3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud 2) Passiivseks majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ja heitunud) Majanduspoliitika rakendamine (eesmärgid: püsiv majanduskasv, · Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega.
Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu < kulu Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks.
o Põhjus: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv Deflatsioon - raha ostujõu väärtuse kasvamine (hinnad langevad) Absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks (toit, peavari) Suhteline vaesus - elamistingimused on alla ühiskonna keskmist soovitud taset 12.Tööturg Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 15-74-aastased inimesed Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: o Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – moodustub nendest inimestest, kes tahavad töötada ja on selleks võimelised (kõik töötajad ja töötud) o Majanduslikult paassiivne ehk mitteatiivne rahvastik – isikud, kes ei taha töötada või ei ole selleks võimalised (koduperenaised, tudengid, õpilased, puude tõttu töövõimetud inimesed)
(vt. ka kodanikuühiskond) monetarism liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950 ndail USA s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud
g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine. j) paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise.
lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad majanduslik efektiivsus võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga majandussüsteem mehhanism, mis ühendab kõik tootmistegurid ning arusaamad ja teadmised majandamise reeglitest makromajanduspoliitika poliitika, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku arengu suunamisega makroökonoomika majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi
kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab partei ehk erakond (2) - ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia (2) - ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine (2,3) - demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid Probleem Probleemi põhjus Rakendatav abinõu Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine
Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA Tööturuga seotud mõisted puudutavad vaid tööealist rahvastikku (15-74 aastased inimesed). Tööealine rahvastik jaguneb: Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; siia kuuluvad kõik töötajad ja ka töötud. Majanduslikult passiivse ehk mitteaktiivne rahvastiku hulka kuuluvad kõik need, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Siia kuuluvad näiteks koduperenaised, vanurid, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haige ja puude tõttu alaliselt töövõimetuse kaotanud inimesed. Samuti heitunud
mõjutada arengut maksude ja eelarvekulutuste abil *rahapoliitika- [---] tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Tarbimist mõjutavad maksud: * käibemaks: mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad * kapitalimaks(Eestis pole) * aktsiisimaks – reguleerimaks kahjulikke harjumusi, suureks tuluallikaks riigikassale Välismajanduspoliitika/ välismajandustegevus Välismajandustegevus jaguneb kaheks: väliskaubandus : IMPORT JA EKSPORT rahvusvahelised finantsturud: RAHATURUD,VÄÄRTPABERITURUD *Eksport-kodusmaiste toodete müük välismaale - VÄLJA *Import- välismaiste toodete sisseost ja müümine kodumaal- SISSE Piirangud: tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt. Tollimaks jaguneb impordi- ja eksporditoll Kvoodid- väliskaubanduse mahuline piirang : impordi- ja ekspordikvoot. Kehtestatakse sisse/väljaveo maksimaalse koguse piir
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
Avatud sektori välislaenamist mõjutavad tihti vahetuskursi stabiilsus ja rahvusvaheline likviidsus. Ujuvate vahetuskursside reziimi korral valitsus sellise laenamisega ei tegele. Seega valitsussektori poolne välislaenamine puudub (Bg=0) ning kehtib järgmine seos: CA + B p = 0 Sellise käsitluse kohaselt mõjutab valuutaturgu ja vahetuskursi kujunemist vaid erasektori välislaenamine. Seega mõjutavad valuutaturu tasakaalu maksebilansi jooksvad tehingud (eksport, import jne.) ja erakapitali liikumine (välislaenamine, välisvõla tagasimaksed jne.). Arbitraaz Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu, siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20 enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab
vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm Kui selles valdkonnas midagi eksmil tuleb, siis kindlasti mõne konkreetse olukorra lahendamine (näiteks mõni juhtum, mida ajakirjandus on päevavalgele toonud). Peab oskama analüüsida graafikuid või tabeleid, mis toovad tööpuuduse või näiteks kuritegevuse statistika. Kuidas näiteks kuritegevus, tööpuudus ja vaesus on seotud teiste valdkondadega näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese haridustase jne. Ühesõnaga siin on soov kontrollida õpilase silmaringi, mitte ainult n-ö õpiku teadmisi. Millised on Sinu arvates meie Eesti ühiskionna kõige valusamad ja teravamad probleemid kas on see soolise võrdõiguslikkuse puudumine või (näiteks) pole meie inimesed piisavalt tolerantsed või, vastupidi, on meie kasvatussüsteem üleliia tolerantne ja
Võimaldab eesmärgid selgepiiriliselt ja kõigile arusaadavalt fikseerida; Võimaldab jaotada eesmärgid etappideks – pikaajalised ja nendest tulenevad lühiajalised; Võimaldab tegevuse käigus hinnata selle edukust ning vajadusel viia sisse korrektiive; Võimaldab eelarve perioodi lõpus anda hinnangut saavutatud tulemustele. *Numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. 19. Eksport Kaupade ja teenuste müük välismaale on eksport. 20. Import Kaupade ja teenuste ostmist/sissevedu välismaalt nimetatakse impordiks. 21. Elatusmiinimum Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. Sisaldab minimaalse toidukorvi ja esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumuse ühes kuus (30 päeva). 22. Ettevõte Ettevõtte sünonüümid on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud
Suletud nimekiri - Otsustatakse erakonnasiseselt, kes saavad parlamenti. Inimese poolt hääletatute arvu ei arvestata. Liikmete järjekord ei sõltu valimistulemusest, vaid jääb samaks. Riigikogu valimised Mandaat - Üks valitud parlamendikoht Kvoot(lihtkvoot) - Ringkonnas antud hääled / mandaatide arv. Isikumandaat - Koht parlamendis, mille on saanud isik, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Pääseb sõltumata kohast nimekirjas. Ringkonnamandaat - erakonna poolt kogutud hääled / kvoot. Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest. Ei jagata üksikkandidaatidele. Ei jagata erakonnale, kes kogub alla valimiskünnise. Kompensatsioonimandaat - Jagatakse üleriigiliselt suurima jäägi põhimõttel, kuni saab täis 101 kohta riigikokku. Valimiskünnis - Kogutud häältearvu piir, millest alates saab osaleda mandaatide jagamisel. 5% üleriigilistest häältest. 4.7 Riigi roll valimiste korraldamises - Valimis korraldab ja koordineerimib Vabariigi Valimiskomisjon
Imin- ja Riigivõimu täielik kandjaks on rahvas, kodanikuõiguste kontroll kodanike kes teostab seda piirangud lähtuvad kõikide vabade ja diktatuuri püsimise eluvaldkondade üle. regulaarsete vajadustest. Nt Nt Põhja-Korea valimistega. Riigivõim Venemaa toimib seadusest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Eesti Alates 1972. Aastast on sõltumatu valitsusväline organisatsioon Freedom House hinnanud maailma riike nende elanike poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste järgi, millega rühmitatakse gruppideks: vaba, osaliselt vaba ja mittevaba. 2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust
HUVE. Ühiskonna jätkusuutlikkuse eesmärgid on tagada kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab hindama samu väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Jätkusuutlik deomgraafia rahvastik vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb suurendada sündimust või soodustada sisserännet. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse
fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
Turunõudluse kujunemine- hinna ja koguse vaheline seos Mida kõrgem on hind, seda suuremate kuludega on võimeline tootma, saab rohkem tootma. Põllumajandus (hind kõrgem) v tööturg. Miinimum palk, inimesed tahavad tööd teha, ettevõtjatel pole pakkuda nii kallilt tasustatud tööd-tööpuudus. Autosid otsetakse rohkem-nõudlus bensiini järele tõuseb. Kui inimesi rohkem nõudlus kasvab ja vastupidi Kui teame, et hind tõuseb tulevikus-ostame rohkem kokku. Suurenevad tooraine hinnad, kulud suurenevad. Kui nõudluse kõver nihkub paremale, siis tarbijate tulud suurenesid. d Nõudluskõvera tõusu number ei lange kokku elastuskoefitsendi suurusega. PAKKUMISKÕVER Pakkumise kõver liigub kas siis paremale v vasakule (S)- kõver on tõusev Pakkumiskõvera nihkumine paremale: Uute ettevõtete lisandumine Tootmistegurite hindade langus Tehnoloogia edasiareng (tootmistegurite vajaduste vähenemine-odavnemine) 6
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu
annaabi.ee 
