Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
KOOL Referaat JÄÄKARU Õpilased: ***** ***** Juhendaja: ***** 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Paljunemine.................................................................................................................................5 Toitumine....................................................................................................................................5 Eluviis......................................................................................................................................... 6 Ohuallikad................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Projekt aines ,,Sissejuhatus infosüsteemidesse" Videolaenutuse infosüsteem Üliõpilane:***** Õpperühm: **** Üliõpilaskood: ***** Juhendajad:****** Kohtla-Järve 2010 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem antud aines hinnet/arvestust taotletud. Nimi: Allkiri: Sisukord Üldvaade..................................................................................................................................... 4 Taust........................................................................................................................................ 4 Lausendid...................................................................................................
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst", ,,Suhtlemine" , ,,Ärijuhtimise psühholoogia", ,,Stressi teejuht" Sissejuhatuses: · Õppim...
Egiptus Tänapäev • Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest • Viisa Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel). Loodus • Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. • Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. • Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. • Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egip...
Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.......................................................................................
vastutuse olemust. Saame teada, et vasstutusrikkast ettevõtest saame rääkida siis kui firma ei unusta rikkust taga ajades midagi ka kogukonnale tagasi anda.On eraldi väljatoodud ettevõttete sotsiaalse vastutuse areng Eestis, mille alguseks võib lugeda 2011 aastat, kui loodi vastutustundlike ettevõtete mõttekoda. Täna tunneme ja teame seda kui Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit, kuhu alla kuulub mikro ja makro suurettevõtted. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast ning kahest peatükist ja kokkuvõtest. Tööl on olemas kasutatud kirjanduse loetelu ning lisatud lisad jätkusuutlikuse ettevõtluse kvaliteedimärgist, strateegia indikaatorid ja ettevõtluse konkursist. Töö on vormistatud korrektselt, võib märgata paar hooletusviga. Referaadi sisu huvitav ning arusaadav. Oli meeldiv näha, et firma milles töötan on ära märgitud ka 2012. aastal loodushoidvate ettevõtete nimistul. Anna Sepp SDVR 14
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus. ...
REFERAAT Pjotr Tsaikovski Taebla Gümnaasium 11. klass Kristi Vaistla Kaja Avila Taebla 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühho...
saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. ÕIGE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. Reavahe PEAB olema 1,5. Võõrsõnad Võõrsõnad peavad olema kaldkirjas. Õige: Hello! Vale: Hello! Leheküljenumber Lehekülje number hakkab alates sisukorrast numbriga 2. Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduses PEAVAD ennem olema raamatud ning alles siis interneti leheküljed. NB! Vikipeedia leheküljed on viimased.
ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 sisukorraloomin p ja reasammuga 1,5. e Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p.
Uurimustöö vormistamise nõuded Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine
Retsensioon Retsensioon Silja Eek uurimistööle "Eestlaste teadlikkus Aafrika haridussüsteemist". Uurimistöö on kirjutatud hariduse valdkonnas. Töö eesmärgiks on saada teada, kui palju teavad eestlased Aafrika haridussüsteemist ja sealsetest õppetöö tingimustest. 1. Uurimistöö osad ja lisad Uurimistöö koosneb: tiitellehest, sisukorrast, resümeest, sissejuhatusest, kahest peatükist, viiest alapeatükist, kokkuvõttest kasutatud kirjanduse loetelust Tööl on viis lisa: internetiküsitluse küsimused, internetiküsitluse faktiküsimuste vastused, illustreeriv pilt. Töö maht lisadeta on 19 lehekülge. 2. Ülevaade tehtud tööst Probleemipüstitus ehk uurimustöö eesmärk on hästi püstitatud ja täidetud. Taustainformatsiooni on töös piisavalt, see on täpne, informatiivne ning
Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Tekstiline osa Töö peab olema vormistatud ühtse tervikuna, kasutatakse läbivalt ühesuguseid vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst joondatakse mõlema serva järgi (reziim justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks ,,antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud"). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt.
.. lk12 2 Sissejuhatus Ma valisin Brasiilia riigi just sellepärast, et minuarvates on see üks maagilisemaid riike. Kuna endal on ka kunagi soov Brasiilias ära käia on ju tore, kui on sellekohta juba eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni. Seega kasutasin ja inglise keelseid lehekülgi. Töö jaotasin kindlateks osadeks, nagu juba sisukorrast näha on. 3 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Pindala:8 511 970 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Iseseisvus: 7. september 1822 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik.
aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud.
sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik aeglustada kliima muutusi. Referaat koosneb veel tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3 Mis on passiivmaja? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja
2 Sissejuhatus Uurimustöö teemal ,,Geelküüned" ajendas kirjutama isiklik huvi geelküünte vastu ning väga suur populaarsus paigaldada geelküüsi tänapäeval naiste hulgas. Selles töös käsitlen geelküünte ajaloost ,millised need välja näevad ning mis need üldse on.Kuidas neid paigaldada. Teemas kirjutan mis on geelküünte miinusteks ja plussideks. Töö sisu hõlpsamakas leidmiseks jaotaust leiad sisukorrast kus antud lühiülivaade mis teema mis leheküljel on. Materjali uurimustöö hankimiseks ja koostamiseks oli natuke keerulisem kui arvata oskasin kuna eesti keelses interneti otsingus polnud eriti materjali siis tuli trükida otsingusse inglis keelne sõna- geelküüned ja leida sealt materjali. Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüti luua ka üldplaanilist pilti selles millised näevad välja geelküüned
Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Jooniste ning piltide puhul võib kasutada ka värvitrükki. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 (köitmine!). Tekst joondatakse mõlema serva järgi (režiim – justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt.
testid (Testid), uudised Eesti teadusmaailmast (Ole Kursis) ning järgmise numbri tutvustus (Uus number). Visates pilgu peale sisukorrale, saab teada, et artikli põhiteemadeks on tuumasüntees, liustike sulamine ning Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmine, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda geeniuurijate töö bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt. ’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid), küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami.
haldur või mõni teine tehnilise personali liige. Tavaliselt lisatakse kasutusjuhendisse ekraanipildid, mis lihtsustavad arusaamist. Kasutatav keel peab olema võimalikult lihtne ning sobima auditooriumile. Ei ole sobiv kasutada zargooni ning erimõisted tuleks lahti seletada. Kasutusjuhend koosneb: · pealkirjast ja autoriõiguste selgitusest · eessõnast, mis annab soovitusi juhendi kasutamiseks ja sisukorrast · juhendist (olulisemate) süsteemi funktsionaalsuste kasutamiseks · veaselgituste (troubleshooting) osast, mis peaks hõlmama olulisemad probleemid ja nendega toimetuleku võimalused Tihti lisandub ka korduma kippuvate küsimuste osa (FAQ), mida on kergem pidada ja vajaduse korral täiendada digitaalses vormis, kontaktandmed, viited lisamaterjalidele, sõnastik ja indeks. Vaata näiteks GoogleEarthi kasutusjuhendit: http://earth.google
täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5
.................................................. 26 Viidatud allikad .................................................................................................................... 27 Lisad ..................................................................................................................................... 28 Lisa 1. Näide teksti liigendamisest ................................................................................... 29 Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast .............................................................................. 30 1. ÜLDNÕUDED Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran- diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tiitellehe pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta.
Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb samuti kaheks erinevaks alapeatükiks. Ning viimane ehk kolmas peatükk räägib abordi tegemisest Eestis, mis oli minu jaoks kindlasti väga huvitav, kuna tegu on siiski enda kodumaaga. 1 ABORDISEADUSE ARENG
· Kasuta taustteadmisi ~täida tühimikud oma teadmistes. · Organiseeri info graafiliselt: joonista pildid ~ tabelid ~ sedelid. · RÄÄGI! RÄÄGI! RÄÄGI! · Tee kindlaks, et sinust saadakse õigesti aru loe üle, loe edasi. · Mõtle pidevalt, kas kõik on loogiline. · Tee paus ja mõtle (iga lõigu, lehe ja osa järel). · Sõnasta ümber. · Vasta küsimustele teiste vaatevinklist. · Ennusta lähtudes pealkirjadest, piltidest, sisukorrast. MÕISTA PROBLEEMI! * Loe. Mõtle, millist infot saad loetust leida? Leia tähtsaimad mõtted! KOOSTA TEGEVUSPLAAN! * Vaata näidismaterjale, tööta tagantpoolt ettepoole, koosta tabelid oleta ja kontrolli, kasuta loogilisi põhjendusi. PROOVI LIIKUDA VÄLJAPOOLE OMA PLAANI! VAATA ÜLE JA ANNA TAGASISIDET! KASUTA OMA PROGRAMMIS · Kirjanduslikke huviringe. · Lugejate teatrit. · Autoritooli. · Vaatenurga muutmist. · Peategelaste ahelat.
● klass; ● juhendaja nimi; ● töö kirjutamise koht ja aeg. Vaata lisa nr 1. 2.2 Sisukord Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest
Kui lisa läheb mitmele leheküljele, siis kirjutatakse järg- nevatele lehekülgedele tavakirjaga märge järgnevuse kohta (nt. Lisa 2 järg). 2.2 Üldised vorminõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse A4 formaadis valgele paberile, ühepoolselt. Lehekülje veeri- sed ehk vabad servad on vasakul 3 cm, üleval ja all 2,5 cm ning paremal 1,5 cm. Kõik töö lehed nummerdataks, kuid leheküljenumbrit ei kuvata tiitellehel. Leheküljenumbreid hakatakse märkima alates sisukorrast lehe alumisse paremasse nurka. Töö vormistamisel ja nummerdamisel tuleks võimalusel kõigepealt seadistada teksti- ja pealkir- jalaadid (näiteks: normaallaad, pealkiri 1 jne), mida töös läbivalt kasutatakse. See aitab vältida stiili ning nummerdamisvigu ja võimaldab moodustada automaatse sisukorra. Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks. Töö iga osa alguses ja lõpus peab olema kirjeldav tekst, mitte loetelu, joonis, tabel või viide.
.................................................................27 LISAD...................................................................................................................................28 Lisa 1. Näide teksti liigendamisest....................................................................................29 2.1 Võrdlushinnad.............................................................................................................29 Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast..............................................................................30 1. ÜLDNÕUDED Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran- diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tiitellehe pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta.
Kirjeldada 1900., 1937., 2006. ja 2014. aastal ehitatud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud laevade parameetreid. Uurimismeetodiks on tekstitöötlus. Informatsiooni laevade kohta leian internetist. Ma uurin kirjandust ning võrdlen saadud andmeid kruiisilaevade kohta. Toon välja mis on kruiis ja mis on kruiisilaev. Koostan võrdlustabeleid eriajastu laevad parameetrite kohta. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, põhiosast, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. 3 KRUIIS Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010.
2) töö pealkiri; 3) töö liik (praktiline töö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. 15 3.3.2. Sisukord Sisukord koostatakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukord sisaldab kõikide alajaotuste täpseid pealkirju koos nende alguse leheküljenumbritega. Sisukord ise jäetakse sisukorrast välja. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, resümee ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele ja näidatakse sisukorras järjenumbriteta. 3.3.3. Sissejuhatus Töö raporti sissejuhatuses tuleb: 1) põhjendada valdkonna valikut ning selle seost kooli õppekava ja üldpädevustega; 2) tuua selgelt välja töö eesmärk ning selle saavutamise viisid, võtted, partnerid; 3) kirjeldada lühidalt praktilise töö tegevuste etappe. 3.3.4
Otsige jaotisest Formats laad, mille olete dokumendis pealkirjadele rakendanud. Sisestage väljale Show Levels (laadi nimest paremal) number vahemikus 1 kuni 9 tähistamaks taset, mida vastav pealkirjalaad esindab. Klõpsake nuppu OK. Valige muud soovitud sisukorrasuvandid. Sisukorra värskendamine Kui lisate, kustutate, teisaldate või redigeerite dokumendis pealkirju või muud teksti ja soovite, et need muudatused ka sisukorras peegelduksid tehke hiireklõps sisukorrast vasakul märgistades nii kogu sisukorra. Seejärel vajutage funktsiooniklahvi F9, seejärel valige, kas tahte teha parandusi vaid leheküljenumbrites või ka pealkirjades. Näiteks peaksite seda tegema juhul, kui redigeerite pealkirja või teisaldate selle teisele leheküljele. 17 veerg
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) WORDI DOKUMENDI STRUKTUUR Dokumenti võib vaadelda sisuliselt ehk sisulise struktuurina, tekstitöötlussüsteemis on dokument seotud loogilise struktuuriga ning (trükituna) füüsilise struktuurina (Jokk, V:7). Dokumendi sisuline struktuur koosneb: 1) tiitellehest; 2) sisukorrast; 3) sissejuhatusest; 4) kokkuvõttest; 5) kasutatud allikmaterjalide loetelust; 6) lisast; 7) aineregistrist; 8) jaotisest, mis omakorda koosneb: a. pealkirjast (erinevad tasemed); b. tekstist (sisu); c. joonisest, tabelist, pildist, valemist jm. Struktuurilisi komponente võib puududa (nt mitmetes dokumentides enamasti pole aineregistrit) või olla mitu (nt mitu (alam)jaotist).
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend Vastu võetud 18.02.2010 nr 5 Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) (1) Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) sisukorrast ja riskianalüüsi koostanud asutuste ja isikute loetelust; 2) analüütilisest osast; 3) analüüsi tegemiseks koostatud vajalikest tabelitest ja joonistest; 4) hädaolukorda iseloomustavatest skeemidest; 5) vajalikust kaardimaterjalist; 6) hädaolukorda ennetavate ja selle tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldusest; 7) riskimaatriksist; 8) riskianalüüsi ankeedist ehk riskianalüüsi kokkuvõttest. (2) Iga hädaolukorra kohta koostatakse üks riskianalüüs.
Kasutajad saavad lehtede vahele liikuda ning iga joa juures tekkinud muljete kohta kommentaare lisada. Kommentaarid on vastava joa lehel nähtavad. Administraatorile tulevad lehel ette kõik kommentaarid. Ta saab sealt ebasoovitavana tunduvaid kustutada. Otsing Andmebaasipõhine veebilehestik osutub vajalikuks näiteks juhul, kui tuleb leida vaid osa andmeid suurema hulga seast. Mõnikord piisab otsimisest sisukorrast, mõnikord aitab väike Javaskriptijupp mured lahendada. Aga kui andmeid on ikka tuhandeid, siis on serveripoolne abi tarvilik. Siin näitena teeme eelnevalt kokkupandud kassiloetelule juurde otsingu. Alustuseks uus eraldi ASP.NETi veebivorm ehk aspx leht. Kuna otsest programmikoodi tarvis pole, siis eraldi cs-koodifaili pole juurde vaja. Et otsisõna kuhugi sisestada oleks,
annaabi.ee 
