ARVUDE NIMED LIITMISEL:
7 + 6 = 13
LIIDETAV LIIDETAV SUMMA
LIIDETAVAD on arvud, mida liidame.
SUMMA on liitmise tulemus.
ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL:
14 - 6 = 8
VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE
VÄHENDATAV on arv, millest lahutame.
VÄHENDAJA on arv, mida lahutame.
VAHE on lahutamise tulemus.
VÕRDUS
on kirjutis, milles esineb märk = .
N: 3=3, 7+5=12, a+5=9
VÕRRATUS
on kirjutis, milles esinevad märgid .
N: 50>30, 20+3038, 31>a>29
Lahutamine on liitmise PÖÖRDTEHE.
Ülesanne 73 + 2 = 75
Pöördülesanne 75 – 2 = 73
Ülesanne 99 – 3 = 96
Pöördülesanne 96 + 3 = 99
ARVU JÄRGUD:
SAJALISED
KÜMNELISED
ÜHELISED
136 = 1S + 3K + 6Ü
1
3
6
136 = 100 + 30 + 6
35 = 3 K + 5 Ü
35 = 30 + 5
3 K + 5 Ü = 35
Arvud, mida kirjutame ühe numbri abil, on ÜHEKOHALISED ARVUD. ( 1 – 9 )
Arvud, mida kirjutame kahe numbri abil, on KAHEKOHALISED ARVUD. ( 10 – 99)
Arvud, mida kirjutame kolme numbri abil, on KOLMEKOHALISED ARVUD. ( 100 – 999)
PAARISARVU lõpus on 0, 2, 4, 6 või 8.
N: 4, 56, 158
PAARITU ARVU lõpus on 1, 3, 5, 7 või 9.
N: 7, 45, 237
ARVUTAMINE:
8 + 5 Enne liidan nii palju,
8 + 2 = 10 et 10 täis saab,
10 + 3 = 13 siis liidan ülejäänud osa.
8 + 5 = 13
12 – 4 Enne lahutan nii palju,
12 – 2 = 10 kui on üle 10,
10 – 2 = 8 siis ülejäänud osa.
12 – 4 = 8
25 + 7 Enne liidan nii palju,
25 + 5 = 30 et uus kümme täis saab,
30 + 2 = 32 siis ülejäänud osa.
25 + 7 = 32
32 – 7 Enne lahutan nii palju,
32 – 2 = 30 kui on üle täiskümne,
30 – 5 = 25 siis ülejäänud osa.
32 – 7 = 25
43 + 28
43 + 20 = 63 Enne liidan kümnelised,
63 + 8 = 71 siis ühelised.
43 + 28 = 71
71 – 28
71 – 20 = 51 Enne lahutan kümnelised,
51 - 8 = 43 siis ühelised.
71 – 28 = 43
300 + 200 = 500 (sajalised sajalistega)
500 – 200 = 300
460 + 20 = 480 (kümnelised kümnelistega)
570 – 30 = 540
250 + 300 = 550 (sajalised sajalistega)
560 - 300 = 260
TÄHE ARVVÄÄRTUSE LEIDMINE:
Kui lahutan summast ühe liidetava, siis saan teise LIIDETAVA.
13 + a = 21 a + 44 = 67
a = 21 – 13 (kuidas leian) a = 67 - 44
a = 8 (tähe väärtus) a = 23
K: 13 + 8 = 21 (1. rea järgi) K: 23 + 44 = 67
LIIDETAV=SUMMA-LIIDETAV
Kui liidan vähendaja ja vahe, saan VÄHENDATAVA.
a – 9 = 17
a = 17 + 9 (kuidas leian)
a = 26 (tähe väärtus)
K: 26 – 9 = 17 (1. rea järgi)
VÄHENDATAV=VAHE+VÄHENDAJA
Kui lahutan vähendatavast vahe, saan VÄHENDAJA.
42 – a = 14
a = 42 - 14 (kuidas leian)
a = 28 (tähe väärtus)
K: 42 – 28 = 14 (1. rea järgi)
VÄHENDAJA=VÄHENDATAV-VAHE
AVALDIS
moodustatakse arvude, tehtemärkide, (sulgude) abil.
N: 50+40, 27-16, 60-(14+19)
50+40 = 90
avaldis avaldise väärtus
Kahest arvust ja plussmärgist koosnevat avaldist nimetatakse SUMMAKS.
N: 50+40
Loe: viiekümne ja neljakümne summa.
Kahest arvust ja miinusmärgist koosnevat avaldist nimetatakse VAHEKS .
N: 90-40
Loe: üheksakümne ja neljakümne vahe.
( ) SULUD
Kui avaldises on sulud, siis esimesena teen sulgudes oleva tehte.
33
N: 60 – (14 + 19) = 60 – 33 = 27
avaldis avaldise väärtus
Loe: lahutan arvust 60 arvude 14 ja 19 summa
ÜL: Leia avaldise 16 + a väärtus, kui a = 4.
Kui a = 4, siis 16 + 4 = 20
KIRJALIK LIITMINE:
Kirjalikul liitmisel paigutan liidetavad üksteise alla nii, et ühelised on üheliste all ja kümnelised kümneliste all.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
130 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KaseJani
Õppematerjali autor
Julia Lissovskaja matemaatika õpetaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Arvuhulgad Naturaalarvude hulk Täisarvude hulk Ratsionaalarvude hulk Reaalarvude hulk Naturaalarvude hulk Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5,..., n-1, n, n+1,... Naturaalarvude hulka tähistatakse tähega N Naturaalarvude hulga omadused Naturaalarve saab kujutada punktidena arvkiirel Naturaalarve saab järjestada 0 1 2 3 4 1. a = b; 2. a > b; 3. a < b Naturaalarvude hulk on lõpmatu Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise tehete suhtes Naturaalarvude hulk ei ole lahutamise ega jagamise tehete suhtes kinnine Naturaalarvud Paaris- ja paaritu arvud arvuga 2 jaguvuse alusel Algarvud ja kordarvud - arvude jaguvuse alusel Algarv ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub
Ajalooline ülevaade Ürgaja inimene eraldas üksteisest ainult kahte- kolme eset. Oli esemeid rohkem, siis kandis see kogus nimetust "palju". Inimühiskonna arenguga tuli juurde arve, koos arvuhulga suurenemisega tekkis vajadus neid kuidagi üles märkida. Algul märgiti arve sisselõigetena kepikestesse või koguti kivikesi ja pulgakesi, kuid suuremate arvude puhul polnud selline märkimisviis enam otstarbekas. See asjaolu põhjustaski arvudele vastavate märkide- numbrite kasutuselevõtu. Egiptus Babüloonia Kreeka Vana Rooma I V X L C D M Arvude tähistamise mistahes süsteemi nimetatakse arvusüsteemiks. Nii kujutavad kõik eespool toodud näited arvusüsteeme. Neid arvusüsteeme nimetatakse mittepositsioonilisteks arvusüsteemideks, sest nendes ei sõltu vastava märgi (numbri) väärtus tema asukohast arvus. 1 Arvus
Reaalarvud NATURAALARVUD Naturaalarvudena mõistame arve 1, 2, 3, .... . On ka käsitlusi, kus ka 0 loetakse naturaalarvuks. Naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude hulga saame esitada kujul: N = {1;2;3;...;n-1;n;n+1;...} . 0 1 2 3 4 Naturaalarvude hulga omadusi. · Naturaalarvude hulk N on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurim arvu. · Naturaalarvude hulk N on hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. · Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. (Kui kaks naturaalarvu liita või korrutada on tulemuseks alati naturaalarv.) · Naturaalarvude hulk ei ole kinnine lahutamise või jagamise suhtes. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks, ülejäänuid paarituteks arvudeks. Ühest suuremat naturaalarvu , mis jagub vaid ühe ja iseendaga nimetatakse algarvuks, kõiki ülejäänud ühes
Ülesanne 1 Aksioom (kreeka keeles axima 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Algarvude hulk on lõpmatu. Sajast väiksemad algarvud ((100) = 25) on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89 ja 97. Kaksikuteks nimetatakse selliseid algarve, mille vahe on 2, näiteks 101 ja 103 või 1 000 000 007 ja 1 000 000 009. Ei ole teada, kas kaksikuid on lõpmata palju. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Näide 1. On antud arvud 3, 4, 5 ja 6. Leiame nende arvude aritmeetilise keskmise. 1) Leiame summa: 3 + 4 + 5 + 6 = 18. 2) Jagame summa liidetavate arvuga 18 : 4 = 4,5. Seega nende arvude aritmeetiline keskmine on 4,5. Lahendamiseks sobib ka avaldis (3 + 4 + 5 + 6) : 4. Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0. Edasi on vaba
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30
Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioo
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid