kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4 taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret. Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu
4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb annab selle surve kaudu kepsule ja see väntvõllile. Andes sellele pöörlemisele hoogu. Väljalasketakt
Pihustumine seguklapipilus ja aurustumine sisselasketorustiku seintel ning võimalikel lisakütteelementidel parandavad küttesegu ettevalmistust. Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril, paiknedes sisselasketorustikus otse sisselaskeklapi ees. Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja kütuse jaotumine ühtlane. Sisselaskeklappide lähedane paigutus väldib külmal mootoril kütuse kondenseerumist seintele ja heitgaasi koostise halvenemist Otsepritse Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse. Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest
erinevuse järgi ( kurvi kui teise külje ratastel sisepoolne ratas pöörleb võrreldakse parema välimisest rattast ratta libisemist vasaku aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui
õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. · Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 2.5 Õliamortisaator Kaksiktuub --- õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi
· ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI. · SISSELASKETAKT. TAKTI ALGUSES AVANEB SISSELASKEKLAPP. VÄLJALASKEKLAPP ON SULETUD. KOLB LIIGUB SILINDRIS ALLA, TEKITADES HÕRENDUSE. SELLEGA IMETAKSE SILINDRISSE SISSELASKEKLAPI KAUDU VÄRSKE KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHK). TAKT LÕPEB, KUI KOLB ON JÕUDNUD ALUMISSE SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP. KOLB HAKKAB LIIKUMA ÜLES, SURUDES SILINDRIS KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHKU) KOKKU. VEIDI ENNE, KUI KOLB JÕUAB ÜLEMISSE SURNUD SEISU, TEKITAB SÜÜTEKÜÜNAL SÄDEME, MIS SÜÜTAB KOKKUSURUTUD KÜTTESEGU. DIISELMOOTORIL PRITSITAKSE SEL HETKEL SILINDRISSE KÜTUS, MIS SÜTTIB KÕRGE RÕHU ALLA KOKKU SURUTUD NING SEETÕTTU
Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku. Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piisamise teel
Õlihulk tõukuris määrab klapi avamise momendi ja tõusukõrguse. Õlihulga tõukuris määrab arvuti. Selle ajamiga on võimalik määrata silindrisse juhitava küttesegu hulka. Sisselaskeklapp suletakse nii suure hilinemisega, et kolvi üles liikudes surutakse osa küttesegu tagasi sisselaskekollektorisse, määramaks küttesegu vajalik hulk silindris. Sellistel mootoritel toimub mootori koormuse ja pöörete muutmine mitte gaasiklapi abil, vaid sisselaskeklapi avamise muutusega. Mootorit ennast kutsutakse LIVC-mootoriks. 3 Sisukord: Lk 1: · Sissejuhatus · Mootri tüübid · Nukkvõll Lk2: · Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid · Nukkvõlli osad · Nukkvõlli ajamid Lk3: · Reguleeritavad gaasijaotusfaasid Lk4: · Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: 1. ''Mootori algõpe'' Heldur Tamm lk. 74 2. http://www.dirtbike411
väntvõlli pöörlemissageduse anduriga [MAP;MAF] - Heitgaasi koostise andurite (lambda andurite) signaalist mis informeerivad andurit küttesegu koostisest. - Auto teste arvuti signaalidest nagu näiteks automaatkäigukasti stabilsuskontrolli ja paljude teiste auto liikumist juhtivate arvutite nõudmistest mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse kohta,. Hõrenduse andur: 1312 - Paikneb sisselasketorustikus drosselklapi ja mootori sisselaskeklapi vahel. Informeerib arvutit sisselasketorustikus valitsevast hõrendusest: see omakorda iseloomustab mootori koormust mida suurem hõrendus seda väiksem koormus sest suurem hõrendus tekib drosselklapi sulgumisest Õhu temperatuuri andur : 1240 - Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks soojem õhk on hõredam ja siis tuleb vähendada silindritesse pihustatavat kütusekogust Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1313 :
Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu
Oluline on ka kompressori suurus, mida suurem, seda rohkem ülelaaderõhku või aeglasemalt pöörlev sama rõhu juures. Kompressori ja mootori pöörlemiskiiruse lineaarne sõltuvus annab rida eeliseid. Esiteks puudub vähimgi viivitus gaasivajutamisele reageerimisel, mis näiteks turbomootoreid vaevab. Teiseks: vabalthingav mootor töötab kõige paremini n.ö. keskpööretel, madalamatel jõuab osa segust enne sisselaskeklapi sulgumist tagasi voolata, vähendades seega täiteastet, kõrgetel pööretel aga hakkab mootor "lämbuma". Rootskompressor kindlustab hea täiteaste nii madalatel kui ka kõrgetel pööretel, mistõttu on pöördemomendikõver oluliselt konstantsem ja mõistagi ka kõrgem. Kompressormootoril on ka kergem käivitus ja kiirem pöördesseminek. Rahulikult sõites töötab blowermootor samuti vaakumiga, boost tekib alles gaasipedaali olulisel vajutamisel.
lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine. · Amordid Minul on kasutusel õliamordid, mis tavaliselt koosneb kahest teineteise sees olevast torust - sisemisest ja välimisest on ka kolb, mis liigub tihedalt õliga täidetud sisemises torus. Kui amorti surutakse kokku e. toimub survekäik, siis osa kolvi all olevast õlist surutakse läbi kolvis oleva sisselaskeklapi kolvi peale ja ülejäänud läbi toru põhjas oleva põhjaklapi välimisse torusse. Takistusjõu määrab varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem. Kui amortisaatorit lahti tagasi tõmmatakse ehk kui ta on tagasikäigul, siis surutakse õli läbi kolvi klapisüsteemi kolvi alla ja tõmmatakse sisemise toru all oleva klapi kaudu välimisest torust sinnasamasse, et sisemine toru oleks pidevalt õliga tihedalt täidetud
Kuna nukkvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Määrata (ja näidata/tõestada) nukk- ja väntvõlli vaheline ülekandearv. Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke? Liugelaagrite vahelt voolab õli tõukureid ümbritsevasse süvendisse. Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7
sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis
lahendus.süsteem ABS 5 (Bosch) 2 positsiooniliste solenoididega 4 · Rikked ja hoolduspõhimõtted, diagnostika Pneumopidurisüsteem · Kahekontuurilise pidurisüsteem näitel. · Pidurdusjõu allikas kompressor (töörõhk 6 või 8 bar), mis suunab suruõhu läbi õhukuivati balloonidesse (3 tk). Rõhuregulaatorklapp (GV) hoiab rõhu püsival suurusel avades nominaalrõhu saabudes kompressori sisselaskeklapi. Lisaks on iga ballooni koosseisus rõhu reduktsioonklapid, mis avanevad nominaalrõhust suuremal rõhul nt. 10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga varustatud pidurikambrid. Pidurdusjõu saamiseks on tarvilik kas suurendada rõhku vedruakude sõidupiduri sektsioonides. Rõhu kasvu reguleerib pidurduskraan (FCV) ja releeklapp (RV) ning rõhu kiiret langust pidurduse lõppedes aitavad tagada
3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril
ProDiags ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi ja ratta libisemise korral muudab pidurdusrõhku. EBV jaotab pidurdusrõhku tagarataste vahel. Pidurdamise algus: Pidurdamise algus: Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis pingestamata olekus on avatud, rataste töösilindritele. Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase. Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni. 7 ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine:
· Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva
• Hoiab dünaamilist rataste seadenurka • Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel • Vähendab teiste süsteemide kulumist • Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise • Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva
ärahoidmiseks. Tihendi allosaks on painduv rõngakujuline riba, mis toimib ka tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. 2.4 Esiamortisaatorid 2.5 Tagaamortisaator 2.6 Õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi
suurenda õhu voolu silindrisse ning mahtkasutegur langeb järsult (kõver C langeb D- le). Suurtel pööretel võimaldab hiline sisselaskeklappi sulgemine kasutada ära sissevoolava õhu inertsi. Nn. inertsiefekt tõstab kõvera D kõverale E. Samas avaldab 5 Joonis 2.1- Täitetegurit mõjutavad tegurid. hiline sisselaskeklapi sulgemine negatiivset mõju silindri täituvusele madalatel pööretel, kuna komprimeerimistakti algul surutakse osa küttesegust avatud sisselaskeklapi kaudu silindrist uuesti välaja. Gaaside tagasivool põhjustab kõvera C langemise F- le. Ja viimaks, kasutades ära sisse- ja väljalaskesüsteemis tekkivaid rõhulaineid, paigutub kõver F kõverale G. 3. KÜTUSE KULU JA ERIKULU Mootori ökonoomsust saab hinnata ka kütuse erikuluga (inglise sfc) meil (g)
11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud. 16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt? Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine 17. Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid? erinevatel tööreziimidel vaja klappi erinevatel aegadel avada jasulgeda. Parema effektiivsuse pärast. 18. Miks kasutatakse gaasijaotusmehhanismi ajami (keti või hammasrihma) puhul pingutit justveetaval poolel? 19. Milleks kasutatakse ajamiketi juures (mõningatel juhtudel ka ajamirihma puhul)
Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Neljataktiline sisepõlemismootor · Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. · Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril
Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp
Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp
Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi. Rõhuregulaatori ehitus 1. Kest 2. Vedru 3. Kübarmutter 4. Tõukur 5. Õhukanal 6. väljalaskeklapi pesa 7- Väljalaskeklapp 8- Sisselaskeklapp 9- Sisselaskeklapi pesa 10- Suruõhukanal 11- Tühikäigukanal 12- Tsentreeriv kuu Kui õhupaagis on rõhk madalam, siis hoiab vedru sisselaskeklapi suletuna. Kui rõhk on normist kõrgem, surutakse kuulklapid üles, sisselaskeklapp avaneb, väljalaskeklapp sulgub. Tühikäiguseadme kanal pole enam ühendatud välisõhuga. Suruõhk siseneb sisselaskeklapi kaudu tühikäiguseadmesse. Tühikäiguseadme kolvid tõusevad üles ja varraste abil avatakse mõlemad kompressori sisselaskeklapid
Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse. 11. Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 12. Kompressorite jahutus Väiksemate kompressorite kasutamisel piisab loomulikust õhkjahutusest. Võimsamate kompressorite kasutamisel on vajalik sundjahutus, näiteks ventilaatori abil. Kui on tegemist kompressorjaamaga, mille võimsus on üle 30 kW, on vajalik vesijahutus
Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks. Seejärel kinnitatakse kontramutter. 1-klapivedru, 2- nukkvõll, 3- tõukur, 4- klapp, 5- klapisäär,6- nookur, 7- klapipesa, 8- juhtpuks Klapivahesid tehnohoolduse käigus kontrollitakse ja vajadusel reguleeritakse. Klapivahesid seatakse külmal mootoril, klappide suletud asendi korral s.o. siis, kui kolb on survetakti lõpul ülemises surnud seisus. Sisselaskeklapi paisumisvahe VOLVO THD mootoril on 0,4 mm, SCANIA DS mootoril 0,45 mm ja väljalaskeklapi vahe on vastavalt 0,7 ja 0,8 mm. Ülemäära suure klapivahe tõttu tekib mootoris iseloomulik metalne klõbin (klapi tiksumine) ja mootori käivitumine on raskendatud. Liiga väike klapivahe põhjustab mootori võimsuse vähenemist, klapipesa ning klapi tööpinna krobeliseks põlemist. Liikluse kahjulikku mõju keskkonnale võib vaadelda kolmes suunas: * mõju inimeste tervisele
4.1. Kaksiktuub --- õliamortisaator KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA Kui amortisaator on survekäigul, siis osa TAGASIKÄIK kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi SURVEKÄIK kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse KERE siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse Kummipuks
Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio vedrud sirgnevad. Seejuures surutakse kolvipealses ruumis olev vedelik kokku. Möödavooluklapp sulgub, tekkiva rõhu tagajärjel avanebtugeva vedruga koormatud tagasivooluklapp ja vedelik voolab kolvis olevate avade kaudu kolvialusesse ruumi. Seejuures osa vedeliku mille maht võrdub töösilindrist valjuva kolvivarre osa mahuga, voolab läbi sisselaskeklapi reservuaarist töösilindrisse. 12 10. Tagsilla demontaaz Tagasild kinnitatakse tavaliselt poltide abil auto kere külge, silla külge kinnituvad lääbad mis on tagasilla külge ühendatud kummipukside abil. Enne tagasilla poltide lahtipäästmist tuleb käsipiduri trossid lahti teha, kardaan ära võtta
ehk kahe kolvikäigu jooksul, nimetatakse mootorit kahetaktiliseks. 6 NELJATAKTILISE KARBURAATORMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Tsükli vaatlemisel eeldame tinglikult, et iga protsess algab ja lõppeb kolvi surnud seisus. Sisselasketakt sisselase. Väntvõlli l pöörlemisel liigub kolb 3 ülemisest surnudseisust alumisse, tekitades silindri ülal osas hõrenduse. Nukkvõll avab gaasijaotusmehhanismi detailide vahendusel sisselaskeklapi 7, mis sisselasketoru 5 kaudu ühendab silindri karburaatoriga 6. Hõrenduse toimel karburaatorist mööda sisselasketoru saabuv küttesegu, täidab silindri, kus moodustub töösegu. Töösegu koosneb küttesegust ja jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral).
Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kvaliteetse bensiini ja sobivate plokikaante korral on siiski ka tänapäeval võimalik kasutada surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR-1 Corvette'i mootor. Karburaator Kui kolb hakkab mõnes silindris allapoole liikuma, tekib hõrendus ehk vaakum, mis ulatub avatud sisselaskeklapi ja kollektori kaudu karburaatorini alumise pooleni välja. Kuna karburaatori all on vaakum, kütus ujukikambris on aga atmosfäärirõhu all, imetakse kütus läbi pihusti lõõri, kus ta allapoole liikuvas õhuvoolus pihustub ja aurustub. Ongi küttesegu kokku segatud ning valmis silindrisse suunamiseks. Küttesegu hulka reguleerib seguklapp, mida on joonisel poolavatuna kujutatud. See avaneb ja sulgub vastavalt gaasipedaali tallamisele juhi poolt. Kui gaas põhja tallata, avaneb klapp
Kõik 24 kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks,
Siibritega rootorkompressorites tuleb kasutada eriõli. Kõik kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks,
Va = Vc+Vs ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs Vc Vc Vc Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini
Silindrikaant jahutatakse kõrgtemperatuurilisest jahutuskontuurist. 21 1) Silindrikaas 2) Vee kanal 3) Väljalaskeklapi pese 4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp
20 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Klapitõus, mm Joonis 7. Läbilaske võime võrdlus töödeldud RBB ja standard RSP vahel Valides sobiva pikkusega sisselaske kanal on võimalik klappide tööst tingitud õhu võnkumist mõjutada selliselt, et rõhulaine liigub läbi avatud sisselaskeklapi ja tekitab parema täite. Madalamal mootori pöörlemissagedusel on kasulikum väikse ristlõikega pikk sisselaske kanal, kõrgemal mootori pöörlemissagedusel on kasulikum suurema ristlõikega lühike sisselaske kanal.[4] Sisselaske kollektori valikul tugineti peamiselt empiirilistel kogemustel valminud valemile, mille järgi mootor, mis on häälestatud 10000 p/min saavutamiseks vajab sisselaske kanali pikkuseks 178- 203 mm
taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub masinaruumist õlitangi juurest solenoidventiiliga. 76 5. Lisad. Silindrikaan 1. Silindrikaan 2. Jahutusvee väljalasketoru 3. Pihusti kinnitusäärik 4. Klappide survepukk 5. Nookuri laager 6. Käivitusklapi kinnitusäärik 7. Mutter 8. Indikaatorkraan 9. Sisselaskeklapi pesa 10. Väljalaskeklapi pesa Gaasijaotusmehhanism Nukkvõll 1. Nukkvõlli osa 8.Hammasratas 2. Laagrikael 9.Aksiaallaager 3. Polt 4. Fikseerimisnõel 5. Pikendusosa 6. Kate 7. Maksimumpöörete kaitse 77 Gaasijaotusmehhanism: 1. Nookuripuki kinnituspolt 2. Stopperseib 3. Nookur 4. Tõukur 5. Tõukuri kaitsetoru 6
18). Tc praktilised väärtused : komprimeerimine algab peale sisselaskeklapi sulgemist ja lõpeb kolvi jõudmisel ÜSS-u. Sõltuvalt mootori pöörete Jääkgaaside teguri praktilised väärtused: 1.Ülelaadimiseta diiselmootorid Tc = 800 kuni 900 K ( käivitamisel
Näiteks istud H/g ja G/h annavad samad lõtku parameetrid. Praktika alusel on välja toodud sobivad istud teatud kasutusalas.. Lõtkuga istud. H/a; H/b; H7c - suure lõtkuga, võimaldavad temperatuuri mõjul paisumist, H8/c7 ja H9/c8 (keskkäiguistud), sobivad suurtel kiirustel ja eelmistest suurematel pindsurvetel. H/d -lobe, kasutatakse rasketes tingimustes, suur kiirus, koormus, kõrge temperatuur, saastumisoht, H8/d8 turbiinivõll laagris, auto sisselaskeklapi säär juhtpuksis, õlirõngas automootori kolvisoones, H9/d8 (vabakäiguist) - juhtudel, kui täpsus on vähem oluline või esinevad temperatuuritõusud, H11/d11 - kiire osandamise tagamiseks, pinnakatte võimaldamiseks. 16 H/e - lahe, ette nähtud liugelaagriistud suurte kiiruste ja koormuste juhul. H7/e7 kõrgete töökindlusnõudega
Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on
Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada
Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on
vastavad avad, mida vajalikul momendil suletakse klappi- dega. Samuti on silindrikaanes süüteküünal, mille elekt- roodide vahel tekitatava sädemega süüdatakse põlemis- kambrisse kokkusurutud segu. Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste ketaktil silindris tekkiv hõrendus on 0,7 ... 0,9 kgf/cm 2. suhe. Neljataktilise karburaatormootori täitetegur võib olla Sisenev küttesegu, puutudes kokku kuuma silindriseinaga 0,75 .. . 0,85. ja segunedes eelmisest töötsüklist silindrisse jäänud jääk- Teise, survetakti eel suletakse sisselaskeklapp ja
annaabi.ee 
