Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt.sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelma sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Ka tavamõtlemine,religioon,kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Teaduslik teadmine süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav. Teadmise süsteemsus Tavamõtlemine: Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus: Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmiste kontrollitavus Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada.
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teo...
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida) David Premack uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest Teadvuse seisundid: Hüpnoos: Charcot hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia
puhul mõistete) ja nendele vastavate mõtlemisoperatsioonide ühtsust. Teatud mõtlemistüübid vastavad funktsionaalselt teatud tegevusliikidele. Teadusliku mõtlemise kui mõtlemistüübi tekke üheks teguriks on kooliharidus. Teaduslike tekstide omandamisel ja vastavate ülesannete lahendamisel tekib mõistete ja mõttekäigu teadvustamise võime. Teaduslik mõtlemine - parim vahend teatud liiki ülesannete lahendamiseks. Tavamõtlemine - ei otsi võimalusi kontrollida mõttekäiku loogika reeglite järgi. Mõtlemise muutumine ajaloos seisneb mõistete mahu kasvamises. Teaduslikke mõisteid peab saama defineerida. Traditsionaalsesse kultuuri kuuluvatel inimestel puudub defineerimisoskus. See omandatakse koolis koos mõistesüsteemididega, milles üks mõiste defineeritakse teiste kaudu, õpitakse mõisteid võrdlema ja klassifitseerima.
n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana
· Praktiline mõtlemine - seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega. Aluseks võttes mõtlemise tulemuse iseloomu saadakse: · Reproduktiive mõtlemine jälgitakse teise inimese mõtekäiku. · Loovmõtlemine e loominguline mõtlemine e loovus (vt ptk 2.4) (Sõerd 1992: 160). 15 Lisaks, mõtlemistegevuse sügavuse järgi võiks mõtlemist liigitada: · Argimõtlemine e tavamõtlemine - seda võiks iseloomustada järgmiste omadustega: - ebausaldatavad vaatlused, - valikulised tähelepanekud, - liialdatud üldistused, - kiired ja pealiskaudsed järeldused, - kiired ja põhjendamata otsustused, - olulise ja ebaolulise segamine, - mitte asjakohane rakendamine jmt. · Teaduslik mõtlemine - võimalik iseloomustada järgmiste omadustega: - kasutatavate teadmiste algupärasus ja täpsus,
valitsevat olukorda. Ta on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Tema põhieesmärk on kasulik kaubavahetus: ta vahetab teiste inimestega oskusi, teadmisi, iseennast, oma isiksust; nemad on samavõrd huvitatud soodsast ja kasulikust vahetusest kui ta ise. Elul ei ole muud eesmärki kui edasielamine, muud põhimõtet kui soodne kaubavahetus, muud rahuldust kui tarbimine. Fritz Schumacher (1979) on veelgi sarkastilisem: Meie tavamõtlemine püüab meid alati veenda, et me pole midagi muud kui tõrukesed ja et suurim õnn on muutuda suuremaks, rammusamaks, läikivamaks; see aga huvitab vaid sigu. Õnneks on igal ühiskonnal sarnaselt loodusega isepuhastumisvõime. Ent nii nagu looduses, on ka ühiskonnas mingi kriitiline piir, mille ületamise korral enesepuhastusvõime ei saa saastatusega enam hakkama ja ühiskond annab alla. Väärtuste omaksvõtmise viisid
annaabi.ee 
