Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakenduslik, sissejuhatuses, sisalduma, põhjendus, lahendust, milleni, uurimistöös, analüüsimiseks, andmiseks, autorit, sisukorras, sisaldada, mahustOtstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida uuritud); · hüpoteesi(id) probleemi oletatav lahendus); · ülesanded (mida tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks);
mis järgib teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid ja vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
· uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiivse hinnangu andmiseks töödele. 2 I. Uurimistöö kirjutamine Uurimistöö mõiste ja etapid Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11
1.1 Uurimistöö mõiste Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva juhendi nõuetele. Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö kirjutamisega näitab õpilane võimekust ● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda. Uurimistöö põhieesmärkideks on: ● erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega
Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemus- kirjalikku aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite
süstematiseerida, analüüsida, tulemusi interpreteerida ning järeldusi teha. Varem ilmunule tuleb natuke uut teavet lisada, st midagi ise välja uurida. Uurimistöö pole referaat, kus antakse üksnes kokkuvõtlik ülevaade avaldatud tekstidest. Selleks, et kirjutada uurimistööd, peab olema probleem või huviobjekt, mida või keda uuritakse. Ka kirjanduse põhjal koostatud uurimistöö erineb referaadist selle poolest, et uurijal on probleemipüstitus. 1.1. Mis on probleem? Probleem on lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. 1.2. Kuidas seada eesmärki? Töö kirjutajal peab olema kindel eesmärk, mida ta tahab oma tööga öelda/näidata, kuhu ta tahab välja jõuda. Kui probleem on olemas, on vaja see lahendada. Üldjoontes ongi lahendus uurimistöö peamiseks eesmärgiks.
.................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.
Uurimistöö peab vastama järgmistele nõuetele: uurimistöö tugineb mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale; uurimistöö on algupärane ja sisaldab töö autori seisukohti, mida varasemates töödes pole esitatud; uurimistöö on andmete poolest loogiline ja selge, andmete kogumiseks on kasutatud sobivaid meetodeid (nt intervjuu, statistiline aruanne, küsitlus, eksperiment, vaatlus, kirjalike allikate võrdlus ja analüüs); uurimistöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud; 3 uurimistöö tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud, neid saab kontrollida ja algallikatele on täpselt viidatud; uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses
Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstemati- seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.
Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.
jms tulemused. Kogutud andmed tuleb töödelda, süstematiseerida, analüüsida ning sünteesida (gümnaasiumis tehakse seda laadi tööd harva). Teemat valides peab õpilane endale selgeks tegema, millist probleemi ja kuidas lahendama hakata ning kuhu lõpuks tuleb välja jõuda. 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE Tööd kavastama asudes tuleks: läbi mõelda teema valiku põhjendus, st täpsustada, miks antud teema käsitlemine on vajalik; püstitada eesmärk, määratledes, miks antud tööd koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda; mitte unustada, et töö peab olema uurimuslik, seega analüüsiv ja üldistav; esitada tööhüpoteesid väited, mille paikapidavust tahetakse oma töös tõestada või ümber lükata; fikseerida konkreetsed ülesanded, mis näitavad, mida tuleb hüpoteeside tõestamiseks ja
3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase juhendamisest, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpetajal on juhendatavate tööde piirarv täis. Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö esialgse kava ning edaspidi esitab selle alusel valminud osad juhendajale läbivaatamiseks. Õpilase kohustus on hoida juhendajaga kontakti ja teavitada teda tööprotsessi edenemisest.
avaldatud juhiseid. 9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED Teadus põhineb teaduslikul uurimisprotsessil, mis kinnitab ja arendab olemasolevaid teadmisi ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik
sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö
sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, 4 · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu
Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Näide. SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Toitained 3 1.1. Valgud 4 1.2. Rasvad 5 ........................................ 2. Lisaained 7 2.1. karotenoidid 7 ........................................ Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus; · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; · probleem (võib olla küsimuse vormis); · eesmärk; · ülevaade allikatest. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis- emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui teadusliku tunnetuse põhifunktsioonidele sotsiaalteadustes veel mõistmine ja tõlgendamine
komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Sissejuhatus Sissejuhatuses peaks sisalduma: teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, probleem (võib olla küsimuse vormis), eesmärk, ülevaade allikatest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga.
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4
.....................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................................22 LISAD Lisa 1 pealkiri ....................................................................................... 23 Lisa 2 pealkiri ....................................................................................... 24 III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · teema jaotada peatükkideks: a) 1. peatükis tuua välja teema üldine või ajalooline taust b) 2. peatükis tuua välja käsitlemist vajavad alapunktid ja neid üks haaval käsitlema hakata jne
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2
mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohustus koostada retsensioon kaasõpilase uurimistöö kohta ja osaleda antud uurimistöö kaitsmisel. 1.2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR: 1. tiitelleht, millele märgitakse kool, töö pealkiri ja liik, autori nimi, juhendaja nimi, töö valmimiskoht ja aastaarv; 2. sisukord- ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest; 3. sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted; 4.ülevaade uurimisainesest; 5. ülevaade kasutatud meetoditest ja materjalidest; 6. tulemused ja arutelu; 7. kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimuse põhilised tulemused; 8. kasutatud kirjanduse loetelu- esitatakse ainult töös viidatud allikad; 9
................ 14 4.1.Looduslikud eeldused ...................... 14 4.2.Majanduslikud eeldused ................... 15 KOKKUVÕTE ...................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3 ................................................20 SISSEJUHATUS · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiiv, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele.
Uurimistöö koostamine Annika Allik Uurimistöö Annab teadusliku töö kogemusi; Annab võimaluse süveneda põhjalikumalt mõnesse probleemi või ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Teema valik Uurimistöö idee tuleb mahutada ühte lausesse. Sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pea nõu juhendajaga. Tööd alustades võib teema olla
loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla nt 10 minutit. ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud. esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega. Loovtöö esitlemisel õpilane: 1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut; 2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid; 3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. Näiteid loovtöö esitlemise vormidest ......................................................................................................... Posterettekanne Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti, pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne
3) juhendaja on kättesaadav; 4) juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav; 5) juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest; 6) juhendaja valdab temaatikat; 7) juhendaja oskab teda suunata ja julgustada; 8) juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda; 5 9) juhendaja aitab teda edasises uurimistöös ja töös üldisemalt. Üliõpilastöö koostamise ja vormistamise kohta kehtivad kindlad nõuded, mida tuleb tööd tehes järgida. Üliõpilastööde vormistamisel esineb mitmesuguseid vigu, mida peab kindlasti vältima. Need on tähelepaneku-, hooletus-, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvead. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend on ette nähtud metoodiliseks õppematerjaliks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi üliõpilastele ja
annaabi.ee 
