toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss" sõnad; "Rannalageda leib" ja "Tuule valgel" kujutab nendes oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust, järjest kesksemaks luuleaineks tema loomingus sai lapse- ja noorpõlves kogetu, mällu talletatu.
Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid. Esimese Hiina keisririigi killustasid kodusõjad, kuid täielikku tsivilisatsiooni langust ei toimunud. 2. Milliste sise- ja välispoliitiliste meetmetega kindlustas esimene keiser Shi Haungdi oma võimu ja tugevdas riiki? Kohaliku sõjaväelise mõjuvõimu kärpimiseks saatis Shi Haungdi riigi eri piirkondadesse keiserlikke asevalitsejaid. Ühtlustati kaalu- ja mõõdusüsteem ning kirjaviis
kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi;hetäärid(sõbratarid;armukesed);pederastia(tulnud sõnast paiderastia;meeste vaheline armastus);lesbid(tulnud sõnast Lesbos; naiste vaheline armastus) 4.Kreeka linnriik Polis Linnriik ehk polis; kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, Sellised riike kus domineerisid rikka ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid üsna ebastabiilsed; vaesemaid kodanike ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust; sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamisele; Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Sparta riik Keskusega Lakoonika; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi
Keiser valitses strateegiliselt tähtsaid provintse ja rahandust (fiskus). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil Alates I sajandi lõpust kaotas Itaalia oma juhtiva koha impeeriumis. Provintsid tugevnesid majanduslikult ja said ka rohkem õigusi. Caracalla ediktiga 212 aastal said kõik provintside elanikud Rooma riigi kodanikeks. Traianuse (98-117) valitsemisaega nimetatakse Rooma riigi kuldseks ajastuks . Riik saavutas oma kõige suuremad piirid. Samal ajal süvenesid sisevastuolud ja peale Severuste dünastia (193-235) langemist algas anarhia ehk sõdurkuningate ajajärk. Hilise keisririigi ehk dominaadi (284-476) ajal rajati Diocletianuse ja Constantinuse reformide tulemusel sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia. Kehtestati asehaldurite süsteem. Linnad allutati keskvõimule. Loodi paljuastmeline ametnikkond. Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri keisrid. Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased
aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1
töötlemine. · Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg.
Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad üldiselt võimul lühikest aega. Ateena demokraatia Ateena linnriik asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ning seal moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594
rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa püüdis kindlustada oma üleolekut Euroopas, selleks tuletas ta Saksmaale pidevalt meelde, et Saksamaa oli sõja kaotanud riik ja 1923. a viis Prantsusmaa oma väed Ruhri piirkonda. Prantsusmaa rajas oma julgeoleku riikide vahelistele lepetele, algas Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu lähenemine, mille tulemusena sõlmiti 1935.a vastastikkune abistamise leping. 1930
põimuvad mitu konflikti: IisraeliPalestiina konflikt, mille peamine põhjus peitub Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 2 jagamata territooriumis; Iisraeli konflikt Araabia riikidega, kellele ei ole vastuvõetav Iisraeli riik; Iisraeli vastasseis Iraani ja viimase toetatavate terroristlike organisatsioonidega; Araabia riikide ja Iraani vastasseis, mis tuleneb Iraani soovist regioonis domineerida; Araabia riikide sisevastuolud, mis tulenevad autoritaarsete valitsuste soovist äärmuslikke islamiliiku misi vaos hoida jne. Olukorda raskendab Iraani väidetav püüd omandada tuumarelva, mis on kaasa toonud Iraani ja lääneriikide terava vastasseisu. Endiselt on rahutu olukord Iraagis, kus nõrk valitsus püüab olukorda oma kontrolli alla saada. Lähis-Ida on regioon, mis on ideoloogilistel põhjustel oluline nii islami, juda ismi kui ka kristluse jaoks ning mille probleemidega
küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust.
See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja sisevastuolud; tuleb välja rahvajuttudele iseloomulik terav vastandamine, karakteri lihtsus) 1926.-1933 epopöa “Tõde ja õigus” I-V osa “Tõde ja õigust” võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll Tegevuspa peategelas Sisu
all puruks ülestõusnute väed ja ühendas kõik araabia hõimud ning alustas Pärsia vallutamist. Järgmine kaliif Umar ibn al Hattab ( 634-644) laiendas edukalt Araabia valdusi. 635 aastal vallutati Damaskus ja aastatel 661-750 oli ta araablaste pealinn. 637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid endale ja islamiseerisid võimustruktuurid Iraanis, Afganistanis ja Indias. Aastal 656 Ali pooldavad sõdurid tapsid Uthmani ja valisid AIi ibn Abu Talibi uueks kaliifiks. Tema volitusi aga ei tunnistanud prohveti armsaim naine Aisa ja tema poolehoidjad
eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja sisevastuolud; tuleb välja rahvajuttudele iseloomulik terav vastandamine, karakteri lihtsus) · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa · "Tõde ja õigus" · Ajastu · Tegevuspaik · Peategelased · I osa · u 1870-1900 · Vargamäe · taluperemehed Mäe Andres ja
K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all
3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5. See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa. 6. Eelkirjeldatud areng jätkub senikaua, kuni kõik sisevastuolud on lahendatud ja pole enam võõrandumist ning järelikult ka jõudu, mis põhjustaks muutusi. 7. Selle vastuoludeta seisundi saabudes ei vea inimestest sõltumatud jõud meid enam kaasa, inimestel on esimest korda võimalik olla oma saatuse peremees ja neist endist saavad need, kes otsustavad muutuste üle. 8. See annab inimestele esmakordselt võimaluse vabaduseks ja eneseteouseks. 9. Ühiskond , mis võimaldab vabadust ja eneseteostust, ei ole pihustunud mitte omaette
Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas
ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine.
-mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus:
ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 1204 vallutati Neljandas ristisõjas Konstantinoopol (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine). 1261 riik taastati. Palaiologoste dünastia - kunagise hiilguse hale vari, majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast, sisevastuolud. Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453. Bütsantsi kultuur. Kujundas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist -Türgi ohu eest läände pagenud Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Ferrara-Firenze kirikukogu üritas kirikuid taasühendada. Rooma õiguse süstematiseerimine, edasi arendamine - sellel rajanevad paljude Euroopa riikide tsiviilkoodeksid, Balti eraseadus. Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10
· 1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine) · 1261 liidus Genovaga õnnestus riik taastada. · Palaiologoste dünastia ajal õitsesid taas kirjandus ja kunst kuid tervikuna kujutas Bütsants endast siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. · Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud · 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma) · Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara-Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas)
· töötajate hoiakud, väärtused saavutavad püsivuse edu, heaolu, saavutatu säilitamine riski ei soovita Langusfaas · väliselt ladus toimimine, harjunud töörutiin · üha rohkem muret turule sobimatute toodete (teenuste) müügiga, majandusnäitajate halvenemine · motivatsiooni nõrgenemine, õhkkonna halvenemine, sisevastuolud · töötajad pole harjunud teistlaadi paigutusega, enda ja oma tegevuse muutmisega · paremad ja aktiivsemad töötajad lahkuvad 9.Organisatsioonimudeli komponendid Eesmärk · organisatsiooni poliitika Struktuur · organisatsiooni strateegia · ülesanded Inimesed · rollid
püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja. Tegelane on teadlik saalisolijaist, kõnetab neid, esitab retoorilisi küsimusi, vaidleb vastu oletatavale vääritimõistmisele vms. o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga. Monoloog kujutab endast interioriseeritud dialoogi, mis toimub mina-kõneleja ja mina-kuulaja vahel. Ilmsiks tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt- ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus. Remarktekst kõige laiemas tähenduses on kogu see osa näidendi tekstist, mis on (reeglina) mõeldud üksnes lugemiseks, mitte kuuldavalt esitamiseks. Osad on: o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn Vetemaa. Õhtusöök viiele. Näidend kolmes vaatuses): o nn
Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega. Kriis suudeti ületada ikoonide austamise jätkumsega. Bütsantsi ühiskonna ümberkorraldumine: keisri võim muutus päritavaks, vastasseisud keisri ja aristokraatia vahel, sõjavägi muutus poolprofessionaalseks maakaitsearmeeks, mille liikmed võeti teemadest. Sõjalise aristokraatia tuumiku mood. strateegid
Sellesse koondatud 7 juttu on valminud aastail 1967 – 1971. Endiselt püsib autor igapäevases eluringis, ummikusse jooksnud või hääbunud unistustega inimeste keskel, kus elule allajäämine on kogumiku tüüpilisim situatsioon. Selgelt on tunda Traadi skeptitsismi ja sarkasmi, sest loomingus domineerib madalus, ideaalivaesus ja eetiline tusk. Prosaistina on Mats Traati algusest peale huvitanud tõsised elulised probleemid: üksikisiku ja ühiskonna suhted, inimese sisevastuolud, sotsiaal-eetilised tõekspidamised ja mõtestatud elu. Nende teemade käsitlemist on ta jätkanud siiani, ent kui tema varasemates teostes puudub kunstiline stabiilsus ja valitsevaks on trots ja tormakus, siis oma hilisemates ning viimase aja teostes on kirjanik leidnud stabiilsuse ning toonud oma loomingusse rahulikuma alatooni ja mõtteühtsuse. 1971.a. ilmunud lühiromaan “Tants aurukatla ümber” on Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. Struktuurilt ja kunstilise
-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud
Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid sageli üsna ebastabiilsed. Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust. Rikkad ja suursugused seevastu püüdsid oma võimu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada.
residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4
Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad. Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast. Sisevastuolud, sattus keisri ees musta nimekirja. Pärast oli ta Napolis. Sai sealt kõige vahetumalt Itaalia renessansi mõjusid. Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka. Jätkab petrarcalikku joont, puhas armastus on esiplaanil. Väga mõjukad on tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega. Ekloogides võib stroofe olla 14 värsirida, võib olla rohkem, mõnikord natuke vähem. Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso
-mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus:
. . . . . . . . . . 91 12.5 Näited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 13 Sõnastiku sihtrühm ja eesmärk 95 13.1 Sihtrühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 13.2 Eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 14 Sõnastike sisevastuolud 103 14.1 Rippuvad viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 14.2 Sünonüümivastuolud . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 14.3 Ebajärjekindlused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 14.4 Osasünonüümid . . . . . . . . . . . . . . .
a. rahvarahutustest ja dünastiatevahelistest tülidest lõhestatud Bütsantsi, korraldades seal suure veresauna. Senisele Bütsantsi territooriumile rajati Ladina keisririik, kreeka võim säilis Nikaia keisririigis. 6. Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine 1261 - 1453 Nikaia keisririik sai lähtekohaks Bütsantsi tagasivallutamiseks 1261.a. ning Bütsantsi keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna. Teravad sisevastuolud soodustasid linna vallutamist türklaste poolt 29. mail 1453.a. ÕIGUSLIK ARENG Bütsantsi õiguse allikad. 1. Esmane allikas oli loomulikult rooma õigus. 2. Impeeriumi idaprovintside tavaõigus, mis lõhkus Rooma õiguse terviklikust, kuid oli samas dünaamilisust andev värskendav tegur. 3. Hellenistliku õigus, mille mõjul kasvas asjaajamine ja kohtupidamise kirjalikkus. Bütsantsi õiguse varasemal perioodil on tunnetatav platonismisi ja stotitsismi ideeline
tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid. Tulemuseks oli pidev sisepinged, mis aegajalt kasvasid üle otsesteks relvastatud kokkupõrgeteks
tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid. Tulemuseks oli pidev sisepinged, mis aegajalt kasvasid üle otsesteks relvastatud kokkupõrgeteks
a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus Gallia Rooma provintsina 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj. Karolingide Gallia 8.-10.saj. Chlodovech frankide kuningas Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime Merovingide dünastia, tema ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla,
rahvakoosolekul valiti igal aastal riigiametnikud + väepealikud viisid otsuseid ellu ametnikkond oli pärit enamasti aristrokraatia hulgast rikkad moodustasid ratsaväe, keskmikud raskelt relvastatud jalaväe, vaesed vibude ja lingudega kergväe raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel seadused taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad SPARTA: Lakoonias, millega oli liidetud Messeenia maakond neli kindlustamata küla Sparta kodanukud spartiaadid(vähemus), kõik teised olid nende võimu all ülejäänud elanikud olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid(orjad)
kaubanduskeskused. Korintos oli 7. sajandil ka Kreeka silmapaistvaim keraamika tootja. 6. sajandil tõusis käsitöö ja kaubanduskeskusena järjest enam esile Ateena, millest sai ka Kreeka vaasimaali ja keraamika tootmise tähtsaim keskus. 7. 6. sajandi vahetusel hakkasid Väike-Aasia kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha (esimesed mündid on meile teada Eefesosest) ja 6. sajandi lõpuks oli müntimine levinud kogu Kreeka maailmas Väike-Aasiast Itaalia ja Sitsiiliani. Sisevastuolud polistes viisid vahel ka relvakonfliktidele ja võimuhaaramistele, mille tagajärjel mitmetes linnades tõusid võimule ainuvalitsejad ehk türannid. Sõnad türann (tyrannos) ja türannia (tyrannis) on arvatavasti Anatoolia päritolu ja võeti kreeklaste poolt kasutusele 7. sajandil. Esialgu tähistasid need lihtsalt tugeva võimuga valitsejat ja monarhiat, ent kuna enamus Kreeka linnriike ainuvalitsust omaks ei võtnud seda
See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja sisevastuolud; tuleb välja rahvajuttudele iseloomulik terav vastandamine, karakteri lihtsus) · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade
annaabi.ee 
