Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontroll. Kalapüük suurenenud arengumaade arvelt: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Venemaa, India. Euroopas Taani, Norra, Suurbritannia, Island. Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük 1) Hajali rannikupüük - Kalurid elavad kalurikülades, töötlevad kala (soolavad, kuivatavad) ise või väikestes kalatehastes, is paiknevad hajali rannikul. Toodang müüakse siseturul, vähem välisturul. Paadid väikesed, kaugele ei sõideta ja kala kiiresti riknemise pärast tuuakse kohe randa ja töödeldakse. Ida- ja Kagu-Aasia, ka Norras.
Erosioon (põllumaa hävinemine, veekogude ummistumine, erosioonist tulenevad üleujutused) Miks me ei loobu põllumajandusest? Traditsioonide tõttu, ammustest aegadest on tegeletud põllumajandusega Põllumajandusega tegelemine tagab paljudele inimestele töökohad Põllumajandussaaduste importimine läheks väga kulukaks Eelistatakse kodumaist toodangut Eesti toidukaupade positsioon siseturul Tootegrupid, mille sortimendis valitsevad eestimaist päritolu tooted (üle 90%) - piimatooted (kohupiim), lihatooted (sea-, veise-, suituliha, suitsuvorst, keeduvorst, viinerid), teraviljatooted (leib) Kõige väiksema eestimaise toodangu osakaaluga kaubagrupid (alla 25%) - makaronitooted, margariin, toiduõli, tomat Eestimaiste toodete vähesus neis kaubagruppides – Tooraine ning tootmine on kulukas, seetõttu on odavam sisse osta
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa
filiaale ja tütarettevõtjaid. Elboonia reklaamiseaduse kohaselt on keelatud igasugune õnnemängude reklaam ning selle eest võib karistada kuni 10 000 euro suuruse trahviga iga korra eest. Juhul kui rikkumine on korduv või kui rikkumise paneb toime välisriigi füüsiline või juriidiline isik, on maksimaalne trahvimäär kolmekordne. Online Lotto põhitegevus on hasart- ja õnnemängude korraldamine interneti kaudu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (Teenuste kohta siseturul) Art 2 lg 2 p. h kohaselt on hasart- ja õnnemängude valdkond direktiivi reguleerimisalast väljajäetud selle tegevuste eripära tõttu mis eeldab, et liikmesriigid rakendavad avaliku korra ja tarbijakaitsega seonduvaid poliitikaid. 2010. aastast pärit Euroopa Kohtu hasartmängumonopoli ja reklaami puudutavas kohtuasjas C-316/07 tehtud otsusele, mis sedastab, et riikliku monopoli staatuses oleva hasartmängukorraldaja reklaam peaks olema mõõdukas ja rangelt piiratud.
Töötasu hindamisel peaks töötaja arvestama millist tüüpi ettevõttes või organisatsioonis ta töötab, sest: Avalikõiguslikus asutuses töötades sõltub selle üldine palgatase maksumaksjate valmidusest tasuda makse, mis omakorda sõltub ühelt poolt nende hinnangust saadud teenustele ja selle kvaliteedile ning teiselt poolt nende teadlikkusest, et maksutuludest kaetakse nimetatud teenuste osutamise kulud. Eraettevõttes, mis realiseerib oma toodangut vaid siseturul, sõltub selle palgatase riigi üldisest hinnatasemest ja ettevõtte konkurentsivõimest sellel turul. Seega töötaja võib võrrelda oma töötasu vaid analoogsetes ettevõtetes tasutava palgaga. Eraettevõttes, mis konkureerib rahvusvahelisel turul, sõltub selle palgatase rahvusvahelisest konkurentsist vastavas valdkonnas. Praktikas tähendab see, et kui töökad ja usinad hiinlased on valmis leppima madalama palgaga viletsamates töötingimustes ja riik
Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2. Rannapüük-kalurid elavad rannikuäärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-ja Kagu-Aasias, Norras. Eestis: Peipsi ääres ja saartel. Kasutatakse siseturul 3. Kontsentreeritud kalapüük- Kasutatakse külmutusseadmetega laevu, millega minnakse merele mitmeks nädalaks või kuuks. Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga
Euroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandada kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas, kus on head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad söekaevandajad on ka India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa.
naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjad: Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad
(kunstiväärtused, relvad vms.) Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega. Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteke, kuid kasutatakse palju. Ebaausa konkurentsi võtete hulka kuulub ka dumping- kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul. Tollimaksude vältimiseks võib mingi riikide rühm sõlmida tolliliidu (liikmesriigid kaotavad omavahelised tollid, teistele riikidele kehtestatakse ühised tariifid.) Vabakaubanduspiirkond- kaotatakse omavahelised tollid. Maj. teadlased on erinevatel seisukohtadel kas tollid on maj. kasulikud või kahjulikud. Nad mõjutavad kaupade hindu siseturul (mõtle- kuidas?) Maailmamajandust mõjutavad organisatsioonid. IMF- rahvusvaheline valuutafond Tegutseb alates 1945
8. Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). 9. Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks. Probleemiks võiks olla ka metsa uuendamine. Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine.
Imporditakse puidumössi, paberit, saematerjali ja küttepuid. Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa. Puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on Itaalia maailma arvastuses 10-ndal kohal. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Probleemiks võiks olla toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine. Kuid probleemid võivad olla ka siseturul, sest seal puuduvad tarbijad ning suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi eelmisel aastal 19,2 protsenti eksporditud toidust. Seega on olulisimad impordikeelu kannatajad peamiselt piima- ja kalatootjad. Mõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele avaldub ühtlasi selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup sisuliselt kätte ning Euroopas tekib ülepakkumine. See loob omakorda ülitiheda konkurentsi Euroopa Liidu siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast ülejääv kaup sisse pressida. Kuigi otseselt võib sanktsioone pidada negatiivseks ilminguks usuvad mõned poliitikud, et Vene turult eemaloleku kogemus tuleb Eesti ettevõtetele hoopis kasuks. Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul tähendavad ekspordipiirangud ja paljude Eesti ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist hoopis seda, et Eesti ettevõtted on igasuguste
1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Mõjud Eestile 19301933
13. Eesti ettvõtja müüb kaupa 890 000 krooni eest saksamaal firmale (nii ostja kui ka müüja maksukohustuslased). Kaup lähetakse saksamaale augustis, arve väljastatakse septemris. Eeltodust tulenevalt: · On käive toimunud augustikuus · On käive toimunud septembrikuus · On käive toimunud sellel hetkel, milla kaup kätte saadakse · On käive toimunud selle hetkel, kui müüjale raha laekub 14. AS X (eesti maksukohustuslane) tegutseb eesti siseturul ning teinud järgmised operatsioonid . Otsustage, kas on käive või ei ole? Kui on siis mis määruga maksustatakse? tehing Realiseeritud Ei ole käive maksumääraga 18% 5% 0% maksuvaba Raha sissemaks kassast arvelduskontole Raamatute müük Füüsilisele isikule paljundamise teenuse osutamine Müügiagentidele toodenäidiste andmine(tasuta) 15
Selline keskpanga sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus- koalitsiooniga. Aga sellise rahapoliitika kõige üllatavam tulemus oli see, et Eesti majanduse langus lõppes varem kui teistel endise NSV Liidu majandusruumi kuulunud maadel, millised samuti siirduvad sotsialistlikust majandussüsteemist turu- majandusse. Mis mõjutas majanduskasvu? Kvaliteetsemal rahal on stabiilne vahetusväärtus siseturul ja välisturul. Mida kvaliteetsem on raha, seda suurem on ettevõtjate ja kodumajapidamiste motivatsioon seda teenida, seda tasub säästa ja ka investeerida. Seega aitab heatasemeline rahapoliitika kaasa stabiilse majanduskasvu saavutamisele ja elanike heaolu kiire- male tõusule, olles niisiis majanduspoliitika üheks komponendiks. Kuid majandus- kasvu, investeerimis- ja säästmisaktiivsust ei mõjuta üksnes raha kvaliteet, vaid kogu
väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga
Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur oil pipeline from Kedah to Kelantan in order to transport oil from West Asia to East Asian Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu
rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg. Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt kaotatud kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning mitteliikmesriikide suhtes rakendatakse ühis väliskaubanduspoliitikat.Regionaalse integratsiooni tulemusena muutuvad kaupade hinnad liikmesriikide siseturul. Sellega omakorda kaasnevad muutused tootmise ja tarbimise suundades ja mahtudes. Eesti integreesumisel Euroopa Liiduga tuled Eestil loobuda oma senisest üliliberaalsest väliskaubanduspoliitikast ja võtta üle liidu ühise väliskaubanduspoliitika põhimõtted. See tähendas eelkõige Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamist ning Euroopa Liidu välistollimaksude süsteemi, mittetolliliste kaubanduspiirangute
teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid
Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandada kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas, kus on head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad söekaevandajad on ka India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa.
1920. aastate alguse majanduslik tõus. Sõjaaegsele langusele järgnes ulatuslik majanduslik tõus. Tehti panus majanduse sidemete arendamisele Venemaaga. !920 -1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa peamiseks majanduskanaliks suhetes läänega. Neil aastail sa Eesti Venemaalt ulatuslikke riiklikke tellimusi. Kiiresti kasvavas tööstusettevõtete arv. Seda protsessi soodustas ka kõikvõimalike kaupade puudus siseturul, mistõttu asutati terve sida uusi tehaseid Eesti enese vajaduste rahuldamiseks. 1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist
Rahaliste vahendite piiratus ST+K Pakkumine Nõudlus Pikk traditsioon, Siseturg kogemus P N Eksport Lätti, Leetu, Siseturul teadlikud Soome, Rootsi ja ja nõudlikud Venemaale tarbijad – panevad Teadlikumad tarbijad, kes ettevõtteid S+T eelistavad tervislikku
riigist. Selle puhul on kaks varianti: kas tuua odavat tööjõudu Bulgaariast ja Rumeeniast kes aitaksid jätkuda praegusel eesti majandusmudelil, või tuua eestisse targad skandinaavlased kes aitaksid eesti majandust ümberstruktureerida. Esimene variant on küll kasulik välismaistele tehastele, aga eestis võib see tekitada rahvustevahelisi konflikte. Teiseks poleks eestile kasulik ka see, et odavatööjõu teenitud raha läheks ilmselt nende kodumaale mitte ei jääks ringlusse eesti siseturul. Kolmandaks oleks see vaid ajutine lahendus ja see lükkaks edasi lahenduse leidmise. Kui aga kasutada teist mudelit, ehk tuues targad ja haritud skandinaavlased eestisse, muudaksime eesti majandussüsteemi euroopalikumaks ja tasakaalukamaks. Skandinaavlased on oma olemuselt ja geograafiliselt asendilt lähemal eestlastele kui odava tööjõu maad, seepärast ei tekiks meil nendega ka nii palju rahustevahelisi konflikte ning see lahendus oleks majanduse tuleviku koha pealt palju
OTSESED Barjäärid KAUDSED - tollimaks - kvoot* - mahuline ehk - eeskirjad koguseline piirang - dumpinguvastane - nõuded tollimaks - embaago (suhtluskeeld) Kaasajal püütakse eelkõige kaubandusbarjääre vähendada ja ühtlustada riikidevahelisi kaubandustingimusi (WTO) Dumping – kauba müümine välisturul odavamalt kui siseturul (ajutine) Majandusliku koostöö vormid Sõlmitakse vabakaubandusleping 1. Vabakaubanduspiirkond – riigid on ühes piirkonnas (lepinguväliste riikidega on igaühel oma) EFTA – ainult ajalooline väärtus Nafta – Usa, Mehhiko ja Kanada (APEC) 2. Tolliliit – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad 3. Ühisturg – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine 4
Kapitali tuleb juurde, inimesed saavad tööd, suureneb majanduslik tase, välisturul konkurents suureneb. Tegurid, mis mõjutavad välisinvesteeringute paigutust : Odav tööjõud, suur ja ostujõuline turg, majaduslik ja poliitiline olukord, majandusgeograafiline asend, loodusvarade olemasolu jne. Tollimaks-maks, mida võetaksse kaubalt riigipiiri ületamisel Kvoot-kaupadele kehtestatud koguseline piirand Dumping-välisturul odavamalt müümine kui siseturul Rahvusvahelised ettevõtted : Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid
Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib. Dumping – alla omahinna müümine Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele 4 majandusliku koostöö vormi: Vabakaubandus piirkond – riigid kaotavad omavahel kaubandustõkked (tollimaksud, kvoodid jne). Tolliliit – vabakaubanduspiirkond + kolmandate riikidega kehtivad ühtsed piirangud.
jaotunud ka temperatuur. Mere ääres on temperatuuriamplituud väiksem kui läänes ja põhjas. Mullad ei ole väga viljakad, mistõttu 8 saagikus jääb väikeseks, kuid kultuuritaimede mitmekesisus on suur, kasvatatakse näiteks tee, kohv, mais, nisu, suhkruroog, liha, munad, piimatooted, puu- ja köögiviljad. Umbes poole väljaveost moodustuvad kohv ja tee; maisi, kartulit, suhkrut, liha tarbitakse siseturul. Et maad parandada ja kasvatada vähest saagikust niisutatakse maad. Kuid see ei kehti kogu riigi ulatuses, sest loodeosas on kõrbepiirkonnad ja liiga kuiv, seal ei saa üldse põllumajandusega tegeleda. Kokku töötab põllumajanduses 75% rahvastikust. Suure osa Kenya põlumajanduses moodustavad tee ja kohvi istandused. Kariloomi peetakse nii väike talundes kui ka suurfarmides, tegeletakse ka kalandusega, mida tarbitakse siseturul. Välja veetakse teed,
kaubanduse areng nende riikide siseturgudel. Venemaa, kui riik avastati Eesti riigist varem, seepärast hakkasid sisekaubanduse suhted arenema palju varem, kui Eestis. Iidsed säilinud dokumendid ja artifaktid viitavad sellele, et Venemaa kaubandus hakkas arenema 8.sajandil, aga Eestis 12.sajandil. Eesti pakkus huvi nii Venemaa kui Euroopa ja skandinaavia kauplejatele tänu oma geograafilisele asendile. Väikese riigi tõttu realiseeriti siseturul kaupa suhteliselt kiiresti. Olenemata sellest, et kaubandus algas hiljem, liikusid kaubad riigisiseselt üsna kiiresti. Teatud etapil oli Venemaa ja Eesti ühtne riik ning seetõttu kustusid ka võimalikud erinevused. Kaubandussüsteem oli ühtne, nagu ka valuuta. Alates 20.sajandi 90ndatest aastatest taastas Eesti oma iseseisvuse ning muutus ka poliitiline korraldus. Eesti orienteerus kiire tempoga ümber lääne arengumudelile, mis säilis muutumatuna ning sai nii materiaalset kui ka
suurem energiatõhusus väga suur energiatõhusus Sirje Mets 4 NoFrost- tehnoloogiaga kõrvaldatakse niiskus külmikust ja sinna jääb ainult jääkülm kuiv õhk antiBacteria Süsteem kaitseb bakterite eest Külmiku seinad ja ukse sisekülg on kaetud anorgaanilise hõbedaühenditega Sügavkülmiku sisetemperatuuri näitaja Üks helves tähendab - 6°C Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või pakenditele. CE märgistus on kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Sirje Mets 5 Pesumasinate märgistus I. Tarnija nimi või kaubamärk II. Tarnija mudelitähis III. Pesumasina energiatõhususe klass IV. Euroopa Liidu ökomärgis V. Energiatarve kWh, 60° C juures VI. Pesemistulemuse klass VII. Tsentrifuugimistõhususe klass VIII. Maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min) IX. Täitekogus kilogrammides X. Veetarve liitrites XI
Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas
Kontrollitu d ohutus. Märk pannakse Purunev kaup Aus kaup Ei tohi visata tootele või prügikasti ! Vaakumpakend pakenditele Toode või . CE pakend. märgistus on kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Pakendi materjal Mitte asetada prügikasti kõrvale. Ohtlik jääde. Toote maht milliliitrites Mitte asetada prügikasti. Materjal on taaskasutatav Antakse toodetele, mis
Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime rahvusvahelistes majandussuhetes suureneb, mis iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis
naftast , millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel on siiski välja arenenud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurem osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad on aga üsna palju. Peamised nafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa euroopa riike ostab aga toornaftat
tootemärgistus. PCT märgistus tootel kinnitab, et toode vastab Venemaal kehtiva standardi - Gosstandard nõuetele Hoia kuivana. Purunev Hoia püsti Käsitle ettevaatlikult Mitte virnastada Kaitse kuumuse eest Ava siit Lubatud toiduga kokkupuutuvad materjalid toiduga Toidunõu märk nii metallnõude kui plastnõude puhul. Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või pakenditele. CE märgistus on kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Purunev kaup Ei tohi visata prügikasti ! Toode või pakend. Vaakumpakend Aus kaup Mitte asetada prügikasti kõrvale. Ohtlik jääde. Mitte asetada prügikasti. Toote maht milliliitrites Pakendi materjal Materjal on taaskasutatav Valmistatud taaskasutatavast materjalist Antakse toodetele, mis tekitavad teiste sama otstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale
linnuturistidele. Kus Eestis ja mis aastaajal neid kohata võib? (see võib eri liikide puhul erineda!) Sügisel võib Matsalu kandis näha tuhandeid linnuhuvilisi, kes kurgede rännet kaema tulnud nõndaks, et kõik 9 torni saavad kõvasti kasutust. Kumari Reisid on ainuke reisikorraldaja Eestis, keda reklaamivad Inglise ja Saksa loodusturismile spetsialiseerunud reisibürood ka oma kataloogides. (Ilves 2005) Alates 2003. aastast edukalt välis- kui siseturul tegutsev Estonian Nature Tours (ENT) on Eestis ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eestil head võimalused. Turiste meelitavad
omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Kaupade vaba liikumine EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise alused,
importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta asendab maksu maksva tootja ebasoodsamatesse tingimustesse võrreldes selle tootjaga, kes saab oma kaupu
ee või visitestonia.ee) ja kohalikel kodulehtedel. Kuna visioonid on üldised, siis analüüsisin ka üldist pilti. Näitaja Hiiumaa Eesti Gotland Aastal 2015 on Hiiumaa Aastaks 2013 on Eesti Läänemere regioonis atraktiivne reisisiht, mis Visioon aastaks 2025: tuntud ja siseturul oma põhjamaise Gotland on Baltikumi tunnustatud turismi- ja looduse, unikaalse kõige loomingulisem ja elukeskkond, kvaliteetse kultuuripärandi ja Visioon maagilisem koht, mida
väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela. Kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentiinas, Colombias ja Ecuadoris. Ladina- Ameerikas pole nafta töötlemine just kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid 2 Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse, Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga
Naaberriigid (nende tähtsus Siirdeala ida ja lääne vahel, Euroopa ja maailmamajanduses, turg eesti kaupadele Lääne koostöövõimalused, turg Euroopas, Venemaal, kaupadele jm) Ukrainas. Loodusvarad mets, maavarad, vesi, viljakad mullad. Eestis lühike suvi, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, spetsialiseerumine karjakasvatusele, toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde
käibemaksust. ´ Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) oli esimene ühine Euroopa poliitika, mis võeti vastu Rooma leppega 1958. aastal. Euroopa Ühise Põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete hinnad tarbijatele. Põllumajanduspoliitika, mis tagab maailmaturu hindadest kõrgemad hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja jagab toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu ekspordifirmad saavad ekspordihüvitist ühisest Euroopa Liidu eelarvest, kui nad müüvad põllumajandustooteid väljaspool Euroopa Liitu. Viimasel ajal püütakse EL-i põllumajandust muuta ka rohkem keskkonnasõbralikumaks ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. Euroopa Komisjon
Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades koostööga teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuni toetusteni välja
toodang 2006. aastal oli 770 000 barrelit, millest alla 40% eksporditi. · Argentiina naftavarud on ligikaudu 2,6 miljardit barrelit ja maailma naftavarude osakaal on umbes 0,2 protsenti. · Argentina naftatoodang on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 25%, seda peamiselt investeeringute puudumise tõttu. · Viimase viie aasta jooksul on tarbimine pidevalt kasvanud. · Viimasel paaril aastal on valitsus nõudnud äriühingutele maksuvabastust, et edendada nafta müüki siseturul. Tuumaenergia · Argentinas töötab kaks tuumaelektrijaamu. · Vastavalt praegustele plaanidele kavatsetakse 2010. aastal rakendada kolmandat tuumaelektrijaama. · Tuumaenergia sektori väljakutsed on tehnilise oskusteabe ja tuumajäätmete lõpliku kõrvaldamise kogemus. Vee-energia · Hüdroenergia mängib Argentina energeetikasektoris olulist rolli. Maa hüdroenergiaalal on tohutuid ressursse, mida saab kasutada põhja- ja idaosas ning riigi lõunaosas.
5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3.2 Nafta ja gaasitööstus Ligi kaks kolmandikku maailma naftavarudest paikneb LähisIdas. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, samuti Brasiilia. Ida ja KaguAasias on suurtootjaid kaks: Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Peamised toornafta importijad on Jaapan, Sinagupu ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust LääneEuroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades,
avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul · Konsentreeritud kalapüük- kasutatakse külmutussseadmetega laevu, millega minnakse merele nädalatakse merel. Esmane töötlus toimub laevas. Kala püütakse majandusliku vööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Oluline turustussüsteem-> kaup maailmaturule * Oluline infrastruktuur ( sadamas peab olema elumajad, pangad, lasteajad...)
Aafrikas enim kala püüdnud riigid Egiptus, Nigeeria, Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi algusesse. Enamik maailma majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi
Hispaania. Venemaa · Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse · Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt · maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid · Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad · USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest Ida- ja Kagu-Aasia · Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia · Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul · Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur 31) Millised eelised ja puudused on nafta tootmisel võrreldes maagaasiga. Maagaas versus nafta + · Lihtne toota · Ei vaja erilist töötlemist · Torujuhtmete kaudu on teda odav ja tõhus transportida · Maagaasi põletamisel tekib vähem saasteaineid · Suhteliselt mugav kasutada majapidamises · Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega - · Ei sobi keemiatööstuse tooraineks
Sirje Niitra Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures
peal hoidma makrokeskkonna muutustel ning vastavalt sellele muutma ka plaani. · Oligopoolsel turul on küll hinnatundlikud konkurendid, kuid tootjaid on vähe ning tavaliselt on üks hinnaliider. Kui liider hindu tõstab , tõstavad tavaliselt ka teised (nt bensiin). Kartellis pannakse paika kogused. Nõudluskõver! · Tagasiside on väga oluline ning aitab muutuda konkurentsivõimelisemaks. · Sise- ja välisturgu tuleb suhtuda erinevalt. Kui siseturul inimesed juba teavad ja tunnevad kaubamärgi (nt. Kalev) kvaliteeti, siis välisturul tuleb selle loomisega tunduvalt rohkem vaeva näha. · Ka väikefirma VÕIB käituda monopolistina, kui tal on olemas patent oma tegevusvaldkonnas · Oligopoolsele turule sisenemine on raskendatud, monopoolsele turule tulekuga pole probleeme. 9 4 Analüüs · Konkurentsivorm:
Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel palju võimalusi, et tootlikkust suurendada ja konkurentsivõimeliseks muuta. Peamine on see, kuidas inimesed, ettevõtlussektor ja riik on võimelised muutuma. Majanduse kiire kasvu staadiumis ei olnud muutusteks eriti motivatsiooni, sest paljudele tundus, et jutud teadmispõhisest majandusest ja pidevast õppimisvajadusest on ainult tühjad sõnad ning tegelikult teenitakse raha Eesti siseturul. Nüüd loodetavasti motivatsioon suureneb. Kuidas tõsta tootlikkust Eestis valitseb arusaam, et välisinvestorid aitavad meil automaatselt sisse seada kõrgtehnoloogilist ja teadmispõhist majandust. Kuid see eeldab, et nii välisfirmade siinsete allüksuste juhid kui ka teised valdkonnas tegutsevad firmad on võimelised välisinvestorite teadmisi ära kasutama. Kui meie pool on nii tehnoloogilises kui ka juhtimislikus mõttes nõrk,
annaabi.ee 
