Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd; • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega. • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC; • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju KLIIMA • Asub parasvöötme põhjaosas, peamiselt mandrite siseosas • Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid,
parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad
mussoonkliima kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõuna-Austraalia lõunaosas, Lääne-Austraalia edelaosas ja Uus-Lõuna-Wales´is on vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm,
ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine.
Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga mitmekülgne turismimaa. Millised sise- ja välisjõud on kujundanud pinnavorme ja –moodi? Laamade kokkupõrge, läänetuuled, vesi. Milliseid teadaolevaid maavarasid leidub valitud riigis? magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Millisel laamal või laamadel asub? Euraasia laama. Kas asub laama serval või siseosas? Siseosas. Kas riigis on vulkaane ja esineb tugevaid maavärinaid? Ei ole maavärinaid ega vulkaane. 3. Milline on keskmine temperatuur valitud riigis suvel ja talvel? Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Kui suur on langevate sademete veekiht ja millisel aataajal sademed võivad esineda? Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm.
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava
(veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü
Poolsaare sisenõgudes olnud järved on peaaegu kinni kasvanud. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik.Kassari saar (19,3 km2) on ligi 15 m kõrgune. Selle keskseks osaks, selgrooks on lainetuse poolt ümberkujundatudedelasuunaline oos, milles leidub ka suuri tardkivimite munakaid. Saarest eendub edasi sihis 2,4 km pikkune kivine merekulutuslik neem, mis on kuni 6m kõrge ja lõpeb veeristikulise Sääre tirbina.Saare siseosas on varasematest veekogudest maastumisel saanud märgalad, valdavalt puissood. Need on Pihla (3040 ha), Määvli (700 ha) ja Tihnu jäänukjärvedega 3 Õngsoo(1130 ha). Veestik Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist
pähklipuu, metssiga, punahirv, pesukaru Parasvöötme Parasvööde Mandrite Must- Hõbevaher, Piison, stepi- Maavarade erosioon rohtla siseosas 45- mullad preeriarohi, vaskuss, kaevandamine, 35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade
* Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise
· Maakood 61 1. Rannajoon Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. [1] 2. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. [1] 3 3. Veestik Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. [1] 4. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas
· Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid,
kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul. Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb mereline, pehme kliima, iseloomulikud on tugev tuul, udu ja suur õhuniiskus; keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas 2° kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka
Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi, seedri ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india
ning Lõuna-Aafrikas. Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt
Fourth level Fifth level Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv · Aastane sademete hulk on 500-2000 mm · Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C · Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%) Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid
Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas Sahel-Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all. Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb? Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele. Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb? Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur? Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Küs:Miks on aasia keskosas levinud kõrbed ja poolkõrbed? Vastus:Sest see on mandri keskosa ja seal on kõige kuivem.ja ka sest mäestiked on ümber ja ned takistavad vihmapilvede liikumist. Küs:Kõrbetega seotud keskonna probleemid. Vastus: Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja
tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest
Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 4. AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales
jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias
Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C
troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde,
aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas Siberist Tiibeti mägismaani ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMED
polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö. Eesti loobus polaarjaama rajamisest Rossi mere ääres. Peaaegu kogu maismaa on
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised
Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased,
Fotosünteesivad organismid: rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid, tsüanobakterid 3. Kloroplasti ehitus on kujutatud loeng 20 slaid 5. a) Fotosünteesi pigmendid asuvad membraanis; b) valgus reaktsioonid toimuvad graanitülakoidides (ATP taandamine ja NADHP produtseerimine); c) valgusest sõltumatud protsessid (Calvin-Bensoni tsükkel) toimub stroomas; d) vee oksüdatsioon toimub tülakoidides ehk luumeni siseosas. 4.Klorofülli molekuli ehitus kujutatud loeng 20 salid 11. Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline.
Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu. Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja Kodeste järv. Looduskaitse: Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku, tervikökosüsteemid. Rändeaegadel kohtab seal valgepõsk-laglet, pesa on teinud sinna ka merikotkas.
provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli Gallico, liber V 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi on seal sündinud ja mereäärsetel aladel need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju ning need on enamjaolt gallialaste omade sarnased, kariloomade kogus on suur. Rahaühikuna kasutatakse kindla kaaluga kullatükke või rauaplaate. 13. Sisemaal toodetakse tina, mereäärsetel aladel rauda, aga selle varud/kogused on väikesed; kasutatakse
Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt
Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.
pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb
alla, sulades vahevöös ja moodustab nii teise magmakolde.Tegutsevate vulkaanide geograafiline paigutus ei ole koondunud täiesti ühte kohta. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias on neid vähe. Ainuke Euroopa mandriosas tegutsev vulkaan on Vesuuv, mis on enimjälgitud vulkaane maailmas. Kuid selle eest on vulkaane palju mandrite rannikuvööndis, saartel ja saarestikel.
Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad. Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub). Austraalia loomastik moodustab omaette regiooni ja on maailma ürgseim. · Ürgimetajad (nokkloom, sipelgasiil) ja enamik maailma alamimetajaid (nt. kängurulased, kukkurrmutlased, vombatlased, kukkurhiirlased) elavad ainult Austraalias. · Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased.
Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina-, toiduaine-,keemia- ja naftatöötlemistööstus. Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad
11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971 Kliima ekstreemsused Põuad Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Järved Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna).Eyre'i järv asub suure Eyre'i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide'i linnast põhja. Jõed Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Ülemjooksul
Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina-, toiduaine-,keemia- ja naftatöötlemistööstus. Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad
2.8 in/km² Kuninganna Elizabeth II Iseseisvus 1. jaanuar 1901 Rahaühikud dollar(AUD) LOODUS Rannajoon, pinnamood ja veestik Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.
Ekvaatorist kaugemal domineerivad punakaspruunid savannimullad. Laialdastel aladel pole muldi üldse tekkinud, seal levivad kalju-, kruusa- ja liivakõrbed. Austraalia Riigid: Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik
rakkudest · Kollenhüüm on primaarne tugikude · Kollenhüümi rakukestad ei puitu (koosnevad tselluloosist, jäävad elastseks) ning ei takista seega taime kasvu · Kollenhüüm esineb vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena · Esineb noortes kasvavates taimeorganites Sklerenhüüm · Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest · Mehaaniline väga tugev kude · Asub varre siseosas · Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud · Rakukestad on enamasti puitunud · Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud · NIINEKIUD · Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena · Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. 2.3 Taimestik ja loomastik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike
külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. (Eesti, Läti, Leedu, Poola) Mandrilises kliimas on suvise ja talvise temperatuuri vahe aina suurem. Sademeid on vähem, neist enamik langeb suvel ja talv on lumevaene. (Venemaa, Soome, Ukraina) 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on parakontinentaalne kliima? Sest, Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, siinset kliimat mõjutavad nii Atlandi ookeani merelised õhumassid kui ka Euraasia siseosas valitsevad mandrilised õhumassid. Peamised Eesti kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti-sisest kliimat teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12
Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.(1) Ametlikuks keeleks on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Türgi asub lähistroopilises kliimavöötmes, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul.(2) Türgi loodusvööndid: vahemereline mets, rohtla ja kõrgvööndilisus.(3) Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni
kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks on laamade lahknemise, laamade põrkumise või kuuma täpiga seotud vulkanism kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest
Kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus- tohutu veemass, mis kannab endaga merre kogunenud soojust.Ookeaniõhu mõju on eriti hästi märgata talvel, kui põhjapooluse ümbruses jäiseks muutunud õhk suure Euraasia mandri sisealasid jahutab. Euroopa rannikul hoovuse mõjul kujunenud lumeta talv asendub Eestis mitmekuise lumikattega. Suvel muudab Põhja-Atlandi hoovus meie ilmastiku niiskemaks ja jahedamaks,kui see on päiksekiirtest soojendatud mandri siseosas.(2,lk13) 3. Neli aastaaega Kevad Kevad tuleb aeglaselt. Kevade tuleku esimesed märgid on kui lumi hakkab sulama,päike hakkab päeval aina rohkem paistma ja maa muutub poriseks. Jõe või järve jää peal kõndimine muutub ohtlikuks,sest jäässe tekivad praod ja algab jääminek. Suvi Suvi algab juunis siis käib päikegi kõige kõrgemalt. Eestis on kõige soojem juulis kuna meri ei jahuta enam nii palju õhku. Augustis läheb juba vihmasemaks. Sügis
Antarktis on ainus manner, kus puudub püsiv inimasustus. Antarktika reljeef selfiliustiketa Pilt 2: Pilt 3: Antarktis satelliidilt Antarktis on maailma kõrgeim manner (keskmine 2040 meetrit ). Üle 98% antarktisest on kattunud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1709m (suurim üle 4500 m), maht umbes 25mln km³ (90% Maa jääst) . Jäävabu alasid (nn.oaasid) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, selfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9 Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima.
*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva- jõesuus,nõval mandriluited:alutagusel.*SOOTASANDIKUD:tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas. Seda mõjutavad nii atlandi ookeani mereline õhk kui ka euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamisteks eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid.päikesekiirugus- kõige enam saavad päikesevalgust rannikualad ja saared, vähem kõrgustikud. Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest
täielikul ülekasvamisel elusate puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid kühme, mille kõrgus palgi pinnast koore all on üle 5 mm. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Tulioks kasvus allajäänud või surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all, tihti on tulioks tüvepuidu sees ümbritsetud koorega (joonis 13). Tulioks PUNASÜDAMIK · Punasüdamik ehk väärlülipuit lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas tumedaks värvunud osa, mis on kasel pruuni ja haaval punakaspruuni värvusega. Puidu mehaanilistele omadustele punasüdamik mõju ei avalda. · Põdrakahjustus suuruluki põhjustatud koorekahjustusest tekkinud tumenenud ja mädanikest nakatunud koht puidus. · Radiaallaiksus maltspuidu paikne värvimuutus, lähedane lülipuidu värvusele. Pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised, ristlõikes piki säsikiiri
2. Eesti suurimad lahed 2.1 Pärnu laht Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km 2, suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 km 2 ja rannajoone pikkus 115 km). Lahesuus asuvad Sorgu saar (5,1 ha), Manilaid (1,87 km2) ja Anõlaid (2 ha), siseosas on rannikul 22 väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur ranna lähdal juulis 18,5, kõrgeim 24–26 °C, keskosas kõrgeim 22–24 °C, soolsus Pärnu jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud Pärnus (373 cm). Laiaulatusliku liivaranna (Pärnus, Uulus, Valgerannas) ja suvise
annaabi.ee 
