Austraalia majandus ja transport (1)

Austraalia
Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks.Rahvastiku koguproduktipoolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse.Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab ⅔ rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale , kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital , pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital.
Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia ). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid , põllumajandusmasinad, elektrimootorid , tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest.
Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride ( suhkruroo , tubaka, puuvilla , õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaani ja viinapuu ) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Austraalia on maailma suurim villa tootja. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna- Wales ja Lääne-Austraalia. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys.
Majandus
Austraalia majandus on segamajandus , mida järjest rohkem erastatakse 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Howke`i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalaset majanduspoliitikat.
Austraalia ekspordi ja impordi näitajad näitavad meile , et Austraalia majandus on kõrgel järel.

• Eksport
  

Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit) ja alumiiniumimaak (2,298 miljonit USA dollarit).

• Import
  

Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljonit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljonit USA dollarit), ravimid (1,753 miljonit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljonit USA dollarit).
Transport
Austraalia on 2. kohal maailmas autode omamise edetabelis.Kolm erinevat teede liiki on : Födreaal kiirteed
Ühendriikide kiirteed
Kohalikud teed
Maantevõrk katab 913 000 km üle kogu Austraalia.

• Sillutatud-353 331 km
  
• Sillutamata 559 669 km
  

Austraalia transport on tohutult arenenud : tööhoos on metrood, rongid , lennukid , ühistransport, laevad.
Helen Uibo
10.klass
Rõngu Keskool 2011
Juhendaja :Liselle mürk
4