Austraalia (0)

Austraalia lühitutvustus.
Austraalia asukoht
Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.

• Riigikeel – inglise keel
  
• Pealinn – Canberra
  
• Kuninganna – Elizabeth 2
  
• Kindralkuberner – Quentin Bryce
  
• Peaminister – Kevin Rudd
  
• Pindala – 7 682 557 km²
  
• Rahvaarv 2006 aastal – 20 264 082
  
• Rahvastiku tihedus – 2,6 in/km²
  
• Iseseisvus – 1. jaanuar 1901. aasta
  
• Rahaühik – Austraalia dollar (AUD)
  
• Ajavöönd – maailmaaeg +8 kuni +11
  
• Riigihümn – Advance Australia Fair
  
• Maakood – 61
  

Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna- Wales .Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav . Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD -riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta . Järgnevad rauamaak , kuld ja boksiit (alumiiniumimaak). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan 20,3%, Hiina 11,5%, Lõuna-Korea 7,9%, USA 6,7%, Uus- Meremaa 6,7% ja India 5%. Peamiseks impordiartikliks on autod. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad arvutustehnika, ravimid ja elektrotehnika. 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA 13,9%, Hiina 13,7%, Jaapan 11%, Singapur 5,6% ja Saksamaa 5,6%.Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu- rahvuspark .