Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rohkus, näärmed, ainevahetus, närviimpuls, sisenõrenäärmed, suuraju, poolkera, närviimpulss, suhkruhaigus, keskaju, kuklasagar, oimusagar, kiirusagar, valgeaine, hallaine, seljaaju, peaajugetatiivne, aeglasem, elunditele, ajuripatsi, gigantism, kääbuskasvrerõhk, pekslemine, rasvumine, tursed, väsimus, taandareng, diabeet, neerupealisedhingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. 3.Millistest osadest koosneb peaaju ja millised keskused nendes paiknevad? Suuraju (liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, nägemiskeskus), vaheaju (maitsmiskeskus, kuulmiskeskus), keskaju (haistmiskeskus), piklikaju (hingamis- ja südametegevuse keskus), väikeaju (tasakaalukeskus) 4.Mis tähtsus on ajukoorel? Juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. 5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised
1. Piklikaju-reguleerib tahtele allumatuid tegevusi. (hingamine, südametegevus) 2. Väikeaju-kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus 3. Keskaju-Automaatsete liigutuste keskus, tagab lihaste pingeseisundi ehk toonuse. 4. Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri ning automaatset närvisüsteemi ja reguleerib hormoonide tootmist. 5. Otsaaju ehk Suuraju- Eristatakse vasakut ja paremat poolkera.Poolkerasid katab suuraju koor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa. Suuraju koor kooneb hallainest(moodustavad neuronite kehad) ja valgeainest(moodustavad aksonid). Eristatakse nelja suuraju sagarat: 1) Otsmikusagar-seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrolliga 2) Kiirusagar- Seotud naha ja lihastundlikkusega 3) Oimusagar- Seotud kuulmisega 4) Kuklasagar- Seotud nägemisega Seljaaju (pikkus 45cm,läbimõõt 1cm) Ülesanded:
Vastupidavuse suurenemine neerupealis Adrenaliin Varusahhariidide lagundamine kõhunääre Glükagoon glükoosiks Meeste sugutunnuste areng Seemnesari testosteroon IX. Seljaaju: on tingimatute reflekside keskus; vahejaamaks erutuse edasiandmisel peaaju ja keha vahel Peaaju : otsaju ehk suuraju mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus.. o otsmikusagar - tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine o kiirusagar puute-, soojus-, valuärritused o kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist; hingamiskeskus Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu; täpsed liigutused Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri; tegeleb info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega Keskaju korraldab närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihaste toonuse; autonoomsed liigutused Suuraju poolkerad meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine 18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? 1. Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust 2. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus- ja valuärritusi 3. Oimusagar helide tuvastamine ja tõlgendamine; mälu kujunemine 4
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad
lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147
Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis
Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu
tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus
paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115
Istmikunärv 3. Sääreluunärv 4. Ühispindluunärv NS slaid 90; anat lk 218-219 37. nimeta 2 peamist ülenevat juhteteed ja kuhu ning millistest keha piirkondadest nad informatsiooni 1. Õrnkimp ja talbkimp 2. Tagumine ja eesmine spinotsereberllaarne juhtetee NS slaid 61; anat lk 208 edastavad? 1. Piklikaju 2. tagaaju (sild ja väikeaju) 3. keskaju (ajuvarred, keskajukatus) 4. vaheaju (talamus, 38. millistest osadest koosneb peaaju? NS slaid 3; anat lk 192-193 tundekühm, metatalamus, hüpotalamus) 5. suuraju 3/6 39
ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e
ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevasrustus. diabeet e suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. maksatsirroos e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. maksapõletik (kollatõbi) ehk A- hepatiit. Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt
kehasse. Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja. Mis ülesandeid täidab peaaju? Juhib organismi talitlust ja talletab informatsiooni. Miks peetakse paremini arenenud suurajuga organisme kõrgemalt arenenud organismideks? Suuraju on osa, mis on seotud tahtliku tegevusega, lihaste talitluse, otsuste tegemise, kõnelemise, kujutlusvõime, mälu ja õppimisvõimega. Seega rohkem arenenud suuraju tagab suurema kontrolli oma keha üle. Miks tuleb õpitut korrata? Et see säiliks meie ajus pikemat aega. Mis häired tekivad inimesel, kelle väikeaju on kahjustunud? Tekivad häired tasakaalus ja liigutustes. Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Seljaaju vigastuste tõttu võib tekkida halvatus, häired liigutamises jne. Milline on uimastite mõju närvisüsteemile? Uimastid, kas ergutavad või rahustavad seda ning samuti võivad olla hallotsinogeenilise mõjuga
juurde või teistele närvirakkudele - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss, mehaaniline või keemiline ärritaja) - ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihaskontraktsiooni ● Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside keerulises ahelas. - tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab u 1 ms - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis
saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust. Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed täidesaatvad, nende kaudu saadetud närviimpulss moodustab mingisuguse . Valgeollus ümbritseb hallollust ja koosneb närvijätketest. Närvijätked moodustavad juhteteid, mis laiaslaastus jagunevad ülenevates ja alanevateks juhteteedeks. Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas.
1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama.
nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b)
Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini. Sisenõrenäärmed. Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul! 1 2 3 4 5 6 7 8
Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt
toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb,
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Koosneb vasakust ja paremast sagarast ning neid ühendavast kitsusest. Kude koosneb väikestest epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused näärmed kilpnäärme tagumisel küljel, tavaliselt esineb neid 2 ülalpool ja 2 allpool. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust, samuti suunab arengut ja kasvu ontogeneesis. Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide süntees ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu.
ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
- Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... .
See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise Erinevates veresoonte süsteemi osades ei ole vererõhk ühesugune. Olles kõige kõrgem suurtes arterites, langeb vererõhk väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides, veenides ja õõnesveenides, viimastes isegi madalamale atmosfääri rõhust. 15. Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur 0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem
Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes
Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima
Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima
annaabi.ee 
