Raudsipelgad (0)

Kaarma Kool
Raudsipelgad
Uurimustöö
Koostaja :
8.klass
Juhendaja :
2009
Sissejuhatus
Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne.
Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid.
Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja.
Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil . Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad . Samuti ta on töökuse sümboliks.
Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased , väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades , niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.
Eestis seitse liiki, väikesed punakspruunid valusasti torkavad sipelgad, rahvapärane nimi - kusiraudsikud.
Raudsipelgate välimus:
Raudsipelgad on punakaspruunid sipelgad. Nad on selgrootud putukad. Nad kuuluvad putukate hulka. Nad on suhteliselt väikesed. Umbes 0,5-1 cm pikad.
Elupaik:
Enamik sipelgatest elavad troopikas . Kuid on palju erandeid. Nii on ka raudsipelgad erandid. Nad elavad niisketes ja okkas metsades. Nende pesad on tehtud mulla sisse koos väikeste käikudega. Maa-aluseid pesi ehitavad raudsikud, kuid nende elupaigaks võivad olla ka lagedad alad, kuid enamasti siiski metsades. Nende pesad on seest mitmekäigulised. Seal elab peale sipelgate enda veel teised putukad, mis on neile toiduks vajalikud. Nii nad hoolitsevad ka oma toidu eest mitte vaid enda.Ühes suures pesas võib elada umbes 100 000 sipelgat.
Igal sipelgal on pesas ka omad kindlad tegemised. Neile on jaotatud, et kes on kes. Osad on töö sipelgad, toidusipelgad jne. Nende kuhilpesad on ehitatud kuivanud taimeosadest ja okstest Aedades ja elamutes elavad mullamurelased.
Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil.
Paljunemine:
Järglased nukkuvad kookonist.
Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki.
Toitumine:
Toituvad sipelgad peamiselt teistest putukatest, kes on kas maapinnal või kõdus, lehetäidemagusast nektarist ja taimemahlast, osa sipelgaid sööb ka seemneid võikasvatab pesas toiduks seeni.

Ühiseluliste sipelgate peres on kõikidel sipelgatel oma ülesanded:

• Sipelgapesas on üks kuni mitusada ema, kes elavad pesa sügavamas osas ning nende ülesandeks on muneda munasid.
  
• Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad.
  
• Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere.
  
• Töösipelgad moodustavad suurema osa sipelga kolooniast. Töösipelgad  on tegelikult viljatud emasipelgad.
  
• Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk.
  

Uurimustöö
Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks ei olnud uurimustöö tegemisel ka probleeme.
Raudsipelgate pesad asuvad okaspuude läheduses ja pesad on laperguse kujuga. Väga harval juhul on need ka ümmargused kuid kõige enam leiab raudsipelgate pesad lapergused. Nende sipelgate pesadele paistab koguaeg päike. Nende sipelgate pesad asuvad suht lagedatel kohtadel, et päike paistaks pesale ja soojendaks seda. Raudsipelgate pesad kõige enam on männiokastest, kuidi leidub ka igasugu muid väikseid puukoore juppe ja selliseid väikseid puu juppe. Sipelgapesa on tavaliselt umbes 25-30cm kõrge.
Esimese katse kirjeldus ja lahendamine:
Selleks,et teada saada kui suure ümbermõõduga on on sipelga pesa oli autoril vaja ka selle uuringu jaoks vajalikke vahendeid, milleks oli näär, mõõdulintja pliiats. Uuringu tulemusena selgus on, et sipelgapesa ümbermõõt oli 134cm. Enne uurimustööd tegema hakates tundus sipelgapesa väiksem, kuid siiski on see suurus suurem.
Teise katse kirjeldus ja lahendamine:
Sipelgapesa temperatuuri uurimiseks läks vaja järgmisi vahendeid: termomeetrid maapinna ja õhu soojuse mõõtmiseks, kell ja pliiatsid.
Erinevalt inimestest hoiavad sipelgad oma ümbrusega sama temperatuuri. Et uurimustööd läbi viia, pidi uurija sipelgapesa temperatuuri mõõtma sipelgapesa viiest erinevast kohast. Mõõda maapinna temperatuuri sipelgapesa lähedal oli 6 kraadi, sipelgapesa päiksepoolsemast küljest ja maapinna umbes 10cm ulatuselt sipelgapesas oli 11 kraadi, varjupoolses küljes oli 17 kraadi ja kõige kõrgem temperatuur oli 10cm ulatuses sipelgapesa sees.
Kogu uurimustõõst selgus, et sipelgate elu ei ole kerge, kuna nad peavad ise ehitama kogu oma suure maja ja selleks, et nende pesad oleksid soojad ja korralikud ning, et keegi neid lõhkumas ei käiks peavad nad ka valima selleks õige koha. Uuringu tulemused olid head, isegi paremad kui autor oli lootnud.
Kasutatud kirjandus:
http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=51
http://web.zone.ee/kuklaserahvas/kes_on_kuklased.ht m
http://wapedia.mobi/et/Sipelgad
http://teadus.err.ee/webimage8thumbshow?image_id=37
http://wapedia.mobi/et/Sipelglased#3 .