Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsiniku ühendid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Nimetus
Valem
Omadused
Kasutusala
Metaan
CH4

  • Värvusetu
  • Lõhnatu
  • Maitsetu
  • Gaas
  • Vees lahustub halvasti
  • Õhust kergem
  • Gaasiline kütus
  • Maagaas
Süsinikoksiid( Vingugaas )
CO
  • Reageerib hapnikuga
  • Värvitu
  • Gaas
  • Lõhnatu
  • Veega ei reageeri
  • Väga mürgine
  • Õhuga sama tihe
  • Süsinikuühendite põlemine hapniku vaeses keskkonnas
Süsinikdioksiid
CO2
  • Värvitu
  • Gaas
  • Nõrk hapukas lõhn
  • Hapukas maitse
  • Vees hästi lahustuv
  • Õhust 1,5 x tihedam
  • Tulekustutustööd
Metanool(Puupiiritus)
CH3OH
  • Värvitu
  • Põletav maitse
  • Mürgine vedelik
  • Keeb 65 kraadi juures
  • Seguneb veega
  • Kütus
  • Lahusti
  • Süütevedelik
  • Antifriis-Antifreeze
Etanool ( Piiritus )
CH3CH2OH
  • Iseloomulik lõhn
  • Põletav maitse
  • Värvitu
  • Veest väiksem tihedus
  • Seguneb veega
  • Keeb 78 kraadi juures
  • Vähe mürgine
  • Alkohoolsed joogid
  • Lahusti
  • Desinfitseerimis vahend
  • Lõhnaõlides
  • Kütus
Propaantriool (Glütserool)
CH2(OH)CH(OH)CH2 OH
  • Siirupi taoline
  • Värvitu
  • Magusa maitsega vedelik
  • Ei ole mürgine
  • Seguneb veega
  • Kosmeetika: kreemid , huulepulgad
Metaanhape( Sipelghape )
HCOOH
  • Väga terav hapu lõhn
  • Söövitav
  • Mõnevõrra mürgine
  • Seguneb veega
  • Sipelga -ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvades
Etaanhape(Äädikhape)
CH3COOH
  • Iseloomulik hapu lõhn
  • Söövitav vedelik
  • Tahkub toa temp. 17 C
  • Seguneb veega
Süsihape
H2CO3
  • Nõrk hape
  • Laguneb kergesti
  • Hapuka maitsega
  • Karastusjookide gaseerimine

Süsiniku ühendid #1 Süsiniku ühendid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavi mals Õppematerjali autor
Sisaldab nimetusi, valemeid, kasutusalasid ja omadusi.


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

ALKOHOL

Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape ­süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa maitsega, segu

Keemia
thumbnail
14
doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

5 g/cm3 2.2g/cm3 Kasutamine Puurimine, lõikamine, Joonistamine, metallide lihvimine, ehete tootmine, lennukimootorite valmistamine vooderdus Keemilised omadused · Keskmise aktiivsusega mittemetall · Oksüdatsiooniaste IV kuni ­IV SÜSIVESINIKUD · Süsivesinikud ­ Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaan ­ Süsivesinik, mis sisaldab ainult C-C ja C-H üksiksidemeid Nimetus Summaarn Täielik Lihtsustatud Graafiline e valem struktuurivalem struktuurivale valem m Metaan CH4 CH4 Ei kasutata

Keemia
thumbnail
11
ppt

ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE

ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: ­ metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH ­ vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust ­ seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist ­ C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-triool · vett

Keemia
thumbnail
4
doc

9. klassi keemia

4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus

Keemia
thumbnail
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

· C2H4O + H2O HOCH2CH2OH · Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ja polümeeride lähteainena. Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia kordamine

9) Iseloomusta süsihapet (valem, omadused) Süsihape ja etaanhape on väga sarnased. Etaanhappes on ainult teise OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64) 13) Nimeta elusorganismidele tähtsaid süsinikühendeid. Sahhariidid, rasvad, valgud. 14) Mille poolest erinevad üksteisest tärklis ja tselluloos. Kirjuta struktuurivalemid. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja painduv. Ta ei lahustu üheski tavalises lahustis ja on ka keemiliselt vastupidav. Kõik erinevalt tärklisest. 15) Milliseid sahhariide nim suhkruteks

Keemia
thumbnail
2
docx

Alkoholid ja karboksüülhapped

Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 ­ metaan ; CH3 ­ metüül ; CH3OH ­ metanool Metanool CH3Oh ­ on suure süsinikuühendite rühm ­ alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH

Keemia
thumbnail
1
docx

Etanool ehk piiritus

Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk gl

Keemia




Kommentaarid (1)

range2hers profiilipilt
kuti mina: täitsa kasulik materjal
21:58 18-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun