[Nimi] [Klass] Tallinn 2010 Valisin oma huvitavaks kunstiteoseks E.Wiiralti maali ,,Abtsindijoojad", mille ta 1933. aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis. Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine
psühhologiseeritus (kasvõi juba selle kolmanda silma tõttu). Turvatunnet loovana propageeritud Stalini igikohalolek sai nõukogude inimese ajus jälitusmaaniaks. Jumala Silmast sai KGB käsi, jumalikust moraalimütoloogiast sai ideoloogilise puhtuse müstika. Kõigi kohal oleks nagu nähtamatu mõõk rippunud. Stalinistlik optimism on ammu surnud, aga selleaegne negativism elab ikka edasi. Tänu Stalinile juurdus partei kõnepruuki väljend 'hoidma nagu oma silmatera', mis pärineb otse Vanast Testamendist. Lenini surma puhul peetud kõnes tõmbab ta paralleeli Moosese ja Joosua ning Lenini ja enese vahele. See on otsene püüd end ja seltsimeest pühalikustada (vana, juba keskajast pärit võte). See väljend oli see "NLKP ajaloo lühikursuses" (nagu katoliku breviaar à lühikursus) ja sai sealtkaudu klieeks, mis elas kaua. Kusjuures Stalini surma puhul peeti samasuguseid Moosese-Joosua kõnesid.
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
ANU VÄLBA ÜLDINE INFO • Anu Välba on sündinud 14.mail 1974, täna ta on 41 aastane. • Aastatel 1981–1990 õppis Välba Tori Põhikoolis. • 1990–1992 Sindi Keskkoolis. • Enne teletööd õppis Anu Välba hotellindust. • 1994–1998 õppis Anu Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. • Anu oli Pärnumaalt Torist pärit ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. VARAJANE ELU • Anu oli kogu kooliaja aktiivselt näitlemisega tegelenud, kuid enne keskkooli lõppu tabas teda seletamatu hirm esinemiste ees ja ta loobus sellest, lavakasse kandideerimisest ei julgenud ta isegi mõelda. • Anu astus hoopis Tallinna Majanduskoolihotellitöö erialale ja kogus seal end kaks aastat, siis pakkus end telesse ning sai noortesaadetesse tööle. • Seejärel astus Tallinna Pedagoogikaülikooli
renti. Lisaks sellele oli Antsu poeg süüdi Maia surmas ning kui Jürka üks poegadest tööõnnetuse pärast enesetapu sooritas, oli Ants süüdimatu, muutes ennast ohvriks. Seega mina usun, et Kaval-Ants vääris seda, mis talle teose lõpus osaks sai, sest ta läks oma nahhaalsusega liiale. Ta oli aastakümneid Jürkal nahka üle kõrvade tõmmanud ja lõpuks, nõudes Vanapaganalt tema ainsat allesjäänud silmatera (Põrgupõhja), läks Jürka hulluks. Kõik need aastad oli Jürka lubanud endale pähe istuda, kuid sellega läks Ants üle piiri ja Vanapagan pidi enda eest lõpuks välja astuma. Põrgupõhja oli Jürka jaoks ainus paik, kus ta võis õndsust saavutada, sest ta oli seal kogu elu vaeva näinud. 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. Minu arvates oli ebaõiglane, et vanapagan maa peale õndsaks saama saadeti, sest erinevalt
jaoks ta peab oma käe ette sirutama. Nõnda on kuulaja avatumas poosis ja ka tema suhtumine muutub. 2.4 Keha mikrosignaalid 7 Küsitakse palju kehakeele võltsimise kohta ja kas selline asi on üldse võimalik. Sellele vastatakse eitavalt, sest paljastavaks saab asjaolu, et liigutused ja keha mikrosignaalid ei lange öeldud sõnadega kokku. Mikrosignaalide alla kuuluvad silmatera ahenemine ja suurenemine, kulmude kerkimine, sage pilgutamine, punastamine, higiseks tõmbuv laup ja nii edasi. Vestlemisel pööratakse suurt tähelepanu just silmadele. Päevavalgel on võimalik lugeda inimese suhtumist ja meeleolu silmade järgi. Kui silmaterad suurenevad, on inimene erutatud. Ahenevate pupillide puhul on isik tige ja sünges meeleolus. Mitteverbaalse suhtlemise puhul tuleb palju pisidetaile jälgida, et mitte inimesi vääriti mõista.
prohvetlik - ettenägev oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna ooper - muusikaline lavateos psühholoogia - hingelaad, hingeelu; teadus, operett - lõbusa sisuga muusikaline lavateos mis uurib psüühikat (hingeelu) orb - vanemateta laps publitseerima - trükis avaldama ordu - munkade või rüütlite ühing pupill - silmaava, silmatera orienteeruma - asukohta kindlaks määrama putku panema - ära jooksma päitsed - hobusele pähe pandav juhtimis- või pärdik - ahv pärm kergitusaine P paavst - roomakatoliku kiriku kõrgeim pea R paisjärv - vooluvete paisutamisest tekkinud rafineerima - kõrvalistest lisanditest puhastama
...........................6 Parim saatejuht ...........................................................................................................................6 2 Anu Välba elulugu Anu Välba on sündinud 14. mail 1974ja on eesti tele- ja raadioajakirjanik. Pärnumaalt Torist pärit Anu Välba on lasteaednikust ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. Lugesin Kroonikast, kuidas Tori põhikoolis tulevasele teletähele inglise keelt õpetanud pedagoog Linda Kolk kasutab Anust rääkides vaid ülivõrdeid rääkides, et ta oli hoolas, püüdlik ja rõõmsameelne laps. Väsimatu pioneer ning klassi priimus, kes õppis viitele. Eriti tõstab õpetaja esile Anu head kasvatust. Anu on enda kohta ise öelnud, et on liialdusteta täiesti tavalise Tori kodu täiesti tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas
sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Biograafia Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias. Ta isa oli villa kaupmees, innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust. Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse
Pärn tuli Miili hauale palvetama ja last otsima. Leena Lond selgitab Pärnale, et see ta laps. Pärn kussutab last aga laps kardab. Leena vihjab, et Miili lapse talle andnud ja isa pole hoolinud. Leena ei anna last. Pärn selgitab, et kukkus põhja ja ei saanud tulla. Pidi raha teenima. Leena tahab, et Mäidu Pärnat kallistaks aga laps siblab lahti end ja poeb ema taha peitu. Pärnalt on laps võetud. Laps köitis Leena elu külge, muidu ta oleks masendusest ära surnud. Anu ja Leena silmatera oli laps. Laps valib Leena. 5. VM tuleb tagasi ja ütleb, et Märtu pole seal. Leena sihib Pärnale, et see Maidu isa mitte VM. VM meenutab, et Pärn võttis Miili ära. Pärn kahetseb seda. VM soovib, et Leena Miilile kirjaks. Miilit pole aga enam. Pärn soovib lapse ära viia. VM jälle oma kahe rublasega vihjab, et ei anna oma raha. VM meelitab Maidut, et too Pärna juurde ei läheks. Üks kaotab mõistuse, teine naise, lapse kodu ja kõik. Pärn mõtleb ja palub Leenal lapse ema edasi olla
Meeleelundid annavad närvide kaudu peaajusse teateid kõige kohta, mis toimub meiega ja meie ümbrüses. Meeleelundite abil võime näha, kuulda hoida end tasakaalus, tunda sooja, külma ja valu, eristada esemete siledust ja karedust. Lastele: ,,Silmad asuvad pealuus silmakoobastes. Eest kaitsevad neid silmalaud ja ripsmed, mis ei lase prügi silma. Silmad on väga õrnad. Vanarahva suust on tuttav väljend «Hoia nagu silmatera!», kui juttu on millestki väga kallist. Silma võime võrrelda fotoaparaadiga. Nad teevad pilte ja saadavad need seejärel peaajju Erinevus on selles, et silmadega saame pildistada pidevalt ja «pilt jookseb» kogu aeg nagu kinos. Valgus langeb silma ja selle põhja tekib kujutis. Kujutis on tagurpidi kuid aju poorab selle õigetpidi". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.64 ). PISARANÄ ÄRE PUPILL
peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari. Lühidalt kraniaalnärvidest: I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt II Nägemisnärv (n. opticus) – kõik kiud toovad impulsse silma valgustundlikelt rakkudelt III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n
tunded. Graiad Gorgode leidmiseks oli Perseus sunnitud pöörduma graiade poole. Nad elasid hallil ja pimedal maal, kuhu päike üldse ligi ei pääsenud. Kaugel pimeduses sarnanesid nad hallide lindudega. Nad meenutasid välimuselt vanainimesi, olles üleni hallid ning kortsulised. Tegelikult olidki need olevused igivanad neil oli kolme peale vaid üks hammas ja silm, mida nad kordamööda kasutasid. Viimast hoidsid nad sõna otseses mõttes nagu silmatera. Perseus pidi ootama õiget momenti kui nad võtsid silma peast, et seda vahetada, pidi Perseus selle oma kätte haarama ning mitte varem tagasi andma, kui Graiad on talle tee gorgode juurde juhatanud. Pärast seda, kui Perseus oli haaranud silma, süüdistasid graiad varguses üksteist. Perseus hakkas rääkima ja sai silmapilk juhtnöörid, kuidas kohale jõuda. Gorgod Gorgod olid Phorkyse ja Keto tütred ning elasid Okeanose taga saarel. Nad olid
a ei u a õ a a. 3. Kirjuta esimese ülesande esimesest lausest välja kõik helilised häälikud. j ü r i o l n u e a v e e l u n a i n ä i n u n ii r õõ m a n a n ii ü l e m ee l i u n a a a ü l a i a i l u a a. 4. Kirjuta esimese ülesande lausetest välja kõik: 1) diftongid: ee äi ii õõ ii ee ii üü ai ai ei 2) kõik konsonantühendid: ln ms htl lk tt lt st ksl nd. 3) kõik helitud häälikud: pdtdkgdkghtktpkddttttdkkdpdt Neid asju ta hoidku nagu silmatera. Ma murdsin endale pehmeks asemeks noori lõhnavaid oksi. Katsin need õrna rohuga ja heidsin pikali. Lapsed, jookske isa juurde ja öelge, et talle tuli külaline. Müha, meri ja laulge lained. Ärge asjatult lilli murdke. Vaidlejad andsid alles siis järele, kui neid suudeti veenda. Tundke end nagu kodus. Ma võitsin esikoha. Laupäeval kütsid heinalised sauna. Mihkel kuulduski kuuris puid lõhkuvat. Robinsonid tundsid nälga. Aeg-ajalt mõjuvad vanaaegsed asjad moodsalt
jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes vihjab, et Kalevipojal olnud seitse nädalt kestnud pikk uni ja et teda koju oodatakse. Kalevipoeg kiirustab jälle teele, Ilmajärv osutus nii sügavaks, et sellest läbi marssida ei õnnestunud. Tükk maad kõnnitud, juhtus vastu vanaeit, Soolasortsi sugulane. Eit laualb ussisõnu. Kalevipoeg jätab ussisõnad meelde.
MAIE (häbelikult): Aga, Märt, – mis mina siis tean – ema ju ütles – MÄRT (nagu ülemal): No, mis siis? Eks ema sõnal ole ju täna veel tööd küllalt? Ja sina? Mis SINA ISE siis ütled? neiu MAIE (maha vaadates): Mina? Eks sa tea ju isegi, abiellumine Märt, vaene ma küll olen, ei ole isal seda seotud tema jõudu, mis sinul – varandusliku MÄRT: MINU MAIEKENE! Sina, minu silmatera ja olukorraga südamerõõm! Sinu RAHA pärast poleks ma mitte ühte sammu teie poole tulnud, sest ma tean küll, et mul ei tule kerge töö isa juures. Sest silmapilgust saadik, kui ma sind kirikus armumine nägin ema kõrval, ei olnud mul rahu ööd ega päeva enam, ja – noh, tead ju isegi, kuidas siis lugu tuli. Ja kui me juba paaris oleme, Maiekene, küll sa näed siis selge silmaga, et veel murdjamaid võib olla maailmas kui mulk! 15
tundeelu. Tahtevadadust nagu isiksuse iseväärtustki hakati rõhutama alles inimajaloo uuemal perioodil renessansist alates. Erilist huvi pakkus tahtevabaduse problemaatika eksistentsialistliku suuna filosoofidele. Ülimat tahtevabadust nautiv inimene ei lase end piirata moralist ja südametunnistusest ning on vaba ka vastutustundest teiste inimeste ees. Tahteline ja mittetahteline tegutsemine Mittetahteline tegutsemine on tahtelisest varasema tekkeajaga. Selle näideteks on silmatera iseeneslik ahenemine ja suurenemine, silmade pilgutamine, neelatamine, aevastamine ja reflektiivsed reaktsioonid. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste prognoosi. Sisemistekst takistusteks on väsimus, igavus, kõrvaleevivad himud ja huvid, kirg,häbi, enesearmastus, inertsus võib kõige tavalisem laiskus.
Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn:
67 議類 ⇒宿 参考 ⇒ 青 参考 ⇒清 1 s¨arav t¨aht taevas 6 u¨ ks 12st t¨ahtkujust: H¨udra 2 pisike t¨app, tibatilluke 7 punkt [点] 3 ennustamine t¨ahtede pealt 8 silmatera 4 needipead turvisel 9 kahtlustatav, sihikule v˜oetud isik 5 rivistunud k˜orged s˜ojav¨aelased 光 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 439 -1 142 卜文 ✄ か にん
Veelgi enam: kui saabus aeg, mil lapsed olid harjunud õppima, muutusid nad rahutuks, mäng kaotas nende jaoks põnevuse, nad tundsid end silmanähtavalt ebamugavalt. Tööhoiakut tuleb teadlikult kujundada, sest see ei arene automaatselt, kui anda lapsele vabadus otsustada, millal ta mingit ülesannet lahendada tahab. Hoiatava näite toob Michael Winterhoff (2010) raamatus "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Saara on oma ema silmatera. Emal oli juba Saara varasest lapseeast peale kindel eesmärk: Saara peab saama iseseisvaks, arendama oma isiksust ning mitte lubama teistel endale ette kirjutada, mida ta peab tegema või mida tegemata jätma. Näiteks otsustas ta juba lasteaias käies iseseisvalt, mida selga panna, mida ja millal süüa. Ka oma mängukaaslased valis tüdruk alati ise. Kes tema silmis armu ei leidnud, seda uuesti külla ei kutsutud. Kui Saara pidi siiski hakkama austama oma vanematekodu kooselu reegleid,
kasvanud; Sagorski nime kuuldes pidavat ta iga kord kahvatama ja väiema. Üe sõaga: kange vihastamine on mehe meelt seganud.» «Mille üe ta siis nii kangesti vihastas?» küis Gabriel sü utult. «Eks ikka selle üe, et vana Mönikhusen oma türe ara viis, kuna Ivot ennast laagris ei olnud. Kas sa seda lugu veel ei tunne?» «Ei, ma tulin alles hiljuti Tallinna.» 412 «Vaata, Ivo oli Mönikhuseni türe venelaste käst pä astnud ja sealjuures oma süame kaotanud. Ta hoidis türukut kui oma silmatera, pidas teda telgis vangis, ei raatsinud teda kellelegi nädata. Nende vahel on ikka midagi tõist asja juhtunud, sest kui vana Mönikhusen asja kuulda sai ja türe väisi koju viis, läs see peast nõraks ja karjus altari ees suure hä alega «ei», kui teda junkur Risbiteriga laulatada taheti. Kõus on ta hirmsasti kisendanud ja kü untega isa silmade kal-lale kippunud. Vana Mönikhusen ei teadnud, mis hullu türega teha ja saatis ta
kõlistas tlnapanniga ligi keskööni, siis pandi ta pokri ja järgmisel päeval oli ta kohtus ja pandi siis veel nädalaks kinni. Aga ta ütles, et on üsna rahul; ütles, et on oma poja peremees, ja lubas mul põrgu palavaks kütta. Kui taat lahti lasti, ütles uus kohtunik, et teeb tast inimese. Siis ta võttis taadi oma majja, andis talle puhtad kenad riided ja laskis teda oma perekonna seltsis hommikueinet, lõunat ja õhtust süüa; ühe sõnaga: hoidis teda kohe nagu silmatera. Ja pärast õhtusööki rääkis talle karskusest ja sihukestest asjadest, kuni vanamees hakkas nutma ja ütles, et oli narr olnud ja oma elu untsu ajanud, kuid et t a h a b u u t elu alustada ja saada inimeseks, kellest kellelgi ei oleks tarvis häbi tunda. Ta lootvat, et kohtunik teda aitab ega põlga teda. Kohtunik ütles sellepeale, et ta teda nende sõnade eest hea meelega kaelustaks, ja hakkas ise nutma, ning ta naine nuttis ka. Taat ütles,
annaabi.ee 
