nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt. Siidi masinkuivatuseks valitakse madala temperatuuriga lühiajaline kuivatusprogramm.Kui veepesu on keelatud, tuleb esemed viia keemilisse puhastusse
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otse...
mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas halli kiudu. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatlilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldus · Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või pesupulber. · Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. · Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes veel, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine.
Vahatahvlid. Vahatahvleid kasutati Euroopas. Vahatahvli keskosas oli süvendpind. Tahvli keskosa täideti vahaga.Vahatahvlile kirjutati stiilusega, Kirjapulga üks ots oli terava otsaga. Teine ots oli lame. Teade kriibiti vahasse terava otsaga. Teate saaja luges selle läbi ja kustutas. Vastuse kirjutas ta samale tahvlile. Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse roo ots lõigati katki poolpõigiti, laia linnunoka taliselt. Seejärel lõigati putke ots kaheks, et lasta tindil valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti j...
i.5. Seejärel keritakse niit lahti a.i.6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste omadustega on siid? kauni läikega, nahasõralik, ilma staatilise elektrita, jahe, tõrjub mustust, kerge pesta. 2. Kirjelda märkide abil siidi hooldamist. 3. Mida soovitatakse siidist riiete kandmisel silmas pidada? Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. 4. Kuidas on hea siidist riideid kuivatada? Siidi kuivatatakse aluses või nööril varjulises tuuletus kohas. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste loomade karva kasutatakse villase lõnga tootmiseks? Villase lõnga tootmiseks kasutatakse peamiselt lamba-, kitse-, laama-, kaamli karva. 2. Milliste omadustega on villane kangas? Pehme, kohev, hoiab hästi sooja, laseb õhku läbi, elektriseeruv, imab palju niiskust, kuivab kaua.
Retsensioon Käisin 9. septembril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Ilme Rätsepa siidimaalide näitust ,,Minu maastikud" .Kunstistuudio uksest sisse minnes paistsid esmalt silma väga suured ja värvilised pildid. Minu imestus oli suur kui avastasin, et maalitud on siidile. Igatahes oli juba esmamulje väga hea. Ilme Rätsep on sündinud 10. juulil 1958. aastal ning on Eesti tekstiilikunstnik. Ta õppis aastatel 1977-1982 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis moe erialal ja alates 1988.aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Veel on Ilme Rätsep Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. Näitusele oli välja pandud 7 kuumbatika siidimaali, lisaks veel siidisallid, mida oli sealt võimalik ka osta
7. Maalikunst unikaalne värviline kujund tasapinnal (J.Köller ,, Isa" portee, L. Da Vinci ,,Dzakonda", V.Serov ,,Tüdruk persikutega") 8. Fresko - Fresko on seinamaalingu tehnika, mille puhul pigmendid lahustatakse vees ning seejärel kantakse värskele lubjakrohvile ( ,,T "," C ", Kölleri töö Toom kirikus) 9. Akvarell - on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile (M.Vrubeli tööd) 10. Tahvelmaal - maal, mida võib liigutada (transporteerida) /Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. ( ikoonid, maalid,pildid) 11. Seinamaal - seinale tehtud maal ning seda ei saa liigutada ! (freskid, maastikud, müfoloogia) 12. Mosaiik - kunstiteos, tehtud värviliste kivide pisikestest osakestest ( nt "Pompei") Kaminskiy 13
Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siidi hooldamine Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes vees, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine. Väänamist ei talu, vesi eemaldatakse muljudes. Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt.
Parmupillist suutis ta tavalise tinistamise asemel hoopis viisi välja võluda ja lisaks kõigele jaksas ta veel laulda igavese võhma etalon! Pigem tagaplaanil tegutsev Kadalipp on minu arvates väärt rohkem tähelepanu tema soolod tekitasid mul külmavärinaid, lisaks pakkusid tema rokkiv olek ja vaimukad näoilmed palju meelelahutust. Kontserdil esitati ristlõiget ansambli loomingust. Enim meeldisid mulle ehk ,,Kohanuska" ja ,,Siidile", esimene mõnusa läbiva bassiliini tõttu ja teine vahva tantsulise helipildi pärast. Kogu kavast eristus aga Paabeli esimene lugu, ,,Kus käisid sa?" ilusa laulu sügav ja kurblik sõnum läks mulle tohutult hinge. Kritiseerivaid sõnu selle kontserdi kohta ma ei leia. Bänd mängis nauditavalt, helid olid tasakaalus. Lood haarasid mind kaasa tantsima ja laulma nii, et kontserdi lõpuks võhm otsas oli. Ootan huviga Paabeli järgmisi plaate ja ülesastumisi!
tavapärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). KIRJUTA 2 INDIA KULTUURI SAAVUTUST, MIDA ME KASUTAME TÄNAPÄEVANI! Arvu 0 leiutamine ja male. KIRJUTA PÕLLUKULTUURID, MIDA KASVATATI HIINAS! Hiinas kasvatati hirssi, riisi ja siidiusse. KIRJUTA KAITSEEHITIS, MILLE EHITAMIST ALUSTATI ÜLE 2000 AASTA TAGASI JA MIS PÜSIB TÄNAPÄEVANI Suur Hiina Müür MILLELE HIINAS KIRJUTATI? NIMETA 3 KIRJUTUSMATERJALI Hiinas kirjutati paberile, siidile ja luukildudele SELETA MÕISTED: ASKEET inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist. BUDIST Buddha õpetuse järgijad, kes ei abiellu, ei söö liha ega joo veini, sihiks on saavutada nirvaana, et inimlikest kannatustest vabaneda. KIRJUTA MÕISTE: 1. KIRJAMÄRK HIINAS hieroglüüfkiri, kus üks kirjamärk on üks sõna, 2. MUISTSESSE INDIASSE TUNGINUD INDOEUROOPA HÕIM aarjalased, 3. PREESTER MUISTSES INDIAS Braahman ,
kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali
= 1,54 EEK 1.1. Teadus ja Tehnoloogia Tehnoloogilised leiutised Hiinast: Abakus(arvelaud), Kompass, Pronks, Vibu, Lehvikud, Ilutulestik, Purilennuk, Tuulelohe, Lakk, Tikud, Paber, Malemäng, Naftapuurkaev, Siid, Rippsild, Viski(meditsiinilises/kirurgilises kasutuses), Portselan, Granaat ja palju muud leiutised. 2. Hiina kultuur Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. On tõeliselt hunnitu ja väga omalaadne. Inimesed kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. On aidanud hoida ja kindlustada unikaalne hieroglüüfkiri, kus üle 2000 aasta vanuste kirjamärkidega vahendatakse ka uusimaid teaduse ja kunsti ideid. 2000 a. tagasi võeti kasutusele Budism ja mis on vanim kolmest maailmausundist. Kirjanduses on peamiselt tegu usulistetekstidega. Hiinas levinud ja juurdunud ka ristiusk ja islam. Hiina on üldse paistnud silma ususallivuse poolest. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne
.............................................lk5 Pastell..................................................lk6 Tempera...............................................lk7 Õli.......................................................lk7 2 Akvarell Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. Kunstnik, kes maalib vesivärvidega, on akvarellist. 3 Akrüül Akrüülvärv on sünteetiline plastvärv. Laialdaselt hakati kasutama alates 1960. aastatest. Akrüülvärvi
Ta on väga kerge kangas, iseloomuliku sileda pinnaga, mida on väga meeldiv puudutada. Siid suudab endasse imeda niiskust 30% omaenda kaalust ja kuivab ruttu. Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu. Kõigi nende tuntavalt heade iseloomu- joonte kõrval õhkub siidkangastest alati luksust, väärikust, elegantsi ja stiili. Pihustatavad deodo-randid, parfüüm ja higi võivad jätta siidile plekid. . 4 Puhastamine Kuna siid on looduslik ja õrn materjal, siis peab olema väga ettevaatlik tema puhastamisega, nimelt vajab ta rohkem hoolt ja hoolitsemist kui mõni muu sünteetiline materjal. Ka siid taastub kõige paremini värskes õhus. Ka kerged lõhnad ja kortsud kaovad nii imelihtsalt. Siidi pesemise korral on soovitavaks temperatuuriks 30°C ja kasutama
saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20
Lisandusid näljahädad ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Ajutisest segadusest hoolimata oli Hiina siiski kindlal ja püsiva korraga maa. Kiri ja kooliharidus Umbes samal ajal , kui Huang He jõe ääres tekkis ühtne Hiina riik , tekkis seal ka kiri. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähendavad enamasti igaüks üht sõna. Hieroglüüfe on tuhandeid ja nende õppimine nõudis ränka vaeva. Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambuse plaatidele. Peagi hakati hieroglüüfe maalima ka siidile. Umbes sadakond aastat eKr õppisid hiinlased valmistama paberit ja Hiinast levis paberi valmistamise oskus ka teistesse maadesse. Kirja tekkega tekkisid ka koolid kirjaoskuse edastamiseks. Koolis käidi mitmeid aastaid ja õppimine tähendas visa ning ennastsalgavat tööd. Hiinlaste usk Kõige rohkem austasid hiinlased Taevast. Looduses kulgeb kõik Taeva tahtmise järgi ja kõik on seal kenast tasakaalus. Taevale on vastukaaluks maa ja päevale öö, mehele naineja nii edasi. Keiser on
Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes
31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist 36) Arvutusülesanded ☺Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi? b) Mitu liitrit tekib vesinikku, kui 200 ml 0,3 M etaanhapet reageerib 10 grammi kaaliumiga?
KUUMPESU: Programm: PUUVILLANE 95°C, 1spl pesupulbrit (kuni 2 tundi) 3 SIIDI, VILLA JA POLÜAMIIDI TRÜKKIMINE REAKTIIVVÄRVIDEGA Valgukiudude ja polüamiidi trükkimiseks segatakse nõrgalt happeline reaktiivvärvipasta. Paksendajana kasutatakse Precogel 6 %, Manutex F 4% või Lamitex L10 8-10%. REAKTIIVVÄRV VILLALE SIIDILE Vesi 20-80ºC 200 g 250 g Karbamiid (siidi kuivkinnituses rohkem) 150 g 30-100 g Naatriumatsetaat 40 g 40 g Lamesol v. Ludigol (jahedasse lahusesse) 10 g 10 g Paksendaja (valmis) 600 g 670-600g Kokku 1000 g 1000 g
hämaraks. India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. Tempel ehitati kivist, ilma mördita. Stuupa: poolkerakujuline kupliga ehitis, Buddha mälestuseks. 3.Hiina kujutav kunst MAAL Peamisteks vormideks tussi- ja akvarellmaal paberil või siidil, mille käigus kujutati inimest, loomasid ning maastiku (õpetas inimese ja looduse ühtekuuluvust). Joonistamiseks kasutati tussi või akvarelle, mida pintsliga kas siidile või paberile kanti (iga joon ja plekk pidi olema hoolikalt läbi kaalutud, parandused võimatud). Stiilid: 1. õukonna stiil- detailne 2. vaba käe stiil- pintsli löök näha Maastikumaal: Mitmete plaanide vahel vaba ruum, "atmosfäär". Jätavad mulje nagu oleks maalitud varahommikul, mil jõgedest, järvedest ja orgudest tõuseb udu ning millest ulatuvad välja puuladvad, mäed ja künkad. Ei kujutatud tervet objekti, vaid selle objekti iseloomuliku osa (puust kujutati vaid oksa).
Õnnistegija" on Tallinna Kaarli kiriku fresko, mille maalis Johann Köler 1879. aastal. 5.Akvarell- on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile. Aleks Kase akvarell ,,Suvine rand". Hilda Kamdroni akvarell ,,Meltsi tiik ja saun" 1944. Enno Lehise akvarell ,,Müürivahe tänav Tallinnas" 1965. 6.Ateljee- on kunstniku või fotograafi tööruum. Ateljee iseloomulikuks tunnuseks on hea ning vajaduse järgi muudetav valgus.
Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad
Ainestiku järgi; maastikumaal, meremaal, natüürmort, portree, sõjamaal, jne. Loomemeetodi järgi; ateljeemaal, vabaõhumaal, jne. Pinna järgi; laemaal, seinamaal, tahvelmaal, jne. Funktsiooni, suuruse vmt järgi; dekoratiivmaal, diptühhon, miniatuurmaal, monumentaalmaal, triptühhon jne. Akvarell on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal.
sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Suhtumine looduse objekti kui endaga samaväärsesse vestluspartnerisse on aiakujunduskunsti aluseks. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. 3 Maalikunst: Jaapanis kasutati maalikunstis pintslit ning vesivärve. Nendega maaliti kas siidile või paberile. Tusimaaliga tegelesid algselt mungad, kuid pärast see levis ka muu inimkonna seas. Umbes 1500 aastal tekkis ka omapärane kunstivorm, mida hiljem hakati nimetama e-makimono. E-makimono kujutas endast teksti illustreeritud piltidega üleval servas. Maaliti makimonodele ja kakemonodele, mis kujutasid endast laiasid pildirulle, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema
vähendades nende vastupidavust. Sellised valgendajad on toksilised ning ette nähtud vaid valge pesu tarvis. Kui satuvad värvilisele pesule, rikuvad värvi. Ilma kloorita valgendaja on aktiivne hapnik, täpsemalt tugevad oksüdandid, näiteks naatriumperkarbonaat või naatriumperboraat. Need mõjuvad pehmemalt, säilitavad materjali ning sobivad ka värvilistele kangastele. Suurem osa valgendajatest ei ole ette nähtud villasele ja siidile. Tuleb endale täpselt selgeks teha, kuidas neid kasutada -- kas pesemise ajal koos pulbriga või pärast pesu ja põhjalikku loputamist. Pesu oleks hea ereda päikese käes kuivatada, kuna ultraviolettkiirguse toimel eraldub pesusse jäänud veest aktiivne hapnik, soodustades kangaste valgenemist. 6 4. KESKKONNA MÄRGID Valgendajate pakenditel leidub mitmesuguseid märke. Näiteks võib leida pakendilt järgmisi märke:
Leonardo da Vinci fresko (1495–1498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos 18 Joh ann Kölerile 23. juulil 1879.a Kaarli kirikus. "Tulge minu juurde”. AKVARELL on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. 19 Sveta Aleksejeva “Pidulik linn” 20 Richard Uutmaa (1905-1977) Teos: "Rannamaastik" 1977 21 Richard Bergholtz „Sügis“
Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate lehtede, õite, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Esimesed on tavaliselt kelluka-, teised rosetikujulised. Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi ja annavad tänapäeval veelgi. Lillkirjas kohtab veel roos- ja nelkõielisi, libliküielisi motiive jne. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidiniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied.
Tokugawa ajal, kui templeid ja kloostreid restaureeriti, tehti hävinud kujude jäljendeid. 19. sajandil algas Lääne kunsti mõju elavnemine, paljud kujurid läksid õppima Euroopasse või Ameerikasse. Skulptuuris on 20. sajandil rahvuslikud traditsioonid nõrgemad kui teistel kujutava kunsti aladel. Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes.
2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust. Peamiselt kasvatati hirssi, kuid tammide ehitamine aitas põlde paremini niisutada ja hakkati üha enam riisi kasvatama. Peale põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu, veiseid ja lambaid. Lisaks veel siidiusside kasvstamine. Siidiusside eristatud niitidest kooti siidiriiet. Seda hinnati igal pool. Tänu siidile tekkis Suur Siiditee. Seda kaudu veeti siidiriiet ja muud kaupa. Sõdadega kais kaasas ka tööriistade ja relvade tugenemine. Neid hakati valmistama rauast. Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks. Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine. Hiinast põhja pool elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud hunnid. Neile
Mida paksem värv seda tugevama karvaga pintsel 32 Plakati- ja guassvärvid · Tuupides, purkides ja nõudes · Kattevärvid · Kuivades muutub värv heledamaks ja tuhmimaks · Peale kuivamist saab uuesti katta Guassvärvidega pindade katmine · Värvi hulka segatakse PVA- liimi · Pind kaetakse enne värvimist pulgaliimiga Akvarellid/vesivärvid Akvarell on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile · Tuubis, briketina, tabletina · Kuivades muutvad heledamaks · Erinevate toonide saamiseks lisatakse vett 35 Harjutused akvarelliga · Kuiv kuivale tehnika · Märg märjale tehnika · Värvi imemine kasutatakse vatitupsu, kuiva pintslit, salvrätti, käsna jms 36 Akrüülvärvid · Erksad ja veekindlad · Tuubides · Võib segada veega 39
Pesemisel pesta. Tavaliselt 70C. siidi mitte väänata. 5. KUIDAS PESTA? Tooted on taval. Valge: kõrgel Hooldatakse kanepit On kergesti pestav. Pesta masinpesu kindlad ja neid temperatuuril, võib isegi samamoodi nagu linagi. soovitavalt vedel siidile võib trummelkuivatada. keeta. mõeldud pesuaine või Trikootooteid Värv: madalal pulber. Masinpesuna õrn trummelkuivatada ei tohi. temperatuuril. temperatuur, soovitatav
17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele kangastele oli Rooma naiste riietus hoopis värviküllasem ja kergem kui meestel.20 Palju tähelepanu pöörasid moedaamid soengule. Kui juuksur-orjatar ei tulnud tööga küllalt hästi toime või tegi perenaisele soengu korrastamisel valu, siis suvatses perenaine teda isiklikult piitsutada, küünistada või nõeltega torkida. Kasutusel olid Indiast toodud võltsjuuksed nind kunstripsmed. Ka kunsthambaid kasutati laialdaselt.21
oma. Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat. Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama. VanaHiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14
glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas. Teadlased ja tehnoloogid on katsetanud ka teiste
Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat. Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi
Eksponaatide hulgas puugravüür, mis arenas Edo ajastul kõrgemale tasemele. Teoseid: Hokusai loodud puugravüür “Vaade läbi lainete Kanagawa rannikule,” Kitagawa Utamaro “Mao tund,” Heiji kodusõja aastatel (13.sajand) valminud “Valitseja perekonna pagendamine.” Taivan: Rahvuslik paleemuuseum – Aadress: 221 Zhishan Road, Taibei. Muuseumis on välja pandud paljud Pekingist taivanile toodud väärtuslikud kunstiteosed. Teoseid: portree Tšingis-khaanist, siidile maalitud jahistseen 13.sajandist. Austraalia: Rahvusgalerii Canberras – Aadress: Parkes Places, Canberra. Eksponeerib tähtsaimate austraalia kunstnike loomingut. Teoseid: Sidney Nolan “Ned Kelly,” Arthur Streetoni maal “Eaglemonti kuldne suvi.” 5. Nimeta moodsa kunsti muuseume. 1)Pariisi moodne kunstitempel- Pompidou Kultuurikeskus. 2) Briti MoMA-Tate modern gallery. 3)Zagreb Kunstipealinnana-Mimara ja Moodsa Kunsti Muuseum. 4)Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum.
karvkattega. Kiud on siidise läikega, poolläbipaistev, särav ja sama intensiivsete värvidega kui prantsuse angoora. Kuna värvipigment asub kiu südamikus, siis peegeldub valgus läbi poolläbipaistva kiu ja muudab selle sädelevaks. Satiin-angooraküülikutelt ei saa nii palju villa kui teistelt angoora tõugudelt. Kiu pikkus on umbes 10 cm ja villa kitkutakse 2 korda aastas. Kiud on angoora kiududest peenim ja sarnaneb looduslikule siidile. Ketramisel antakse natuke suurem keerd, sest kiud on väga libisev. Üldiselt on angooravill väga peenike ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi. See teeb kiu väga soojapidavaks. Angooravilla niiskusimamisvõime on samuti väga hea: see võib imada niiskust kuni 60 % massist ja ei tundu seejuures märjana. Villakiu pind on sile ja läikiv. Tänu nendele omadustele ja kiu peenusele tundub kiud pehme ja meeldivana. Angoora pehmust võib võrrelda kašmiirvilla omaga, ent ta on palju odavam
ja kami paberit. Origamis kasutatakse ainult väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik teha mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudu kujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga. ( Origami... 2008) 3.3. JAAPANI KUNST 3.3.1. JAAPANI MAALIKUNST Jaapani traditsiooniline maalikunst oli printsipiaalselt erinev teda teatud määral mõjutanud hiina maalikunstist. Jaapanlased kasutasid pintsliga maalimist paberile või siidile. Pigmendina kasutati selliseid ained nagu vaseatsetaat (roheline vaserooste), kinaver (punane värvimuld) ja sumi (liimiga tahendatud tahm, millest saadi must tuss), mis oli vedelatud sulaliimiga. Erinevalt lääne õlimaalidest, kus värve on võimalik segada ja kasutada paksude kihtidena, on jaapani maalikunst nihonga piiratud värvi hulga ja nende kasutamisvõimalustega. Kuid oma dekoratiivsuselt ja higestatuselt oli jaapani maalikunst Kaug-Idas unikaalne.( Klassen 2008: 143)
Ta õppis ära mongoli keele ning tõusis keisri nõuandjaks. Hiljem pöördus ta tagasi kodumaale, kus ta vangi võeti. Vangis olles jõudis ta kirjutada oma raamatu. Tänapäeval saavad ajaloolased tema raamatust väärtuslikke andmeid Idamaade mineviku kohta. Käsitöö, kunst, leiutised. Hiinas edenes jõudsalt siiditootmine. Siidist tehti rõivaid, purjeid, muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidriidele tikkimine ja siidimaal. Lisaks siidile tõi kuulsust ka portselan ja paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu. 33) India keskajal Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid. Nende tulekuga algas India riigi lagunemine. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva
näiteks kulda, plaatina, koobaltit. 1.6 Sünteetilised kiud Sünteetiliste kiudude lähteaineks on nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas jm sünteesitud ained. 1936. aastal Ameerikas leiutatud nailonkiududele on tänapäeval lisandunud väga palju erinevate omadustega sünteetilisi kiude. Tuntumad sünteetilise kiud on: Polüakrüül Polüester Polüamiid Elastiin Sünteetiliste kiudud kangad on oma välimuselt äärmiselt erinevad. Osa on sarnased siidile või puuvillale, osa hoopis villasele. Põletamisel sünteetilistel kiudud sulavad, eraldub plastmassi lõhna, järele jääb sulanud, enamasti kõva tomp. Polüaksrüül põleb leegiga, eraldub magushaput lõhna, järgi jääb habras tomp. Ei ima hästi niiskust, sooja ilmaga palavad (ajavad higistama), külma ilmaga külm. Elektriseeruvad kergesti. Osal kangastes väga suur elastsus. Kangad on kerged ja tugevad. Ei talu pesemisel ega triikimisel kõrget temperatuuri. Kergesti pestavad
lugejate huvi. Samas võimaldab see reklaamida just reklaamija jaoks kõige soodamal päeval, näiteks nädalalõpul või palgapäeval. Teisalt lühendab aga sage ilmumine ajalehe eluiga. Uue lehe ilmudes muutub vana kasutuks. Ajalehte peetakse tähtsaks, seega ka kuulutusi peetakse vajalikeks ja usaldusväärseteks 25. Millistele nõuetele peab vastama trükitud massitebevahendites avaldatava reklaami kujundus ja sisu? Trükireklaam võib olla trükitud paberile kilele siidile jne. Kuulutuse mõõtmed on põhiliselt piiramatud. Ainult värvi- ja sihtkohakuulutustele antakse tavaliselt ette minimaalsed mõõtmed. Kuulutuse mõõtude ja (siiski alati sirgete servadega) vabadus annab head võimalused sisu kavandamiseks. Üksikutest teguritest on ajalehtedes tähtsaimaks värv. Mustvalgete kuulutuste loatavusväärtus on kaks korda väiksem kui nt. Neljavärvitrükis kuulutustel. Efektiivseim kombinatsioon ajalehtedes on neljavärvitrükk ja vähemalt 1 000
Selts. Rongkäigus olid ka külalised vastavalt korraldajate poolt näidatud kohtadele. Esmalt suundus rongkäik kuberneri juurde, kes pidas kõnet, õnnitles linna esindajaid ning soovis linnale paremat tulevikku. Seejärel liikus rongkäik koos kuberneriga linnavalitsuse ette, kus Võru daamide deputatsiooni esindaja linnanõunik Terrepsoni abikaasa ulatas linnapeale, Demetrius Weyrichile, üle linnalipu (valgele siidile õmmeldud linnaembleem keskel oli kuusk rohetaval künkal, nurkades arabeskid ning lisaks olid lipule märgitud ka kaks aastaarvu: 1784 ja 1884). Proua Terrepson pidas ka kõne, kus tõi välja kodanikkonna töökust ja Võru linna asutaja keisrinna Katariina II suuri teeneid. Rongkäik lõppes linna turuplatsil, kus mindi laiali.33 Kell viis õhtul algas Ressource'i saalis dinee, kus sündikus J. V. Wittkovsky ja teised tähtsat
Eriliselt kuulus on jaapani elamu- ja pargikultuur. Jaapani siseuumid on mööblist peaegu tühjad, kudi mugavad ja elegantsed. Hiina ja Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht ikrjakunstil Nende hiroglüüfid on välja arenenud piltkujutisttest ja tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Pärast 2 ms on Jaapan tormiliselt arenenud., muutunud juhtivaks tehnika ja tööstusriigiks ning ka kultuuris Läänemaailmale lähenenud. Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Skulptuur : Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe.
, k~ oige varasemates m¨argi kujudes on ainult niit ja puu. M¨ark viitas algselt teatud t¨ uu¨pi tammepuule, mille lehtedest siidiussid toitusid (seda s¨ umboliseerib niit ). Millist funkt- siooni t¨aidab hiljem lisatud pole selge. Foneetilist kasuta- mist pole leitud. Samas ei saa selle varajast t¨ahendust `p¨oidla k¨uu¨s' v~oi hilisemaid `sada' ja `valge', m¨argi t¨ahendusega sidu- da, kui mitte k¨asitleda valget viitamisena siidile. On v~oimalik, et valge viis `vanema' v~oi `juhi' t¨ahenduseni nagu ; m¨argi t¨ahendus oleks siis `peamine tamm teiste hulgas'. Siiski tun- dub t~oen¨aolisem, et valge t¨ahistab siin midagi muud--nimelt tammet~oru. Igatahes oli m¨argi algne t¨ahendus tammepuu, mida n¨ uu¨d m¨argitakse . Kuidas m¨ark hakkas t¨ahistama m~onutunnet ja muusikat pole selge. Kuna m¨ark on k¨ ullalt
annaabi.ee 
