Hiina (0)

HIINA RAHVASTIK JA
KULTUUR
Koostas: Kivirand Käty
Õppegrupp: MY08
Juhendaja: Mall Silja
Sisukord
1. Üldinfo Hiina kohta
1.1. Teadus ja Tehnoloogia
2. Hiina Kultuur
3. Hiina Rahvastik
4. Pildid
5. Kasutatud kirjandus
1. Üldinfo Hiina kohta
Hiina on maa Kagu-Idas.
Riigikeelex on hiina.
Pealinn on Peking.
Pindala: 9 596 960 km²(Kolmas riik pindalalt maailmas).
Suur Hiina müür- kogupikkus: 8851,8 km (peamüür 2400 km) ja 9 m kõrge. Vahitorne
20000.
Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel.
Rahaühik: Jüaan 100 fen´i. = 1,54 EEK
1.1. Teadus ja Tehnoloogia
Tehnoloogilised leiutised Hiinast:
Abakus(arvelaud), Kompass, Pronks, Vibu, Lehvikud, Ilutulestik, Purilennuk,
Tuulelohe, Lakk, Tikud, Paber, Malemäng, Naftapuurkaev, Siid, Rippsild,
Viski(meditsiinilises/kirurgilises kasutuses), Portselan, Granaat ja palju muud
leiutised.
2. Hiina kultuur
Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise.
On tõeliselt hunnitu ja väga omalaadne.
Inimesed kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele.
On aidanud hoida ja kindlustada unikaalne hieroglüüfkiri, kus üle 2000 aasta
vanuste kirjamärkidega vahendatakse ka uusimaid teaduse ja kunsti ideid.
2000 a. tagasi võeti kasutusele Budism ja mis on vanim kolmest
maailmausundist.
Kirjanduses on peamiselt tegu usulistetekstidega.
Hiinas levinud ja juurdunud ka ristiusk ja islam.
Hiina on üldse paistnud silma ususallivuse poolest.
Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne
kalender.
Alustati ka maakaartide koostamisega.
Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles
ujus metallitükikene.
Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse
raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr.
Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti.
Algselt oli üheks ravivahendiks ka tee.
Arstid kasutasid ka ravimiseks nõelravi.
Muistse Hiina leidurid olid kaugel ees ülejäänud maailmast, kes alles hakkasid
leiutama juurde leiutusi.
1.saj. pKr õpiti paberit valmistama.
Söömispulki kasutati Hiinas juba nii Shang Yini dünastia ajal [umbes 16.-11.saj
e.m.a(enne meie aega)].
3. Hiina rahvastik
Rahvaarv: 1 314 480 000 inimest, enamik on hanid e. pärishiinlased.
Maailma rahvarikkaim riik.
Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km², tihedasti asustatud rahvastik.
Arengutase on suhteliselt madal.
Hiina valitsus võttis vastu seaduse, mis nägi ette: maa-asulates elavates
perekondades saab olla 2 last ja linnades 1 laps.
Enamikele perekondadele on keelatud omada 3 last, kui nad rikuvad seadust, ootab
neid trahv või administratiivkaristus.
Hiina traditsioonidega, mille järgi soositakse peres meesjärglasi ­ pojad jätkavad
suguvõsa nime ja pärivad pere maa.
Riigi alal on ametlikult 56 erinevat rahvust.
Ülejäänud peale hiinlaste on huangid, uiguurid, muslimid(huid), yid, tiibetlased,
miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt.
Umbes 1,2 miljardit inimest räägivad hiina keelt.
Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud.
Puudub ligipääs joogiveele 300 miljonil inimesel.
Koeraliha peetakse Hiinas lihtsalt "kuumaks", ja nii on see tavaliselt talvine toit.
Eriti Chow-Chow tõugu koerad.
Tasapidi hakkab kaduma koeraliha söömine.
Hiinas kasvatati söögiks kolme looma ­ siga, kitse ja koera.
4. Pildid
t Master text styles
d level
Third level
Fourth level
Fifth level
5. Kasutatud Kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
http://www.kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=82&Itemid=71
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_hiina_m%C3%BC%C3%BCr
http://www.clubstravel.ee/est/1072/
http://www.fiestareisid.ee/hiina.html
Tänan tähelepanu eest!