Retsensioon - Paabel XX Viljandi pärimusmuusika festivalil (0)

Paabel XX Viljandi pärimusmuusika festivalil
Retsensioon
26.-29. juulil toimus kahekümnendat korda Viljandi pärimusmuusika festival . Ürituse raames esines 26. juulil kell 22.00 Kultrahoovis ansambel Paabel.
Ansambli koosseisu kuuluvad Sandra Sillamaa (eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul), Arno Tamm (eestlaul, akustiline kitarr ), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli ( trummid , löökpillid), Tanel Kadalipp ( kontrabass ) ja helikujundaja Rainer Koik.
Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks – Sandra Sillamaa – pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel . Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on „tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz -, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühisloominguna ja lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest, omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud.“ (paabel.com/est/ band )
Bändi olen siiani kuulnud neljal korral. 2009. aasta ja 2012. aasta kevadeil Kuressaare Linnateatris ning kahel korral möödunud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kõne all olev kontsert oli minu arvates neist parim. Kuna kevadel sai ka kaks bändi CD-d soetatud, oli väga huvitav olla kontserdil, millel esitatava repertuaariga ma kursis olin.
Paabeli looming on elav tõestus, kuidas mitut eri muusikamaailma on võimalik vapustavalt perfektselt miksida. Nende lood peaksid minu arvates pärimusmuusika-armastuse tekitama ka inimestele, kes muud kontakti folgiga ei oma. Vähemalt minu puhul oli küll selline juhtum. Bänd töötab tõelise kooslusena, nagu näitab ka nende tegutsemisaeg – juba 5 aastat on noored projektina alustanud koosseisus mänginud. Rainer Koiga ansambliliikmeks nimetamine on vägagi õigustatud: pillid on omavahel balansis ja üldkõla säravalt pehme.
Esinedes olid Paabeli silmapaistvamad liikmed minu jaoks Sandra Sillamaa ja Tanel Kadalipp. Kaunis Sandra käsitseb märkimisväärselt mitmeid pille: kontserdi ajal võttis ta mängida peale torupilli ja sopransaksofoni ka erinevaid vilepille ning flööte. Parmupillist suutis ta tavalise tinistamise asemel hoopis viisi välja võluda ja lisaks kõigele jaksas ta veel laulda – igavese võhma etalon ! Pigem tagaplaanil tegutsev Kadalipp on minu arvates väärt rohkem tähelepanu – tema soolod tekitasid mul külmavärinaid, lisaks pakkusid tema rokkiv olek ja vaimukad näoilmed palju meelelahutust.
Kontserdil esitati ristlõiget ansambli loomingust. Enim meeldisid mulle ehk „Kohanuška“ ja „Siidile“, esimene mõnusa läbiva bassiliini tõttu ja teine vahva tantsulise helipildi pärast. Kogu kavast eristus aga Paabeli esimene lugu, „Kus käisid sa?“ – ilusa laulu sügav ja kurblik sõnum läks mulle tohutult hinge.
Kritiseerivaid sõnu selle kontserdi kohta ma ei leia. Bänd mängis nauditavalt, helid olid tasakaalus. Lood haarasid mind kaasa tantsima ja laulma nii, et kontserdi lõpuks võhm otsas oli. Ootan huviga Paabeli järgmisi plaate ja ülesastumisi!