tuulele avatud: hästi väljaulatuvate tolmukate ja emakatega. Nii raputab tuul õietolmu kergesti õiest välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele. Vili Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest. Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust: 1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge. 2. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru (tärklise või õlirikkad rakud), millest kasvu alustav taim (idand) alguses toitub. 3
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus,
mitmel viisil. Nad võivad olla kogu ulatuses kokku kasvanud, moodustades ühe kaela ja suudme, kuid viljalehtede ülemine osa võib olla lahus kas kaelte või ainult suudme ulatuses. *Kui serviti kokkukeerdunud viljadlehed kasvavad keskelt kokku , nii et iga viljaleht moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku. *viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik. *Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks. Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul. Sellised on kõik ühe
8. Klass Rõngu keskkool Juhendaja: Stiina Lõhmus 14.11.2013 Sisukord 1. Milline on vili 2. Ajalugu 3. Kasutamine 4. Kus kasvab, toodetakse 5. Midagi huvitavat 6. Kasutatud kirjandus Milline on vili? Värske, mahlane hapukas. See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks. Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust. Õunasüda on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet. Õuna ajalugu Inimesed on õunu söögiks tarbinud mitmeid aastatuhandeid. Vanimad õunad pärinevad aastast 6500 eKr. Keskajal kasvatati ja aretati kloostrite peamiselt. Populaarsemaks sai aed õunapuu 19.sajandi alguses. Kasutusala
piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed Väikesed õied koondunud tõlvikusse
Õie varreosa koosneb õieraost ja õiepõhjast Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised
õietolmuga Viljade ehitus: Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Viljade tüübid: Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest.Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil .
generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus). Need viivad steriilse õietolmu tekkimisele. 6.2. Sigimiku ehitus Ühe õie emakad moodustavad emakkonna (gynoeceum). Emakas (pistillum) koosneb ühest või mitmest viljalehest (carpellum). Kahe või enama viljalehe esinemisel võivad need olla kas vabad (lahkviljalehine ehk apokarpne
tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13. Kuidas jaotatakse kuivvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid. Mitmeseemnelised-kaun-hernes kõder-kapsas
Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad. MAA-ALUNE OSA - Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus Taim kasvab 0,5–1,5 meetri kõrguseks. Ta on väänduva roomava või roniva varrega taim. Lehed kinnituvad varrele vaheldumisi. 2–6 cm pikkused lihtlehed on terveservalised.
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel.
ebasarikõisikud. 7) Emakkond, emakkondade tüübid Emakkonnaks nim. viljalehtede kogumit. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka • Palju emakaid – apokarpne emakkond • Ühe emaka – tsönokarpne emakkond • Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne 8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell
T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest Käbid
Liigutused ehk nastid võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass)
82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU
Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel.
haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel taimel on palju õisikuid ja need omavahel moodustavad kombineerunud tüüpe. Nt. harilikul raudrohul korvõisikud asuvad liitkännasena! Sigimiku asetus: Emakkond on viljalehtede kogum. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka. Emakkondade tüübid: · Apokarpne emakkond- palju emakaid · Tsönokarpne emakkond- ühe emakaga: Parakarpne Lüsikarpne Sünkarpne Vili tekib õies olevast sigimikust. Sigimiku seinast moodustub viljakest(ad). Seemnealgmest kujuneb seeme
et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5.Terise anatoomiline ehitus. Koosneb kestast, toitekoest ja idust. Välimine kest on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Viljakesta all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis
on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o
Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis hõlpsasti seal vabanevad 4) Kroonlehed on väikesed ja tagasihoidliku värvusega 5) Õied tavaliselt lõhnatud VILJA ARENEMINE ÕIEST. Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. 1) Viljastatud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge 2) Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru, millest kasvu alustav taim alguses toitub 3) Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 4) Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja
Õunamähkur ehk õunauss talvitub täiskasvanud röövik koorepragudes. Munevad lehtede alumisele küljele, puukoorele ja viljadele. Koorunud röövik närib end vilja sisse, kahjustab 2...4 vilja. Kolmas kasvujärk sööb ära seemned. Kiletiivlased. Pidevkehalised. Ploomivaablased talvitub ebaröövikuna mullas kookonis. Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse. Munast koorunud ebaröövik siseneb õide ja hävitab sigimiku, hiljem rändab viljadesse sööb ära alles pehme viljakivi, seejärel viljaliha. Vili, milles ebaröövik toitub on lutikalõhnaline. Täiskasvanud ebaröövik mulda talvituma. Kirsipuu nälkvaablane osa talvitub ebaröövikuna, osa nukkub juba sügisel mullas. Valmikud hakkavad suve alguses munema lehe alumisele küljele lehekoe sisse. Vastsed roodavad lehtede pealmist pinda, jättes alumise epidermise terveks. Mitmetoidulised kahjurid Mitteputukkahjurid.
Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väikesel vesiroosil punased) ning sisemiste tolmukate niidid ei ole tolmukapeast laiemad. Erinevalt väikesest vesiroosist avaneb valgel vesiroosil õis täielikult. Kroonlehed on vähemalt sama pikad kui tupplehed (väikesel vesiroosil lühemad). Õiepõhi on ümar (väikesel vesiroosil enam-vähem neljakandiline). Samuti on valge vesiroosi lehtedel laiem lõhe
Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust. Peamiseks varutoitaineks on tärklis , mis ladestub endospermis. Igal teraviljaliigil on tärkliseterad iseloomuliku kujuga. Niiskes, merelises kliimas on teraviljal tärklisesisaldus suurem kui kuivas kliimas kasvanud teraviljadel. Peale tärklise on terades roosuhkrut (kuni 1,5% tera massist), mis paikneb peamiselt idus
mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku siseehitusest, võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks- kõrvits, tulp) Viljalehel areneb seemnealgmes nutshell (=megasporangium). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, milled viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel 1 füsioloogiline osa – nektaarium
Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused:
õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P 3+3 A 3+3 G (3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Kaheidulehelised ei moodusta monofüleetilist rühma. ¾ õistaimedest. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud , mille kambium võimaldab varre teiskasvu . Lehed on enamasti sulg, sõrm või võrkroodsed , terveservalised või lõhestunud . Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest.
Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Partenokarpa-olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili-banaanid, pirnid, seemneteta viinmarjad. 3. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki- loomad, taimed =ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3- loomad, seened, taimed=ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5)-
Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele
bakterid, või on see võime kadunud nt. siseparasiidid, ainuraksed, või liik pole veel välja kujunenud ja ristumisbarjäär on osaline, või ristumisbarjäär on ökoloogiline või käitumuslik nt. nirk ja kärp). Vegetatiivne paljunemine on domineerima hakanud. Apomiksis e. näivalt suguline paljunemine (õistaimedel areneb vili viljastumata õiest, partenogeneesis viljastamata munarakust, kus kahekordistub kromosoomide arv või apogaamias, kus vili areneb suvalisest sigimiku rakust). Riikideks jaotamine võimalused (riik ei ole süstemaatika ühik vaid ökoloogliselt sarnaste organismide kogum): 1. Ülejäägi meetod (2 riiki, loomad, taimed). 2. Eluvormi meetod (4(5)+/- 1 riiki, taimed, loomad, seened, bakterid +/- viirused, heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid.
evolutsiooniteest. (enda konspektist) * Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine teistuumaga. See on kahe suguraku isas- ja emasgameedi ühinemine. Katteseemnetaimedel nim isasgameeti spermiumiks, emasgameeti munarakuks. * Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru, mille pikkus võib ulatuda mitme sentimeetrini. Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi. Tolmutoru kasvab läbi emakasuudme ja emakakaela hõreda koe sigimiku suunas, kuni puutub kokku lootekotiga. Jõudnud munarakuni, tolmutoru tipp avaneb, vabastades spermiumid. Üks neist ühineb lootekoti teistuumaga, moodustades sügoodi (2n), teine ühineb lootekoti teistuumaga (2n), tekitades triploidse raku. Nii toimub kahekordne viljastumine, mis on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust endosperm (toitekude, 3n), integumentidest
Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed. Seemnealget ümbritsevad katted, milles on väike ava e seemnepilu. Seemnekotis on 8 rakku, üks neist on suurem, asetseb seemnepilu juures. See on munarakk, ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu. Teine
Lühivõrsed ja õieraod on püstised; lehed munajad, igihaljad, pealmiselt pinnalt tumerohelised, alumiselt vahakihi tõttu valkjad. Lehed üle 5 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, 2-10 cm pikad. Õied 1-4-kaupa, neljatised, roosad, meenutavad väikest 54 alpikanni õit. Tolmukad moodustavad oma karvaste niitidega sigimiku ümber suletud vöö, selle tõttu pääsevad nektari juurde vaid pikkade suis-tega putukad mesilased, kimalased. Õitseb juuni teisel ja kolmandal dekaadil, viljub septembris. Viljaks on mari, marjad säilivad ületalve ja on toiduks kasutatavad aasta ringi. Jõhvikas paljuneb vegetatiivselt, seemnetega paljunemine esineb harva, peamiselt rabapõlendike niisketes lohkudes.
Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on eristatavad ainuüksi nende tunnuste põhjal: õie sümmeetria, lehtede arv üksikutes õieleheringides, sigimiku asend ning õielehtede, eriti kroonlehtede, värvus (võib olla varieeruv). Binominaalne nomenklatuur seisneb selles, et igal liigil on kaheosaline nimi, millest esimene viitab perekonnale, kuhu ta kuulub, teine aga konkreetsele liigile. Tänapäevase nomenklatuuri reeglid ja nimetused on kirjas International Code of Botanical Nomenclature. Liik on bioloogilise klassifikatsiooni põhiühik ja taksonoomiline järk. Seda defineeritakse ka kui organismide rühma, kes on
Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need Tolmlemise tõhustamiseks PUTUKTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse väiksemas koguses Tolmuterad suured, lisaainetega
annaabi.ee 
