Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi ...
.................................................................. 1 Olustvere 2010............................................................................................................................ 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Kõvaketast üldiselt......................................................................................................................3 Kettaruum ja kiirus....................................................................................................................4 Kõvaketta ehitus..........................................................................................................................4 Kõvaketta tulevik........................................................................................................................ 8 Kasutatud allikad....................................................................
esimest restarti esinenud kettaprobleemi järel. Kui tekitatakse esimene partitsioon kettale, luuakse samas ka MBR(Master Boot Record), mis sisaldab endas mõningast koodi arvuti alglaadimiseks ja partitsioonitabelit. Kui FAT16 ja FAT32 puhul on MBR asukoht staatiliselt määratud, siis NTFS-is on esimese mälupesa aadress dünaamiliselt määratav. NTFS-i kasutamisel saab igale kasutajale määrata kettakvoote, st igale kasutajale saab määrata maksimaalne kettaruum, mida ta võib kasutada. NTFS faili maksimaalsuurus on piiratud vaid ketta suurusega, FAT32-s saab faili maksimaalsuuruseks olla 4GB.Tegelikult on MFT ise samuti üks muutuva suurusega fail. Kui MFT on kahjustatud, loeb NTFS tema duplikaatfaili $MFTMIRR, mis paikneb ketta loogilises keskmes (MFT ise paikneb ketta algusosas). MFT failile ligipääsemise kiirus mängib suurt rolli NTFS draivi jõudluses, sest kuna MFT on fail, võib ta saada fragmenteeritud
Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui selline vajadus ka tekkis, teisaldati andmed ühest arvutist teise magnetlintide, magnetketaste, perfokaartide või perfolintide abil, nagu praegugi siirdatakse infot arvutite vahel, mis pole Internetti ega mõnda muusse võrku ühendatud. Personaalarvutid muutsid seda olukorda kardinaalselt. Nad olid küll töölaual ja kasutaja ainupruukimises, kuid neil oli esialgu üks suur puudus - nende kettaruum oli piiratud, mis ei lubanud sageli salvestada sinna kõike tööks vajalikku. Eriti valusalt andis see tunda inimestel, kes olid ühist suurarvutit pruukides teinud meeskonnatööd, mis eeldas juurdepääsu ühtedele ja samadele suurtele andmekogumitele. Lahendus oli lihtne - ühendada personaalarvutid võrgu abil kokku, et võimaldada kasutada ühiseid ressursse. Nii sündisidki kohtvõrgud - Ethernet, Token Ring ja muud taolised - mis võimaldasid
serveri fikseeritud kataloogis ja sell«' alamkataloogides olevaid andmeid on palju kergem koos varundada kui tööjaamadesse« suvaliselt laiali pillutatud faile. Sõltuvalt kasu tatavate ja loodavate andmete mahust võil) mõnikord osutuda vajalikuks kasutajate vöi gruppide lõikes kettakasutuslimiitide kehtesi i mine, kuna varundusmeedia maht on piiratud samuti aitab selline piirang ketta ootamatu täitumise ja ruuminappuse vastu, kuna vah i kettaruum kipub alati kasutajate poolt täidetud saama. Ka paroolide säilitamisel tuleb olla hoolikas - kõige rangematele nõuetele vastavast paroolist pole kasu, kui see on kirjutatud märkmepaberile klaviatuuri kõrval. Kasutajatele tuleb selgitada, et parool on sarnaselt pangakaardi PIN-koodile või koduvõtmetele salajane informatsioon, millele kellelgi peale kasutaja (ka mitte süsteemiadministraatoril) ei tohi juurdepääsu olla.
koode ja viidatakse otse võrgus olevatele failidele; sellisel juhul tuleb usaldada ka neid välijastpoolt saadavaid koodijuppe. · Konfiguratsioonivead Ettevaatust Kõik võrgust tulevad andmed on ebausaldusväärsed!!! Denial of Service -- teenusetõkestus · Ülekoormus - Apache veebiserveriga seotud Apache Benchmark - oli võimalik tekitada nii palju päringuid, et enamus veebiservereid ei saanud nendega hakkama; · Ressursside ammendamine Kettaruum (näiteks aetakse logisid täis) Mälu, protsessitabel - mälukasutus - iga protsessi jaoks oma alamprotsess, paljude samaagsete protsesside tõttu saab mälu otsa; Protsessoriaeg (näiteks tehakse "tühja" krüpteerimist) - protsessorikoormuse kasvatamine dummy HTTPS handshake'ide kaudu (1 tuumaga klient suudab tekitada rohkem päringuid kui 40 tuumaga server); Võrguriba (ujutatakse pakettidega üle) -
sorteeritud. Seetõttu võib indekseerida veerud, mida sageli kasutatakse BETWEEN predikaadis, ORDER BY klauslis, GROUP BY klauslis, teistes sorteerimisega seotud operatsioonides (UNION ja DISTINCT). Indekseerida veerud, mida kasutatakse grupifunktsioonides. Mida suurem on tabel, seda rohkem on indeksist kasu, kuid seda suuremad on ka indeksi ülalpidamise kulud - ajakulu uuendamisel ja indeksi all olev kettaruum. Arvestada, et indekseerimine võtab alla lisamiste, muutmiste ja kustutamiste kiirust (kuna koos põhitegevusega tuleb ülal hoida ka vastavaid 46 indekseid), kuid tõstab päringutele vastamise kiirust. Seepärast on soovitav: Mõelda veergude indekseerimisele eelkõige tabelites, kus muutmised on küllalt harvad võrreldes päringutega,
koos SQLi haldus- ja arendusvahendiga SQL Server Management Studio Express. WDE paigaldamiseks peaks arvutil olema vähemalt 600 MHz protsessor (soovitavalt üle 1 GHz), vähemalt 192 MB mälu (soovitav 256 MB või koos andmebaasiga 512 MB) ning sõltuvalt paigaldatavatest komponentidest 500 MB kuni 1,8 GB vaba kettaruumi. Enamuse sellest pea 2GB suurusest mahust võtab spikker (Help). Kui spikrit ei paigalda on vajalik kettaruum üle GB väiksem! Spikker on vajalik siis kui Teil ei ole pidevat Interneti ühendust või töötate kohtades, kus alati ei ole võimalik Internetti kasutada. Kui on olemas püsiv Internetiühendus võite kasutada veebis olevat spikrit, mis asub aadressil http://msdn.microsoft.com. Online spikker on integreeritud ka WDE sisse, mis võimaldab sealt infot otsida ka WDE abil! Installeerimiseks peavad teil olema arvutis administraatori (süsteemiülema) õigused!
annaabi.ee 
