Väävel inimorganismis Koostaja: Elerin Luuk 11.klass Mis asi on väävel? Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlit tähistatakse tähisega S Väävel kuulub kõhunäärme hormoonide hulka Milleks on inimorganismis vaja väävlit? Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest Taimsed : põhiliselt teraviljad (rukis, kaer), kaunviljad (oad, herned) ning pähklid
äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed
paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine. Infrapuna soojusel on muide suurepärane põletikuvastane toime, kuna see parandab pehmete kudede verevarustust ning võib seetõttu suurendada valuvaba funktsionaalset liikumisulatust liigestes. Soojus muudab liigesed, kõõlused ja sidemed elastsemaks, sest kõrgem temperatuur muudab kõõluste ja sidemete peamise ehitusmaterjali kollageeni elastsusomadusi. Sidekudede venitatavus temperatuuri toimel suureneb, mistõttu väheneb ka liigeste koosseisu kuuluva sünoviaalse vedeliku viskoossus. Sellest tulenevalt on soovitav sportlastele kombineerida manuaal- või kiropraktilist protseduuri infrapunasoojendusega. Infrapunakiirgusel on ravitoime paljude haiguste ja seisundite korral, näiteks reumatoidartriit, osteoartriit, krooniline kaela- ja alaseljavalu, samuti ealiste muudatustega kaasneva liigesjäikuse ning valulikkuse leevendamisel.
sportlikku vormi. Seetõttu on tauriini hakatud kasutama energiajookides. Mis on Guaraana ? Guaraana on Amazonase jõgikonnas kasvava ronipuu seemnetes sisalduv stimuleeriva toimega aine. Seemnetes sisalduv guaraniin on kofeiini sünonüüm, kuid ostjate teadmatust ära kasutades reklaamitakse guaraanat tihti kui unikaalset stimulaatorit. Mis on Glükuronolaktoon ? Inimese maks toodab glükoosist glükuronolaktooni, mis on peaaegu kõigi sidekudede struktuurikomponent. Seda leidub ka mõnes taimes. Kliiniliselt on tõestatud. et glükuronolaktoon vähendab unisust, tõstab vaimset võimekust ja reaktsioonikiirust. Energiajoogid ja alkohol Ööklubides on muutunud populaarseks juua viina ja energiajoogi kokteile, sest usutakse, et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib tunduda, et alkoholi
tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid
Kokkupuute koha nimi on sünaps. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Vastus: Vöötlihaskude- rakud on pikad ja paljude tuumadega. Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire. Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja
Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat.
neksused (funkt. Sünt) -Desmosoomi sarnane kontaks(tagab mehhaanilise seostuse); desmiin -Kaveoolid ja nendega seotud SER(S) -närviimuplsi silelihasrakku edasikandmise süsteem -Müofilamendid – aktiin, müosiin Teised kontraktiilsed rakud: müoepiteel,müofibroblastid,peritsüüdid. SIDEKOED Sidekudede funktsioonid Ülesanded: - Troofiline funktsioon(veri,lümf,retikulaarne sidekude,rasvkude, kohev sidekude) – Epiteelid ammutavad organismile vajalikke aineid väliskeskkonnast, nende ainete üleandmineühelt epiteelilt teisele toimub epiteelide vahel oleva sidekoe kaudu. -Kaitsefunktsioon (veri,lümf,mehaaniline kaitse) – fagotsütoositeel hävitada või kahjutuks eha organismi kahjustavaid elemente. Samuti immuunsuse tekitamine.
katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest; · Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis; · Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks; · Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises; · Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid
Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid)
Fibrillaarsed valgud on niitja kujuga. Reeglina on nad vesilahustumatud hapete ja aluste, proteolüütiliste seedeensüümide toimele ja denaturatsioonile, ühekülgse aminohappejääkide sisaldusega, mehhaaniliselt vastupidavad, kaitse- ja tugifunktsiooniga. Fibrillarsete valkude põhirühmad on: kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid ja müosiinid. Näiteks kollageen on vees lahustumatu fibrillaarne valk, mis moodustab loomsete sidekudede (nahk, luud, kõõlused) põhimassi. Kollageeni mudelit on võimalik näha joonisel 3.1.1. (Zilmer jt 2001: 96). Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude
Ära unusta, et luukude on keha peamine kaltsiumireserv ja et selle hulk veres on hoolikalt reguleeritud luudega, mis mängivad puhvertsooni rolli ja vabastavad või neelavad kaltsiumi, mis on hädavajalik koostöötegur paljudes ainevahetusprotsessi- des. 2 On kolme tüüpi liigeseid: kiulised, kõhrelised ja võidelised (sünoviaalsed). Nende ühiseks tunnuseks on sidekudede olemasolu, mis sisaldavad elastiini ja kollageeni. Ränil on oluline roll nende kahe kiu sünteesis. Liigesed peavad olema painduvad, et võimaldada liikumist ning taluda pingeid. Need võivad taandareneda või vananeda enneaegselt, mille tulemuseks on kulumine ja ärritus nagu artroosi puhul. Mõjutatud liigesed on tavaliselt need, mis kannavad keha kaalu: selg, puusad, põlved, jalad ja mõned liigesed kätes. Artroos ilmneb
3. Kokkutõmbe paljutuumseid ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom rakke. võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 2. skeleti lihastes 2. südames pikaajalisem alluvus inimese 3. Tugev ja 3. rütmiline 4. ei allu tahtele lühiajaline 4. ei allu 4. allub inimese tahtele 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma. 8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk b) uute rakkude tekitamisega – marrasnahk c) jääkainete väljutamisega – sarvkiht d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk 9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti
3. Kokkutõmbe rakke. ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom 2. skeleti lihastes võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 3. Tugev ja 2. südames pikaajalisem alluvus inimese lühiajaline 3. rütmiline 4. ei allu tahtele 4. allub inimese 4. ei allu tahtele 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma. 8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk b) uute rakkude tekitamisega marrasnahk c) jääkainete väljutamisega sarvkiht d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk 9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti
kuid inimestega tehtud usaldusväärsed katsed siiani puuduvad. (Liebert 2008: lk 124) 6 Tauriini isoleeriti esimest korda pulli sapist 1827. aastal, mispärast on ta saanudki oma nime pulli ladinakeelsest nimest taurus. (Ibid. lk 124) 1.2.3. Glükuroonlaktoon Glükuroonlaktooni toodab inimese maks glükoosist ning see on peaaegu kõikide sidekudede struktuurikompoment. Samuti võib glükuroonlaktooni leiduda ka mõnes taimes. Glükuroonlaktooni lisatakse energiajookidele tavaliselt koos kofeiiniga, et peletada väsimust ning tõsta enesehinnangut. (Liebert 2008: lk 127) Kliinilisest on tõestatud, et glükuroonlaktoon tõstab vaimst võimekust, reaktsioonikiirust ning vähendab unisust. Paljudes riikides on glükuroonlaktooni müük keelatud, mis viitab selle ohtlikkusele. (Ibid. lk 127)
4000 mg liitri kohta. S.t. ühe pudeli energiajoogiga võime saada viis korda rohkem tauriini, kui meil seda vaja oleks. Toidulisandina on soovitatav seda tarbida taimetoitlastel, sportlastel ja südamehaigetel. (http://chemistry.about.com) Joonis 4. Tauriini valem (http://chemistry.about.com) 1.3 Glükoronolaktoon 10 Glükoronolaktoon on süsivesik, mis kuulub kõigi sidekudede struktuuri. Glükoronolaktoon tekib glükoosist ja vajadusel toodab inimese organism seda maksas. Teda leidub ka mõnes taimes. Glükoronolaktoon: 1) vähendab unisust, 2) suurendab vaimset võmekust, 3) tõstab reaktsioonikiirust. (http://www.redbull.ee) Samuti aitab glükoronolaktoon organismil puhastuda jääkainetes. Energiaajoogis on 2000 2400 mg glükoronolaktooni liitri kohta, s.t. umbes 500 korda rohkem, kui on meie igapäevane vajadus
väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. Väävel Väävel- sidekudede alustala Tasakaalustatud toidust saab ka organismile vajaliku väävlikoguse kätte nii nagu see on ka teiste makro- ja mikromineraalainetega. Milleks organismis väävlit vajatakse: Kuulub naha, juuste ja küünte ehitusse ja osaleb nende kudede talitluses. Tagab valkude teist ja kõrgemat järku struktuuride tekke ja stabiilsuse kuna väävli aatomite vahele tekkivad väävlisillakesed. Kuulub ainevahetuses osaleva ensüümi koensüüm A koostisesse
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks.
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
suurenenud hulk veres näitab intensiivistunud erütropoeesi)(küpseb) Erütrotsüüt Müelopoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Müeloblast (jaguneb) Promüelotsüüt (jaguneb, siin toimub spetsialiseerumine rakutüübile) Müelotsüüt(küpseb) Metamüelotsüüt (küpseb) Granulotsüüt Trombopoees Tüvirakk Megakarüoblast Promegakarüotsüüt Megakarüotsüüt Trombotsüüdid (megakarüotsüüdi tsütoplasma jätked) Sidekudede jaotus · Veri ja lümf · Sidekude(kitsam mõiste) Kiudsidekude · Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed
vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte, sidudes nad ühtseteks tervikuteks. Sidekudede alla kuulub ka põhimõtteliselt veri ja lümf, aga seda vaatleme edaspidi. Sidekudede rakuvaheaine on pehme koostisega ja kiududerikas. Rakke on vähe ja need asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav kõigepealt sidekoega ja on võimalik, et kahjustunud kohale jääbki sidekoeline arm. 13 Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet
Kõhu ümber olnud kuldvöö all oli peidus karastatud kullast teraga pistoda. Ning siis eemaldas professor Derry viimase sidemekihi. Juuresolijad jälgisid pingsalt erutavat vaatepilti. Nad nägid vaarao jalgade rabedat hallikasvalget nahka, mis oli kohati rebenenud. Nahk ja sidekoed moodustasid luudel kahe-kolme millimeetri paksuse kihi. Derry puudutas vasakut kederluud. See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise järel oli näha, et isegi sidekudede kärbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte täiskasvanud. Hiljem luustiku põhjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni järgi, kes inimese kehakasvu määrab mõnede luude pikkust arvestades, oli vaarao 167,6 sentimeetrit pikk. Mõlema elusuuruse puuskulptuuri, mis kujutasid Tutanhamonit ja valvasid seesmise sargakambri
sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus
sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus
märgatakse suurt füüsilist jõuetust, nahaalune rasvakiht kaob üldse, lihased atrofeeruvad, inimene ei saa ennast liigutada, nahk muutub must- halliks ja kortsuliseks. Massi kaotus võib jõuda kuni 40-50%. Kehatemperatuur alaneb kuni 30 °С. Suured häired psüühikas, võib olla apaatia. Lõpeb kooma- või surmaga [9]. Joonis 6. Düstroofik 2.2.7. Ateroskleroos Seda võib iseloomustada arterite seinte sidekudede laienemine , mis on läbiimbunud rasvakudedega. Veresoonte sein muutub tihedaks tekitades trombe. Tulemusena kannatab selle organi verevarustus, kus asuvad kahjustatud arterid [9]. Ateroskleroos tavaliselt on meestel vanuses 50-60 ja naistel peale 60. eluaastat. Kuid viimasel ajal on märgata, et haigus on noorenenud ja kannatanud on juba 30-40- aastased. • Põhjused: geneetiline soodumus või mõned haigused – arteriaalne hüpertensioon,
Khu mber olnud kuldv all oli peidus karastatud kullast teraga pistoda. Ning siis eemaldas professor Derry viimase sidemekihi. Juuresolijad jlgisid pingsalt erutavat vaatepilti. Nad ngid vaarao jalgade rabedat hallikasvalget nahka, mis oli kohati rebenenud. Nahk ja sidekoed moodustasid luudel kahe-kolme millimeetri paksuse kihi. Derry puudutas vasakut kederluud. See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise jrel oli nha, et isegi sidekudede krbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte tiskasvanud. Hiljem luustiku phjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni jrgi, kes inimese kehakasvu mrab mnede luude pikkust arvestades, oli vaarao 167,6 sentimeetrit pikk. Mlema elusuuruse puuskulptuuri, mis kujutasid Tutanhamonit ja valvasid seesmise sargakambri sissekiku, vrdlevad mtmised andsid kehapikkuseks 167 ja 169 sentimeetrit.
1 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo koe. Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega. Organ e elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Eristatakse epiteel-, side-, närvi- ja lihaskude. Inimese keha massist moodustavad valdava osa (70-80%) lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude. Need määravad keha kuju ja vormid. 1. Epiteelkude ehituslikud iseärasused: funktsioonid: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla, Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad kuseteed, kopsud, veresooned) pinda õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või Vooderdab kehaõõnt
* mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina
Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE. Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude
See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi korral võib patsiendi ravis olla füsioterapeut esimene spetsialist. Reumatoloogia See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata
kultuur-keerukas kultuuriline käitumine. Õppimise ja uurimisvõimelised olendid. Käitumist mõjutavad ka ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Inimese keha koosnbe samadest kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest, mis on omased kõigile selgroogsetele. Inimese kehamassist moodustavad valdava osa lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude- määravad ka keha kuju ja vormid. Koed moodustavad samasuguseid elundeid ja elundkondi, mis esinevad teistelgi imetajatel. Rakud ja koed. Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad mingit ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna
Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus, vitamiin B12 ja vereloome). Lahustuvus rasvlahustuvad ( KADE Q, kunagi ka vitamiin F, aga tänapäeval loetakse asendamatuks rasvhappeks); vesilahustuvad B1-B15, vitamiin C, H, N, S, U. Hüpovitaminoos- vitamiinide osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon vitamiini
annaabi.ee 
