Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn:
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad
erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989
Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid
15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus Bulgaari on riik Kagu-Euroops Balkani poolsaarel, Musta mere läänerannikul. Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Neist omakorda lõuna poole jääb Traakia tasandik sinna jäävad ka Bulgaaria parimad põllumaad. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila,
Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere vinasid ning suurendada oma vimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. [redigeeri] 1914 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria trooniprija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nuti kohe sja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada vljaastumisega." Ka sel perioodil (16.23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jttis
kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli, peale tuli 1905.a revoluts 27. Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas
Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad
toonekurgi, parte, hanesid ja pelikane. Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle. Asukoht,lipp,vapp Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km. Albaania lipp Albaania vapp Rahvastik Albaania rahvaarv on 3 582 205 inimest. (Arvatakse, et umbes 15% nendest on emigrantidena välismaal, põhiliselt Kreekas ja Itaalias.) Maailma riikide seas on ta rahvaarvult 126. Rahvastiku tihedus on 124 inimest ruutkilomeetri kohta (2001). Albaania on Euroopas rahvaarvult 35. ja rahvastiku tiheduselt 18. 2025. aasta rahvaarvuks prognoositakse 3,8 miljonit. Aastatel 1945-1990 Albaania rahvaarv peaaegu kolmekordistus, kuid väheneva sündimuse ja kasvava väljarände tõttu 1990
BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu, et alustada sõda ning vabastada need alad Türgi võimu alt. Esimeses sõjas 1912. a. vallutasid Balkani riikide väed suurema osa Euroopa Türgist. 1913. a. Londoni rahu põhjal jäi Türgile Euroopa valdustest vaid pealinn Istanbul. Albaania sai iseseisvuse. Türgilt vabastatud alade jagamisel tekkis võitjate vahel aga tüli, mis viis teise Balkani sõjani 1913. a
1992 179 Armeenia, Aserbaidzaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Horvaatia, Kasahstan, , Moldova, San Marino, Sloveenia, Tadzikistan, Türkmenistan, Usbekistan 1993 184 Andorra, Eritrea, Makedoonia, Monaco, Slovakkia, Tsehhi 1994 185 Palau 7 1999 188 Kiribati, Nauru, Tonga 2000 189 Serbia ja Montenegro (aastast 2006 Serbia), Tuvalu 2002 191 Ida-Timor, Sveits 2006 192 Montenegro 5 ÜRO PEAKORTER Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 millioni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le. Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier
Ungari on väga vana ja võimas riik, kus on säilinud vanad kirikud ja muud huvitavad hooned, mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi. Ungari kuurortlinn on Balatonfüred, mis asub Balatoni järve ääres. Ungari jagab piiri Austria (366km), Horvaatia (329km), Rumeenia (443km), Serbia ja Montenegro (151km), Slovakkia (677km), Sloveenia (102km) ja Ukrainaga (103km). Ungari riigipiir on kokku 2171km. Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt
Sm näiteks osales liidu tegevuses 26- 33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. "Musta käe" hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri
1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka
Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste
· Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.): Sõja ajend- Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust. Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. Venemaa toetas Balkani riike: tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada Balkani riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 1912.a. puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): Sõja põhjuseks oli esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913.a
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate
Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest. Kujunesid välja rahvusvahelised ettevõtted. Raha oli erinevat päritolu. Oma tootmise kaitseks rakendati kaitsetolle
osalised, just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. · Väiksemad liidud. Väiksemate liitude all mõistetakse Vene-Serbia ning Briti-Belgia omavahelisi leppeid. Nendes kokkulepetes lubasid suurriigid oma väikeriikidest partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71
Ungari tükeldamine - kaotas 72% maast ja 64% elanikest. maailmasõja järel püüti esmakordselt viia Euroopas kokku rahvus- ja riigipiirid (rahvaküsitlused). 1945-1991 (Jalta-Podstami) Alates 1991 (Berliini müüri ehk Belovežje) 5. Geopoliitilised arengud II MS järgses Euroopas 1949-1990 – Saksa DV 1991-1992 – taastusid Eesti, Läti ja Leedu; uutena tekkisid Valgevene, Ukraina, Moldova, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia 1993 – Slovakkia 2006 – Montenegro 2008 – Kosovo 6. Riigipiirid ja geograafiline asend 3 etappi rahvusriikide tekkes Euroopas: Esimesed kaasaegsed rahvusriigid: Belgia (1830) ja Kreeka (1832); hiljem Rumeenia (1878), Serbia (1878), Bulgaaria (1878) ning Albaania (1913) I maailmasõda (Austria-Ungari ja Vene impeeriumi lagunemine rahvusriikideks) – püüd rahvus- ja riigipiire kokku viia RIIGIPIIR: Riigipiir kui riigi olulisim tunnus Riigipiir kui poliitiline, ajalooline ja sotsiaal-kultuuriline nähtus
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispo
imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama. Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass-Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta. Inglismaa plaan nägi välja nii, et rahaline abi, kuid mehi kohale ei saadeta. Alguses arvati, et piisab sõtta saatmiseks vaid 70 000 mehest. Sõja lõpuks oli saadetud ikkagi miljoneid. Venemaa peale mobilisatsiooni väljakuulutamist 14
Geograafia BULGAARIA Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on Bulgaaria. Ma ei tea Bulgaariast eriti palju ning seega arvan, et töö tuleb minu jaoks küllaltki huvitav. Bulgaaria asub Euroopa kaguosas Musta mere läänerannikul. Põhjas on Bulgaaria naabriks Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria pealinn on Sofia. Majanduslikult on Bulgaaria suhteliselt nõrk riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul
Venemaa sõjaplaani võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austra-Ungarile. 4 Austra-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austra-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austra-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Ajend ja põhjused 5 Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See
4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias 5. Inglismaa tahtis tõusta maailmavõimuks 7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik) - teravnesid suhted Serbia ja Venemaaga - A-U poolel sekkus Saksamaa
Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1
ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid
Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 5 Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 2.3 1993– Euro rahatähed 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised
Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga lootis Saksamaa esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis pidi see olema möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga seisis aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positisioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari ning Serbia, mis mõlemad tahtsid poolsaarel luua riiki, mis ühendaks kõiki slaavi rahvaid, seega, kõik, mis toimus Balkanil mõjutas ka muid riike ja maailma, kuna ka venelased tahtsid slaavi rahvastele appi minna. Sõda algaski, sest Austria-ungari kuulutas Serbiale sõja, mistõttu see üle kogu maailma levis, sest teised riigid tulid mõlemale riigil appi. Ptk 5: 8. Mis olid I maailmasõja põhjuseid! (vt ka ptk 1 ja 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
