Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne
võivad kogeda valuaisinguid sama teravalt kui meie. Spetsiesismi üks vorme on, et ainult inimelu on täielik püha, see järeldab, et kui inimesele antakse valida, kas ta tapab koera või selle inimese, valiks ta tingimata koera(kui ei ole isiklikku vimma). Elu pühaduse teesi pooldajad eristavad inimesi ja looma, aga nad ei luba mingeid eristusi oma liigi sees. Ehk siis on nad rängalt vastu raskelt haigete tapmisele ja peavad seda sama rängaks kui tappa eluterve inimene. Me peame lõpetama ohverdamast loomi, enda heaolu nimel ja kui meie oma liigi liikmeks olemise faktist ei piisa, et tapmist igal juhul vääraks pidada siis võime me hakata ümber vaatama seisukohta, mis väidab inimelu pühaduse kohta. Minu hoiak loomade kohtlemise kohta on, et peame loomade elusid sarnaselt austama nagu inimeste elusidki, see ei tähenda aga seda, et peaksime taimetoitlasteks hakkama =). Singer suutis mind veenda, et võrdsus on oluline moraaliidee. Ma olin sellega juba
Kordamisküsimused II (Enamikul on vaja lõpp-arvestuseks uuesti üle vaadata ka vahearvestuse kordamisküsimused) Arvestuste ajad: 08.12.08. kl. 8.15 19.01.09. kl.10.15 Väärtuse küsimus 1. Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline? Sest väärtuse mõiste abil eristatakse head halvast ning soovitut mittesoovitust ning väärtuse mõiste on ka keskkonnaeetikas kesksel kohal, kuna selle põhiküsimuseks on looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instru
..kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega. 2. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed, aga ka mehed ja naised täiesti erinevad
3. Mis vahe on keskkonnaeetikal ja bioeetikal? Bioeetika – bioloogiliste distsipliinide ja eluteadustega seotud eetiliste küsimuste uurimine. Peaasjalikult inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. Valdava osa moodustab meditsiinieetika, sageli mõeldaksegi bioeetika all just seda. Keskkonnaeetika – võidakse lugeda bioeetika alla kuuluvaks, aga enamasti eraldi haruna käsitletud. 4. Millistest osadest koosneb argument? Toetav väide, järeldus. Toetuseks kasutatud väited, eeldused. 5. Millistel juhtudel võidakse argumendis saada väär järeldus? Järeldus ei tulene eeldustest. Eeldused on väärad. 6. Mida ütleb Hume’i seadus? Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse
MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad! Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused
Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse …? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G
Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ...? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Seda peetakse väga modernseks sätteks, sest sät
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja
põhimõtet: 1. Eluline tähtsus: eluliselt tähtsad huvid on eespool. 2. Lähedus: lähedus on eelistatum kui geograafiliselt, ajaliselt, kultuuriliselt või liigiliselt kaugem. Taylori looduse austamise eetika: inimese võime asetada ennast looduse olukorda. Ja mõista, mis on loomadele hea. (erineb süvaökoloogiast) Erinevused: Taylori looduse austamise eetika: inimene asetab ennast loomade olukorda Süvaökoloogia:inimese mõtlemise sügavam mõistmine ja loomadega samastumine tundeelamuste abil. Ürglooduse pooldajad pooldavad looduse jätmist selliseks, nagu ta on ilma inimese vahelesegamiseta. Martin Heideggeri järgi on tehnika meel meie eest peidus, aga meie võim tehnika meele ja tahte vastu on meie oskus ,, avaneda saladusele ehk" anda loodusele võimalus ennast ise paljastada inimesele. Heideggeri sõnul pole tehnoloogia võtmeküsimuseks mitte see,
Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja enesekeskne arusaam eetikast. Nende eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta see kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
bioloogiaga. Nt geenitehnoloogia, kloonimine, biomeditsiini tehnoloogia Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid: · Turvalisus kas eksperiment on inimesele ohutu; kas kogutavad andmed on kaitstud · Majanduslikud küsimused kõigile inimestele ei ole võimalik anda kõige kallimat arstiabi, aga mille järgi otsutada; rahastajad võivad hakata ette kirjutama, mida täpselt uurima peaks · Katsed loomadega mis tingimustel on loomade piinamine õigustatud · Inimese olemus geenitehnoloogia eksperiment on ebaloomulik. Mingied asju ei tohiks lubada Meditsiinieetika: · Keskendub arstimisest ning sellega seotud uurimsitööst tulenevatele eetilistele küsimustele. · Praktiline etika, kus vaadeldakse eetilisi küsimusi, mis kerkivad v võivad kerkida seoses igapäevaste praktiliste tegevustega · 3 valdkonda:
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile,
Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees.
sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid). Preskriptivism on õpetus,
„Kollane“ samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „kollane“. Loeng: • Milline on eetikaterminite tähendus? • Kas eetikaväited on tõesed? • Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. “Leib on laual” See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Eetikaväited ütlevad ka midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. • Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas - „ON“ „leib on laual“
enda teadvusest Jumaliku käsu teooria, mille järgi moraaliprintsiibid määratletakse jumala käskude kaudu või mille järgi moraalsed kohustused on loogiliselt sõltuvad jumala käskudest. Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima
ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,hea". ,,Kollane" samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,kollane". Loeng: · Milline on eetikaterminite tähendus? · Kas eetikaväited on tõesed? · Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual" See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. Ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Eetikaväited ütlevad ka midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. · Faktiväide väide mingi fakti kohta maailmas - ,,ON" ,,leib on laual"
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4.
Jaapan- kui rühm teeb tööb, ei saa ühele maksta rohkem hea töö eest 8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik palgatõusud) 9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? Töötaja testimisel rikutakse töötaja õigust privaatsele infole tema (näiteks, tema haiguste kohta, mida ta ei taha avalikustada sellel põhjusel, et töötaja ei suhtuks temasse, nagu töövõimetusse) 10. Millised on töö kolm põhifunktsiooni E.F.Schumacheri järgi? Schumacheri järgi on töö 3 põhifunktsiooni:
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tü
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
Lisaks on inimeste väärtustamine Jaapanis immigratsiooni äärmise raskuse tõttu piiratud. Seal on pigem tööjõu-, kui tööpuudus. 8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik palgatõusud). Ida-Euroopa vabanemisega on tekkinud aga ka uus probleem. Lääne-Euroopa tugevad ametiühingud on blokeerinud Ida- Euroopast tulevate väiksemate nõudmistega töötajate pääsu tööturule. Samas nende oskused võivad olla samad. 9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? Töötaja testimisel rikutakse töötaja õigust privaatsele infole tema (näiteks, tema haiguste kohta, mida ta ei taha
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA................................................................................................................6 2.4OTSEDEMOKRAATIA........................................
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jagune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
