orientatsioonidest kui kunagi varem. Viimastel aegadel on seksuaal orientatsioonid muutnud meie ühiskonda erinevates kohtades. Seksuaal orientatsioon on seotud nii loomadega kui ka inimestega. 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste Seksuaal orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on kas püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme samast soost või vastassoost inimese vastu. Orientatsioonid jagunevad neljaks: heteroseksuaalsus, biseksuaalsus, homoseksuaalsus ja panseksuaalsus. Need orientatsioonid esinevad mitte ainult inimestel, vaid ka loomadel (näiteks: kaelkirjakud, pardid, ahvid jne.). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas. Varajane või hilinenud murdeiga võib kahjustata seksuaal orientatsiooni: inimene kannatab seksuaaltraumades, ei kujune normaalselt välja geneetilise identiteedi või
end rõhutuna. Teadmine, et siiras saab olla vaid omasugustega suheldes, tekitab heteroseksuaalide tõekspidamiste järgi valitsetavas maailmas oma homoseksuaalsust avastavale noorele kannatust ja rahulolematust. Homoseksuaalide elustiil Homoseksuaalidel puudub kindel elustiil. Neid on igas maailmajaos, mõlemast soost inimeste seas ja kõigis eluvaldkondades. Ainsaks ühiseks jooneks on seksuaalne orientatsioon. Seksuaalkäitumine Püüe vaadelda homoseksuaalset käitumist läbi heteroseksuaalse prisma on toonud kasutusele segadusseajavad mõisted. Rääkides "aktiivsetest" ja "passiivsetest" partneritest, eeldatakse, et homoseksuaalse seksuaalkontakti ajal täidab üks partner "aktiivset" (mehe) ning teine "passiivset" (naise) rolli. See oleks nii, kui penetratsioon oleks homoseksuaalse kontakti vaieldamatu koostisosa. Kuna see nii ei ole, on mõisted ebatäpsed
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet 1 Sisu Maailmas on olemas kahte
- nad ei toeta samasooliste isikute vahel abielu sõlmimist või partnerlussuhte riiklikku reguleerimist. - nad ei toeta täiendavat partnerlussuhte riiklikku reguleerimist ka mehe ja naise vahel, kuna soovi korral on mehel ja naisel valikuvabadus sõlmida abielu. Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid on seisukohal, et Eestil pole vaja eraldi mitteabielulise kooselu või partnerlusseadust. Elukultuuri Instituut väidab, et homoseksuaalne orientatsioon ei ole geneetiliselt tingitud, vaid peaasjalikult keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust
meeste töödega hakkama, aga mehed ei saaks naiste töödega hakkama. Kuid naise töö arvati olema „nähtamatu“ ja ebaoluline ning liigselt kerge töö ja ajaraiskamine. Normist erinev mehelikkus ja naiselikkus? Eesti agraarkultuuris leiduva homoseksuaalse või muu heteroseksuaalsuse normist erineva seksuaalsuse kohta on minimaalselt andmeid. Inimesed ei pakkunud huvi selle suhtes, kes mis orientatsiooni on kuna kõigil olid juba tavapärased vormid nagu mehed on mehed ja naised on naised ning kalduvusi ei ole. Tehti palju huumorit ja rahvaluulet, mis oli ehitatud seksuaalsuse alusel kuid ainult mõned neist olid kirjutatud homoseksuaalsusest. Tollel ajal olid vaid „mehed naise moodi“ ja „naised mehe moodi“ kuigi seda ei peetud imelikuks ning normist erinevaks. 3 peatükk- võim ja homoseksuaalsus
ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus...................................................................................................
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on la
erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja. - R. Green esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse, case-study, tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba lapseeas. Osalejatest ¾ said tulevikus homo- või biseksuaalideks. Hästi korraldatud empiiriline uurimus. - R.Soerson Uurimismeetodid, mida seksuoloogias kasutatakse: - Küsimustik kujutlus, mälu ja läbielamised. Saab teha paljudele samaaegselt. Objektiivsus võib olla kaheldav. Tavaliselt uuritavad osalevad vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on pigem värvikama seksuaalse kogemusega, kõrgema enesehinnanguga
tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega. Suhted muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina tunnet. Enamiku noorte puhul on tõenäoline, et nende seksuaalse orientatsiooni kujunemine saab alguse juba enne murdeiga. Kuna murdeiga toob kaasa otsesema seksuaalse külgetõmbe ja seksuaalsed fantaasiad, hakkavad homo ja biseksuaalsed noored tõenäoliselt paremini oma seksuaalset orientatsiooni mõistma. Teisisõnu hakkavad need noored esimest korda elus ennast teadlikult nägema homoseksuaali või biseksuaalina. Oma orientatsiooni mõistmine ja võib olla sellest ka ümbritsevatele inimestele teada andmine võib noore jaoks olulisi lisapingeid tekitada
See on sisemine ja välimine imestus, uudishimu, teadmiste kogumine, oma kehaga tutvumine, läheduse õppimine ning kaitstuse, hoolitsuse, lohutuse ja rahulolu kogemine. Samas on see lõbutsemine, aval sundimatu mäng, kaitstuse vajadus ja nauding. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Noorusaastatel tekivad lisaks sellele privaatsuse ja oma ebaküpsuse kogemine, kiiresti muutuv ja haavatav ettekujutus oma kehast (kehakuvand) ning aeglaselt kasvav julgus ja tahe saavutada jagatudseksuaalsuse kogemusi. See aeg tähendab ühtlasi tugevaid tundeid, valearvestusi, riskivalmidust, vajaduste teadmiste, kaitstuse ja seksuaaltervist puudutatavate teenuste järele ning närvekõditavalt põnevaid esmaseid kogemusi, vahel ka kibedaid pettumusi. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Kriminaale seksuaalkäitumine Seksuaalsus on tasakaalus psüühikaga inimesele mõnu ja rahulduse allikas kas autoerootilise
See on sisemine ja välimine imestus, uudishimu, teadmiste kogumine, oma kehaga tutvumine, läheduse õppimine ning kaitstuse, hoolitsuse, lohutuse ja rahulolu kogemine. Samas on see lõbutsemine, aval sundimatu mäng, kaitstuse vajadus ja nauding. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Noorusaastatel tekivad lisaks sellele privaatsuse ja oma ebaküpsuse kogemine, kiiresti muutuv ja haavatav ettekujutus oma kehast (kehakuvand) ning aeglaselt kasvav julgus ja tahe saavutada jagatudseksuaalsuse kogemusi. See aeg tähendab ühtlasi tugevaid tundeid, valearvestusi, riskivalmidust, vajaduste teadmiste, kaitstuse ja seksuaaltervist puudutatavate teenuste järele ning närvekõditavalt põnevaid esmaseid kogemusi, vahel ka kibedaid pettumusi. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Kriminaale seksuaalkäitumine Seksuaalsus on tasakaalus psüühikaga inimesele mõnu ja rahulduse allikas kas autoerootilise
Paljud noored püüavad välja näha ja käituda nii nagu seda teevad kuulsused. Eriti on levinud see tüdrukute seas. Õpitakse nippe ja käitumisiseärasusi suhtlemisel või partneri meelitamiseks. - Noormees ja neiu tunnevad võrdselt huvi oma seksuaalsuse vastu: nõustun Mõlemad sugupooled on noorukieas seksuaalsusest väga huvitatud, ent naised oskavad paremini piiri pidada ja mitte oma soove nii otseselt välja näidata seoses alateadliku vaistu alusel järglasi kanda. - Seksuaalsuse orientatsioon kandub edasi vanematelt lastele: nõustun Lapsele on eeskujuks ideaalne perekond, kus on nii ema kui isa. Poiss võtab eeskuju isalt, tüdruk emalt. Ühevanemaline või samasooliste vanematega peres võivad kasvada teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga järglased. - Usaldus, lugupidamine ja üksteises hoolimine on olemas vaid heteroseksuaalses suhtes: ei nõustu Kõik need väljendused on ha homoseksuaalses suhtes, kuna need on aluseks kooselu ja sallivuse püsimisel
o Naisterahvas samast ennast nasiterahvaga ja mees meesterahvaga o Kellena sa ennast tajud · Hermafrodiit o Inimene, kellel on olemas mehe ja naise sugutunnused · Transseksuaalsus o Keegi tunneb, et ta on sündinud vale sooga · Transvestiit o Erutub vastassugupoole riiete kandmisest, aga ei huvitu ümberlõikusest · Seksuaal identiteet o Kellena sa ennast tajud seksuaalselt Homod · Lesbid · Geid Hetero Bi · Sooroll o Ettekirjutiste süsteem naistele ja meestele, kuidas nad peavad käituma · Topeltmoraal, kaksikmoraal jne o Mehele on lubatud rohkem kui naisele (eriti seksuaalsuhteid) Nt kui mehel on rohkem naisi, siis on ta kõva mees, aga kui naisel on mitu meest, siis on ta lits o Nümfomaan- naine, kes on seksihull o Satürist- mees, kes on seksihull · Fetisism
Oma erootilisi elamusi analüüsides avastab homoseksuaalsete kalduvustega nooruk, et ta erineb teistest. See tekitab raske sisekonflikti, hirmu- ja üksildustunde, mis segab teistega hingeläheduse saavutamist ja süvendab sellele eale iseloomulikke üldisi ingemuresid. Paljud püüavad end oma oletatava homoseksuaalsuse eest nii-öelda kaitsta heteroseksuaalsete suhetega, mis on vabad emotsionaalsest kiindumusest, ent tihti see hoopis süvendab sisekonflikti. Seksuaalse orientatsiooni välja kujunedes ollakse psühholoogiliselt paremas olukorras, sest olukorraga kohanemine ja leppimine on alati lihtsam kui lahendamata ning veel valikuta jäänud seksuaalne identsus. Ent vaatamata sellele jääb psühhoseksuaalne identsus homoseksuaalsel inimesel tihti problemaatiliseks ja ilmneb lahknevusi hoiakute ja käitumise vahel. Oma seksuaaltundmusi hinnates peavad end täiesti homoseksuaalseks üksnes pooled meestest, keda iseloomustab selge homoseksuaalne käitumine.
Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majandus-poliitilises tegevuses meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. 4.4. Seksuaalne suundumus Seksuaalne suundumus (orientatsioon) tähendab erootilist või romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid)
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................5 2.1.1Vanemad...
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad on haridusmaastikul
elukutse) Nooruk õpib käituma, tundma ja mõtlema nagu mees/naine Erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamine (seksuaalne orientatsioon, usk jms.) Erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste omaks võtmine ja samastumine Iseseisvalt eluga hakkama saamine PÕHIPROBLEEMID: Nooruk samastab end oma ema/isaga ja on tema tegemiste suhtes väga kriitiline. Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel (seksuaalne orientatsioon, usk jms.) peab olema võimalus näha ja tundma õppida erinevaid variante. Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel on nooruk vastuvõtlik ja mõjutatav. OLULISED INIMESED: Nooruk ise Sõbrad Täisealised eeskujud Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga) algab seksuaalsuse
kool klass nimi Erootika Referaat Juhendaja: ---------- Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse naka
ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate näitel, seejärel läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mille aluseks loetakse vaid tema soolist kuuluvust. Nii näiteks tüüpilist meessugu ja mehelikkust iseloomustab agressiivsus, jõulisus, julgus, tugevus, kiirus, loogilisus, aktiivsus, kompetentsus ning tüüpilist naissugu ja naiselikkust iseloomustab õrnus, tagasihoidlikkus, nõrkus, saamatus, emotsionaalsus, passiivsus ja sõltuvus (Gender Identity 2012). 6 Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta
Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus, lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest
sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi uskumusi hoiakuid tavasid kombeid ideoloogiaid või kultuure üldse Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist kuid enamasti sisaldab austust Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted geid ja lesbid Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse pooldatakse austatakse põlatakse isegi kardetakse kuid on ka neid kellel ei ole ei sooja ega külma neist ehk siis on ka erapooletuid Ise leian ma aga seda et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu oleks meil kõigil kergem kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle kas keegi meist tohiks abielluda või mitte samas aga teeme meie ju seda neile Usun et kui neil
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus Käti Peedumäe Seksuaalfantaasia Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Seksuaalfantaasia Õnnelik inimene ei fantaseeri, seda teeb vaid rahulolematu, kirjutas fantaasiate kohta Freud. Arvatakse, et umbes 90 % naistest on vähemalt mõnikord oma elu jooksul seksuaalfantaasiaid kogenud. Jaanuaris 2001 avaldatud uurimuse andmetel üle kolmveerandi maailma inimestest tunnistab end vahetevahel erootilistel teemadel unistavat. Kas see tähendab siis, et nii suur osa inimkonnast on rahulolematu seksiga või oma eluga? Vaevalt küll. Ilmselt ei pea Freudi seisukoht fantaasiate kohta paika. Hiljutised uuringud näitavad,et tänapäeval on meeste ja naiste fantaasiad sarnasemad kui kakskümmend aastat tagasi.Nancy Friday raamatu ,,Naised peal" ning teiste seksuaalfantaasia teemaliste teoste autor, ütleb,et naiste
Paljud noored täiskasvanud abielluvad ja pühendavad nüüdsest oma elu laste kasvatamisele. Varane küpsusiga on see periood, mille käigus pannakse paika elu sisu, stiil ja karjäär. 1.2 ROMANTILISED SUHTED Terve ja rahuldustpakkuv suhe paneb sind ennast hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Teil on koos lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks. Kuigi kõik suhted on erinevad, iseloomustab terveid suhteid järgmine: 1. Turvalisus. Hea suhte puhul tunned sa ennast turvaliselt. Sa ei pea muretsema selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha. Samuti võid sa oma meelt muuta, kasvõi vahekorda astumise osas, ilma et sa peaksid muretsema, kuidas su partner sellele reageerib. 2. Ausus. Sa ei varja oma partneri eest midagi olulist ning saad öelda täpselt seda, mida mõtled,
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid. Ise leian ma aga seda, et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu, oleks meil kõigil kergem, kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle, kas keegi meist tohiks abielluda või mitte, samas aga teeme meie ju seda neile
väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga
- Darlyn Bem enesetaju teooria inimesed hindavad oma mõtteid või tundeid läbi oma keskkonna ja käitumise vaatluse. Enne toimub käitumine ja siis inimene alles sildistab oma sisemise seisundi. - Näo tagasiside hüpotees eelneva teooria alanäide on emotsioonid e nende tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned. Emotsioonide kohta annab tagasisidet ka inimese üldine kehahoiak. - Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu.
Tahtelised tunnused sisemised, privaatsed: välised, avalikud: staatus, võimed, mõtted, tunded suhted Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm. mõtlen mõelda ja siis tegutseda + soolised erinevused (sõltuvuses) Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt! N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne Mina kujunemine: Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine. Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest. Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna
Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga. Pealegi, kui tüdrukud oleksid ema vastu tõeliselt ükskõiksed, ei näeks me ka igatsust ema läheduse järele, nagu neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada,
Avinurme Gümnaasium KOOLIEELIKUIGA Referaat Õpilane: Anna Subina Klass:11 klass Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2013 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalu
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad tööle hormoonid, mis tagavad murd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
