Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus.......................................
homoseksuaalseid tundeid, homoseksuaalne osapool aga püüab neid mitte välja näidata ja tunneb end rõhutuna. Teadmine, et siiras saab olla vaid omasugustega suheldes, tekitab heteroseksuaalide tõekspidamiste järgi valitsetavas maailmas oma homoseksuaalsust avastavale noorele kannatust ja rahulolematust. Homoseksuaalide elustiil Homoseksuaalidel puudub kindel elustiil. Neid on igas maailmajaos, mõlemast soost inimeste seas ja kõigis eluvaldkondades. Ainsaks ühiseks jooneks on seksuaalne orientatsioon. Seksuaalkäitumine Püüe vaadelda homoseksuaalset käitumist läbi heteroseksuaalse prisma on toonud kasutusele segadusseajavad mõisted. Rääkides "aktiivsetest" ja "passiivsetest" partneritest, eeldatakse, et homoseksuaalse seksuaalkontakti ajal täidab üks partner "aktiivset" (mehe) ning teine "passiivset" (naise) rolli. See oleks nii, kui penetratsioon oleks homoseksuaalse kontakti vaieldamatu koostisosa. Kuna see nii ei ole, on mõisted ebatäpsed
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna
kaugeleulatuvaid järeldusi sellest vastusest lugeda. Järgmine küsimustiku küsimus küsib konkreetselt suhtumisest diskrimineerimisse seksuaalse orientatsiooni tõttu: Arvan, et demokraatlikus riigis ei tohiks kedagi diskrimineerida seksuaalorientatsiooni tõttu. Nii 7 nais- kui ka 7 meessoostvastajat vastasid sellele küsimusele eitavalt. Ehk siis 14 inimest sajast (14%) arvab, et mingisugused piirid ja takistaused peaksid olema inimestele pandud, kui nende seksuaalne orientatsioon pole tavapärane ehk neile meeldivad omasoolised. Kui vaadata ettepoole, kus inimene pidi määratlema, kas ta on salliv või mitte, siis mittesallivaks nimetas end vaid 8 inimest ehk 8%. Võib järeldada, et on inimesi, kes on muidu väga sallivad, kuid omasooliste suhtes see kriteerium ei kehti. Järgnev küsimus tahab teada, kas ja kuidas üldse inimesed homoseksuaalsetesse suhtuvad: Homoseksuaalsed inimesed tekitavad minus vastumeelseid tundeid
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat Ajastute muutumisega
ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus....................................................................................
Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Teooriad Kõigile meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see, et inimesi
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi
Kõik kommentaarid