• langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala(pall,mõõdetakse kurustuse ulatust,silm)Puude mahavõtmine-soodustab sademetevee allavoolamist ja maanihete tekkimist.Ehitise rajamine nõlvale-muudab nõlva raskemaks
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril.
Ristlained ehk s-lained · Levivad kuni 7,3 km/h. · Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained, mis levad aeglasemalt kui pikilained. · Ristlained ei saa levida läbi vedelike. · Ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Pinnalained · Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. · Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. · Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline
Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad. Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke (kuld, hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid. Maavärin on: seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine / kivikeskkonna elastne deformatsioon. Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa-alustes koobastes; Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad. Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel.
Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), tähistatakse rooma numbritega. 12. Maavärina kolle e. fookus, epitsenter
Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava-reeglina mitteplahvatusliku vulkaanipurske tulemus. Vulkaan- looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kihtvulkaan- suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor
· Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust,
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui
Maavärinad 7. Klass Maria Johanna Keedus 13.12.2010 Skeem Seismogramm Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle on maapõues, kust algab kivimite rebestumine, ehk maavärina murrang. Maavärina kese, ehk epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks
kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid....
materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud 5.Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(logaritmiline skaala). Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 6.Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla
murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8
on aeglasemad ja levivad lainete liikumissuunaga risti. Ei levi vedelas keskkonnas. http://www.classzone.com/books/ea rth_science/terc/content/visualizatio ns/es1002/es1002page01.cfm? chapter_no=visualization Pinnalained • Ka pinnalaineid on kahte liiki: ühed panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt (Reiyleigh lained) nagu merepinna, teised aga võngutavad maapinda horisontaalselt (Love lained), risti laine levikusuunaga. • Pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasema levikuga s.t. saabuvad seismograafini alati viimastena. • Pinnalained on kõige suurema purustusliku võimega, sest: pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Seismiliste lainete levik läbi maa sfääride • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visual izations/es1009/es1009page01.cfm
lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate
liigkarjatamine. Looduskatastroo Looduskatastroof on loodusliku ohu – fide sagenemine, üleujutuse, keeristormi, orkaani, suurenemine vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb vulkaanipursked põhjustatud maapinna võnkumine. kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks Maavärina võimsuse hindamiseks seismiliselt Viljandi ja Osmussaare lähistel. kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes
*ülesanne on teha kindlaks inimtekkelised radionukliidide kontsentratsiooni kasvud kks. *Andmeid kasutatakse kiirgusanalüüsiks, kiirguslevi kaartide koostamiseks, ülevaadetes. *Radionukliidide sisaldust mõõdetakse siseveekogudes, mere- ja joogivees, meretaimedes ja kalades, metsaseentes ja marjades, ulukilihas ning atmosfääriõhus. 22. Millised on seismilise seire peamised ülesanded? *seire annab informatsiooni Eestis/lähiümbruses, asetleidnud seismilistest sündmustest. *Registreeritud tehnogeensed seismilised sündmused võimaldavad kindlaks teha võimalikke illegaalseid lõhkamisi. *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel. 23. Millised on mullaseire peamised ülesanded? *Ülesanne on hinnata muldade seisundit eelkõige mullaviljakuse seisukohalt. *Selgitatakse välja maaharimise mõju muldade koostisele, füüsikalistele ning bioloogilistele omadustele ning mullaviljakusele.
8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub
purskeid (10)Vulkaaniliste maavärinate tagajärjeks võivad olla lõhed ja praod maapinnal, maapinna deformatsioone, rajatiste ja hoonete hävinguid ning materiaalseid kahjud. [], [], [], [] Plahvatav vulkaan (http://www.bhargavaz.net/rashi/volcano.jpg ) Kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud maavärin (langatusvärin) Tegemist on väiksema magnituudiliste maavärinatega. Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest Koopad ja kaevandused võivad kokku variseda, kui mingil põhjusel ,,lagi" annab pingele järgi või massiliste maalihete tõttu. Üldjuhul on langatusvärinad nõrgad ning ei tekita suuri kahjusid, neid võib põhjustada ka inimtegevus, siis on tegemist tehnogeense maavärinaga. [] Laviini tagajärjel tekkinud maavärin Lisaks tekitavad väiksemaid maavärinaid ka suuremad laviinid. Antud maavärinad on väga nõrgad ja ise nad otseselt eriti kahjusid ei tekita
kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismilised lained võivad tekkida nii looduslikult (näiteks maavärinad) kui ka tehislikult (näiteks plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades,
Kaasaegne tehnoloogia võimaldab ehitada küllaltki maavärinakindlaid hooneid, samuti hoiatada õigeaegselt vulkaanipurske, keeristormi ja tsunami eest. Tehnikast üksinda ei aita. Alles kooskõlastatud poliitiliste, majanduslike ja tehniliste meetmete abil on võimalik luua tõhus hoiatussüsteem.Sealjuures oleks aga kindlalt esiplaanil võitlus vaesuse ja ülerahvastuse vastu. -3- Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Juba joonia natuurfilosoofid püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid.
Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 4. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piirl .Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt
ökosüsteemide kujunemiseks.Tehniliste abinıudega antakse ühele maatükile või maastikule sellised omadused, mis teisel maatükil või maastikuosal juba looduse poolest olemas on. Teatavasti leidis juba Charles Darwin, et tõuparandus ja selektsioon ning uute taimesortide ja loomatõugude aretamine kuuluvad endastmõistetavalt evolutsiooniteooria raamesse. Pole vahet, kas erinevaid liike sunnivad kohastumisega tegelema puhtlooduslikud tegurid (seismilistest protsessidest põhjustatud veetaseme tõusud ja alanemine, vulkaaniline tegevus, tsunamid, kliima soojenemine, jahenemine, mõne looma- või taimeliigi plahvatuslik vohamine või väljasuremine jne) või loob uued tingimused kohastumiseks oma teadliku tegevusega inimene, kes on samuti pelgalt üks loom looduses. Seejuures on inimese teadlik ja teadussaavutustel baseeruv tegevus looduses nii inimkonnale kui ka taime- ja loomariigile ning selle mitmekesisusele pigem õnn kui õnnetus. Seda
Mis on sufosioon?Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. Eoolised pinnavormidPinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine Maavärinate teke -Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta
Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse 4 tüüpi maavärinaid: a) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; b) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; c) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; d) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus (nt veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või mõnel muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus)
8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud
Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa. Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine. Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised. Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel,
millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Maavärin - Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta
48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks. Geisrid perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse
materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Maavärinad esinevad laamade piirialadel. Seismilised lained panevad maapinna võnkuma, mis võivad tekitada purustusi ja inimohvreid. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1. tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2. vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud. Vulkaanide liigitus Kilpvulkaan Kihtvulkaan
veelainetele väheneb osakeste liikumisamplituud sügavuse suunas (N. 100 m sügavusele sukeldunud allveelaeva torm ei häiri), kuid seda sõltuvalt lainepikkusest: 10 m pikkuse laine amplituud väheneb poole võrra 6 m sügavusel, 20 m pikkuse laine amplituud poole võrra 12 m sügavusel). Reyleigh laine kiirus, mis sõltub keskkonna jäikusest ja tihedusest, on umbes 0,92 VS. Love lainete puhul toimub osakeste liikumine horisontaalselt ja risti laine levikusuunale. Pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasema levikuga s.t. saabuvad seismograafini alati viimastena. Samas on maavärinate tagajärjel tekkivad pinnalained on kõige suurema purustusliku võimega kuna: 1) pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; 2) oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Meeldetuletuseks....erinevat tüüpi seismilised lained seismograafini alati kindlas järjekorras 1) P lained, 2) Slained, 3) pinnalained
Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär?
kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Ristlained (kuni 7 km/s) tekivad maakoore või vahevöö aineosakeste asendi muutumise tagajärjel. Ei levi vedelas keskkonnas, ei läbi Maa tuuma. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Pinnalained (alla 4 km/s) esinevad maapinna lähedal. Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. Lained levivad maavärina koldest e. hüpotsentrist kõigis suundades. Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline
pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained, mis levivad aeglasemalt kui pikilained. Ristlained ei saa levida läbi vedelike. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 143. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini? Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid
ja kivimid. 28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused · tektoonilised · vulkaanilised · langetusvärinad · tehnogeensed Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv ' Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
annaabi.ee 
