Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seišellide powerpointi esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islands, üldandmed, saart, outer, troopiline, 2400, taimestik, viigipuud, loomastik, imetajaid, kahepaikseid, rahaga, turism, kalapüük, pangandus, laevaehitus, mööblitööstus, maanteed, liiklus, britannica, mammalsSeiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saareriik Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseadus loetleb 155 saart) Suurim saar on Mahé (155 km²), millel elab ligi 80% rahvastikust Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Maurituius ning kirdes Maldiivid. Mahé saar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane Rahvastik Vanuseline struktuur: 014 aastaseid: 21,4%; 1564 aastaseid: 66,9%; vanemaid: 11,7% Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat. Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat. Rahvaarv kasvab aastas 1,02%. Sünde 13,9, surmasid 7,53, migratsiooni vahe 3,83.
hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm, kastan, õlipuu ja mänd. 4 Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-,
Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal
põhja- ja idaosas. Kigalis on keskmine temperatuur jaanuaris on 19,4 ja juulis 21,1oC. Suurim jõgi on maa idapiiril voolav Kagera ( Niiluse lähtejõgi), selle orus on palju soid ja järvi ning ainulaadne ujuvsavann. Rwanda alale ulatub Kivu järve idaosa, rohkesti järvi on kiltmaa nõgudes. Umbes 12% riigi territooriumist katab mets. Valdab savann, Virunga massiivil kasvab vihmamets. Rwandas elab 151 liiki imetajaid. Linde on 730 liiki (200 liiki on pesitsejad), roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki. Kivu järv 4. 99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid. 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt
Põllumajanduslikku maad on Tsiilil 21,2% ning põllumaad 1,7% (joonis 7). Vähese põllumajanduslikult haritava maa põhjuseks on enamjaolt mägine maastik ja seetõttu ei ole võimalik kogu riigis põllumajandusega tegeleda. Tsiili asub korraga parasvöötmes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kõige ulatuslikuma osa moodustab siiski lähistroopiline vööde. Lähistroopiline kliimavööde on vahekliima vööde. Seal valitseb suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass. Talved on vihmased ja pehmed ning suved on kuivad ja soojad. Kuiva kliima tõttu on vegetatsiooniperiood lühendatud. Põllukultuure on võimalik kogu aasta jooksul kasvatada ja saada kuni 2 saaki niisutamise abil. Põllumajanduslike toodete saagikust soodustavad rikkalikud veevarud ja ennustatav kliimamuster. Mullad on viljakad, kuid vihmavesi võib mäenõlvadel erosiooni põhjustada. Tsiilis esinevad mägi-kõrbe- ja mägi-stepimullad
· 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse · 2000 Fujimori astus tagasi · 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks · 2005 parempoolsete riigipöördekatse Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev. · Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°. · Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°. · Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°. Vaatamisväärsused Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi: MACHU PICCHU maailmakuulus inkade ,,kadunud linn", mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911.
Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar.
9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import.............................................................................lk 10 Majandus...........................................................................
Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Tai kohta, sest käisin hiljuti seal reisil ja tahtsin rohkem selle riigi kohta teada. Kõige rohkem tahtsin alustades uurida kommete ja religiooni kohta. Huvitavad tundusid ka kliima ja loodus, sest mina olen näinud ainult ühte aega ja kohta sellest riigist, aga muul ajal ja teistes kohtades võivad nii loodus kui ka ilm hoopis teistsugused olla. Külastasin Tai pealinna Bangkok-i ja Tai suuruselt teist saart Koh Changi ning seetõttu kirjutan eraldi neist. 3 1. Asukoht Tai kuningriik asub Lõuna-Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga,
.........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 3.3. Loodusvarad..................................................................................5 3.4. Taimestik ja loomastik......................................................................6 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7
meetrit kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo, mille kõrguseks 1862 meetrit üle merepinna. Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis Roca neem.' 4.1. Floora 4 Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Inimtegevus, kliima ja geograafiline mitmekesisus on vorminud Portugali floora. Portugali taimestik on mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest.
tipp Estrela (1993 m). Mandri lääneja lõunaosa on madal (alla 200 m). Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leetpruunmullad ning erinevad punamullad. MandriPortugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD
Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde ● 11500 liiki putukaid ● 375 liiki kala ● Roomajatest ainult 1 sisalik ja mitte ühtegi madu ● Lambaid ja hobuseid peetakse Iirimaal väga palju Usk ● Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. ● Ligikaudu 87% rahvastikust on roomakatoliku usku ning omavad katoliiklikku tausta. ● Küsitluste põhjal ei pea ennast usklikuks ainult 4,4% Iirimaa rahvastikust.
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12
merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid). Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid. Lähisarktiline kliimavööde suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid. Parasvööde aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid. Lähistroopiline kliimavööde suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid. Troopiline kliimavööde aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid. Lähisekvatoriaalne kliimavööde suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid. Ekvatoriaalne kliimavööde aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde. Köppeni kliimaklassifikatsioon Allikas: Vikipeedia Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20
.......................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima................................................................................... lk10 Kokkuvõte............................................................................ lk11 Kasutatud kirjandus.............................................................. lk12
tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. · Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad. Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub).
temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais.
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on p
Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala. Banaanide ekspordilt on Ecuador maailmas I kohal (2005. a ligi 4,5 mln t). · Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine. · Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas. · Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse.
SISSEJUHATUS Tutvustan riiki, mis on esimene neegrite vabariik maailmas. See riik asub Ameerikas, Kariibi meres, Kuubast ida pool Haiti saare (, mis on Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. See on Haiti Vabariik. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised jooned on Aafrikas ja Prantsusmaal.
Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta
SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 RIIGIPÜHAD · 1
Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna
Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend 7 1.3 Looduslikud tingimused Norra on tuntud on mägede,
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele;
Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6
............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport.................................................................................................... 13 6.3
parasvöötmeline kliima. Lõunasaarel esineb ka tihedamini udu, ilm on samuti külmem kui Põhjasaarel. Kliima on mõlemal saarel mereline : niiske ja sajab keskmisest rohkem. Põhjasaarel on keskmine temperatuur 13`C ja Lõunasaarel vastavalt 5`C. Sademeid on keskmiselt 500- 1000mm aastas. Lõuna- ja Põhjasaare suuremate linnade sademete ja temperatuuri võrdlus. Valdavad tuuled on läänetuuled, ookeanil esineb pidevalt tugevaid torme. Põhjasaarel valitseb suvel troopiline, talvel parasvöötmeline kliima. Talvel võib sadada lund, kuid püsivat lumikatet ei teki. Kõige soojemaks kuuks Uus-Meremaal on jaanuar, kui keskmine temperatuur on .Sademeid on kogu aasta jooksul ühtlaselt. Peamine erinevus Lõunasaarega seisneb selles, et seal sajab rohkem. Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid. Taimestik ja mullastik
annaabi.ee 
