Turkebabis valmistati toitu kohapeale. Turkebabisse mahub 20 inimest. 3. Praktika sisu ja töö osa 5.08 oli praktika koha tutvumine ja kokka abistamine. 6.08 ma tükeldasin juurvilju roogade jaoks. 7.08 valmistasin Türgi suppi. See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid
Ladusin browny küpsiseid, piparkooke, beseed ja marmelaadi vaagnatele. Hiljem lõikasin kurke, tomateid, paprikat millest valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus. Räägiti kuidas tuleb käituda ja miga teha ohu olukorras. Töö algas kell 15.00. Lõikasin puuvilju ja paigutasin vaagnatele : greipi, apelsine. Paigutasin komme vaagnatele. Panin jogurteid kaussidesse. Tegin hommikusöögile salati : Lõikasin paprikat, tomateid, hapukurki, sinki, segasin riivitud juustu sisse, segasin ja hiljem paigutasin saiad vaagnatele ja salati peale. Puhastasin lõhe, pesin põrandaid ja koristasin lauda. 29.11.13 Töö hakas kell 9.00 Õpetati kuidas lõigata õigesti. Lõikasin lõhe ja nokkisin luid välja. Saan paremini hakama kohustustega, orienteerun köögis, tean kus miski asub. Tegin salati : lõikasin jääsalatit, kurgi, tomatit, paprikat, maitsestasin ja segasin. Lõikasin borsi jaoks, sinki, vorsti, salaamit, hapukurke
b) I - ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade. Hg22+ + 2I Hg2I2 c) CrO4 - ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade. 2 Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 I rühma katioonide lahuse süstemaatiline analüüs: I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugisin ja tsentrifugaadist kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks
leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus, dimetüülglükosiim, K4[Fe(CN)6], alisariin, Na, K, Ca, Ba, Sr. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 mL analüüsitavat lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ning segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestumise täielikkust. Selleks lisasin tsentrifugaadile mõne tilga 2M HCl. Tekkis hägu, seega polnud sadestumie täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin ning tsentrifuugisin uuesti. Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Eraldasin tsentrifugaadi sademest ning säilitasin selle edasiseks analüüsiks. Pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 10 mL
Ilmselt olid elavhõbe(I) soolad seisnud ning disproportsioneerunud tugevalt Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. 3) K2CrO4 + Hg2(NO3)2 Hg2CrO4 + 2 KNO3 Kromaatioonidega moodustus punane elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+ , Ag+ , Hg2 2+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi ca 1 ml esimese rühma katioonide lahust ning lisasin tilkhaaval kahemolaarset vesinikkloriidhappe lahust. Segasin klaaspulgaga ning sadestusid pliikloriid, hõbekloriid ja elavhõbe(I)kloriid (peeneteraline valge sade põhjas). Tsentrifuugisin sademe ning kontrollisin sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Ilmes, et sadestumine siiski polnud täielik ning lisasin veel mõne tilga HCl ja kordasin tsentrifuugimist uuesti. Pipeteerisin tsentrifugaadi teise katseklaasi ja hoidusin sadet pipetiga kaasa võtmast. Kuna oli teada, et tsentrifugaadis teiste rühmade katioone
Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + 2KI Hg2I2 + 2KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub oraanz elavhõbe(I)kromaadi sade: Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 + 2KNO3 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võtsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. Lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 (valge sade põhjas) sade tsentrifuugisin ja kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6
Kui temperatuur on liialt madal, siis pärm ei hakka käärima, aga kui temperatuur on liiga kõrge, käärib pärm liialt kiirelt ja taigen vajub kokku. Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud peale. Seejärel asetasin need kolm taigent erinevatesse temperatuuridesse 45 minutiks. Esimese taigna panin 20 kraadi juurde kerkima
vedeliku pinna kõrguselt Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Areomeeter Töö eesmärk Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Töövahendid Keeduklaas Klaaspulk Lehter Kooniline kolb Mõõtesilinder (250cm3) Areomeeter Filterpaber Kasutatud ained Liiva-soola segu (10g) Destileeritud vesi Töökäik KOLV #5 (vist. unustasin endale kirjutada) Lahustasin koonilises kolvis olev liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisasin segule 50cm3 distileeritud vett. Segasin lahust klaaspulgaga. Saadud lahus filtreerisin läbi filtripaberi keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisasin koonilises kolvis olevale jäägile 50cm3 distileeritud vet ja filtreerisin läbi sama filtripaberi keeduklaasi. Kordasin need samme veel 2 korda. Pesin filtri pärast neljandat filtrimist distileeritud veega, et viia filtrile jäänud sool lahusesse. Selge filtraat valasin keeduklaasist mõõtesilidrisse ja seejärel täitsin mõõtesilinder 250cm 3-ni
Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Keeduklaas, katseklaaside komplekt. Töö käik Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja märgistatud katseklaasi. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust, kolmandasse katseklaasi 2 tilka NH4SCN lahust ning neljandasse katseklaasi tahket NH4Cl. Katse tulemused FeCl3 + 3NH4SCN ↔ Fe(SCN)3 + 3NH4Cl punane Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks
klaaspulgaga segades ( 50 cm3) destilleeritud veega ning seejärel filtreerima saadud lahuse. Filtrimiseks valmistasin valgest filtripaberist kurdfiltri ja asetasin selle klaaslehtrisse. Siis valasin lahuse keeduklaasist mööda klaaspulka filtrile. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl 3 täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Sama tegin veel kaks korda aga seekord väiksema destilleeritud vee kogusega. Selleks, et filter lõplikult sinna sattunud liivast puhastada valasin sinna destilleeritud vett ja filtrisin ka selle koonilisse kolbi. Siis valasin saadud lahuse kolvist mõõtesilindrisse ja lisasin sinna nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3 . Pärast seda segasin lahuse läbi ja mõõtsin areomeetriga selle tiheduse.
1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4CN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsel nelja katseklaasi vahel ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga
lahti, lisa k�rvitsap�ree, 200g hapukoort, 2tl piparkoogimaitseainet, 30g sulav�id ja 4spl jahu. K�pseta 200kraadi juures 45 minutit. T�siselt hea k�rvitsakook, maitsest olin vaimustuses. K�psisep�hi annab huvitava tekstuuri ja kook on parajalt lahja, k�rvitsamaitse sobib v�rtsidega ideaalselt. 31.10.2015 Ahjul�he sinihallitusjuustu ja ananassikastmega Tegin l�hefileele l�iked sisse ja panin sinna sinihallitusjuustu viilud. T�keldasin ananassi ja segasin hapukoore ja soolaga, katsin sellega kala. K�psetasin ahjus ca 40 minutit 200 kraadi juures. Serveerisin kurgi-paprika-tomati-hiinakapsasalatiga. Arvasin, et on maitsvam. Sinihallitusjuust ei sulanud, oleksin pidanud selle kastmesse t�keldama. Samuti oli v�he soola. 31.20.2015 Juustune k�rvitsap�ree(supp) k�rvitsaseemnetega Hakkisin sibula ja panin selle �liga poti p�hja klaasistuma, lisasin hakitud k��slaugu
3. NH4Cl kontsentratsiooni- siis nihkub tasakaal lähteainete suunas. Hindasin tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurenendamine mõjutab tasakaalu enam. FeCl3 kontsentratsiooni muutmine muudab tasakaalu rohkem. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist oli kerge jälgida lahuse värvuse muutumisest. Katsekäik: Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust. Märkasin, et lahus läheb tumedamaks ning seega tasakaal nihkub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust
Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3 (aq) + 3NH4 SCN(aq) ↔ Fe(SCN)3 (aq) + 3NH4 Cl(aq) Tuli uurida, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada kontsentratsioone a) FeCl3 b) NH4 SCN ja c) NH4 Cl. Hindasin, millise kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enim ja kontrollisin seda katseliselt. Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4 SCN lahust. Segasin hoolikalt ja jagasin tekkinud punase lahuse võrdselt nelja katseklaasi. Edasi võrdlesin reaktsiooni tasakaalu nihkumist lahuse värvuse muutumise järgi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. 1 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katsed viin läbi lahustega ja teen sellest järeldused.
Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti - kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL
Töö eesmärgiks oli tahke soola, mis võis olla kaksiksool, või lahuse analüüs. Lahus võis seega sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust
Keeduklaasi hoidsin veits kaldu ja see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese veega (20ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Nüüd valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju
Keeduklaasi hoidsin natukene kaldu ning see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese destilleeritud veega (15 ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Keeduklaasis oleva liiva loputasin kraaniveega ning panin liivakogumisnõusse
klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2
valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust, 2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu. Samamoodi toimisin ka teise, kolmanda ja neljanda katseklaasi paariga. Mõõdetud ajavahemikud fikseerisin tabelisse. Katse 2- Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Ühe katseklaasi igast paarist täitsin 4 cm3 väävelhappelahusega, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahusega.
Küllastunud lahuse valmistamine Juhendaja : Õpilane : 1.osa küllastunud soolalahuse valmistamine. Töövahendid (terve protsess) : joonlaud, kaal , keedusool , mõõduklaas , harilik , pastakas , kalkulaator, õpetaja , vesi. Töökäik : · Kaalusime 14g keedusoola. · Mõõtsim 30 kuupsentimeetrit vett. · Lisasin soola. · Segasin vee ja soola segu pidevalt 5 minutit . · Jätsime segu seisma, et sool vajuks põhja . Nõrutamine. : · Kallasime mõõtesilindrisse 20 kuupsentimeetrit lahust , ettevaatlikult , et soola ei tuleks topsist välja. · Kaalusime lahuse ära , 20 cm 3 lahust kaalub 52g- 33g = 19g. · Jätsime nädalaks seisma . 2. Nädal : Vaatlustulemused : Sool on topsi ära kristalliseerunud , topsi põhjas on veel vett . 3. Nädal :
Vahe seisnes selles, et metsamännid on sirged ja pikad, rannamännid aga kõverad. 16. november Esimesel päeval lubas juhendaja teha meil oma kooliülesandeid, mis olid meil pooleli. Mina lõpetasin oma butafoorset piparkoogimaja (joonis 1). Meisterdasin selle penoplastist plaatidest, millest lõikasin välja majaosad. Seinad pahteldasin ja värvisin ning sidusin kokku PVA liimi ja nööpnõeltega. Kasutasin praktika esimest päeva, et lõpetada glasuurkaunistused. Glasuuri segasin kokku akrüülhermeetikust, veest ja kipsipulbrist. Lõikasin piparkoogimajale helesinisest kilest aknaklaasid ning katsin need PVA liimiga et luua mulje, et tegu oleks suhkrust klaasidega. Seni, kuni aknaklaasid kuivasid, lõikasin majakese põhja augu, et sellest edasi meisterdada väike luuk, mille kaudu hiljem saaks majja sisse paigutada jõulutuled. Värvisin pruuniks majakese põhja. Ülejäänud päevast paigaldasin majale klaase. See osutus raskeks ülesandeks,
MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 13.03.2012 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik 1. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteerisin 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett. 2. Segasin ja seejärel lisasin HCl lahust või leelist KOH järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus, ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - 3. Mõõtsin saadud lahuse pH. 4
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3, aeromeeter, filterpaber. Ained: naatriumkloriid segus liivaga. 4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt kaalusin kuiva keeduklaasi 59 g liiva ja soola segu. Lisasin liiva ja soola segule 50 cm3 destilleeritud vett ning segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel valmistasin filterpaberist kurdfiltri ning asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese hulgaga destilleeritud veega. Asetasin lehtri filterpaberiga keeduklaasikohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Seejärel valasin lahust mööda klaaspulka. Pärast seda valasin uuesti 50 cm3 destilleeritud vett, et NaCl täielikult liivasegust välja pesta ning kordasin uuesti seda protseduuri filtreerimisega. Filtri puhastamiseks täitsin filtri
kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: keeduklaas, katseklaaside komplekt. Kemikaalid: FeCl 3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisasin sinna 2 tilka FeCl 3 küllastatud lahust ja 2 tilka NH4SCN küllastatud lahust ja segasin. Seejärel jaotasin lahuse võrdselt nelja katseklaasi. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl 3 lahust, kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl-i. Katseandmed, katseandmete töötlus, tulemuste analüüs Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks. Tumepunane värvus näitas, et reaktsiooni saadust raud(III)tiotsüanaati, mis
Värvuse muutus viitas sellele, et broom oli liitunud kaksiksidemele. 4. Libermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomuliku rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml kolesterooli-, teise rapsiõli- ja kolmandasse võilahust metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 5 tilka konts. väävelhapet ning segasin. Lahus kolesterooliga muutus tumeroheliseks. Võilahus muutus heleroheliseks, rapsiõli lahus muutis vaevumärgatavalt värvust. Seega võin järeldada, et loomses rasvas on rohkem kolesterooli kui taimses.
Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2 minutit. Jätsin seejärel seisma 10 minutiks, mille möödudes loksutasin jälle 2 minuti vältel. Pärast seda seisid proovid veel 8 minutit toatemperatuuril. Seejärel filtreerisin kolvide sisu ning pipeteerisin 50ml sellest 150 ml koonilisse kolbi(igast proovist 2 paralleelkatset). Pipeteeritud lahusele lisasin fenoolftaleiini ning tiitrisin 0,1 N NaOH lahusega, kuni tekkis kerge roosa värvus.
lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Loputasin pipeti soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil 10 cm3 NaOH kotroll-lahust kolbi, lisasin kaks tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tilgutasin büretist HCl lahust kuni, lahuse värv muutus kollasest värvist punaseks. Lugesin büretis oleva HCl lahuse nivoo asukoha. Kordasin katset 3 korda.
2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. 4. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 3 ~30...50 cm destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri. 5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pestsin paar korda vähese veega, jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. 6. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filter destilleeritud veega ja lastsin ta lõpuks tühjaks tilkuda. 7. Lahus valasin koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisasin mõõtesilindrisse
Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega.
Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse. Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada. Ülejäenud töövahendud pesta tavalise veega ja kuivatada. 4. Katseandmed. Areomeetri näit : = 1,0125 kg/m3 Lahuse ruumala : Vlahus = 250 g/cm3 Soola molaarmass : MNaCl = 58,5 g/mol
uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin veevaba NaHSO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (29 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid
TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Eesmärk: Keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, destilleeritud vesi. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb(nr.2), mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter ja filterpaber. Töö käik: 1) Esmalt võtsin kolbi, kuhu oli kaalutud liiva-soola segu ja valasin sinna 50 cm3 destilleeritud vett ja segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel tuli lahust filtreerida, milleks kasutasin filterpaberit ja klaaspulka. Filterpaber tuleb murda keskelt kokku ja seejärel uuesti keskelt kokku. Järgmisena asetasin filtri lehtrisse ja pihustasin selle peale väikese koguse destilleeritud vett, et paber kinnituks lehtri siseseintele. Seejärel asetasin klaaspulga vastu lehtriseina nurga all ning valasin soolavett mööda klaaspulka alla. Jälgisin, et klaaspulk ei
filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin ning filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui keeduklaasi oli jäänud jälle ainult liiva jäägid, lisasin umbes 20 cm3 destilleeritud vett, seda vett keeduklaasi valades jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid ka liiva jääkidest puhtaks. Filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui lahus oli ära filtreerunud valasin filtrile lihtsalt destilleeritud vett, et NaCl täielikult filtri pooridest välja pesta
metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3. Loputasin koonilise kolbi hoolikalt destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist uue
25 ml. · 2,5 mg glukoosi oksudaasi · 1,5 mg peroksudaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 · K-heksatsuanoferraat(II) 0,1%-list lahust sellises koguses, mis on vajalik kolvi vaba mahu taitmiseks kuni kaelal oleva margini. Uuritav proov. Kaalusin analuutilisel kaaludel kaaluklaasi 0,1019 g mett, viin teda kvantitatiivselt 25 ml mootekolbi. Tegin seda kuuma dest. Veega, mida lisasin vaikeste portsionitega 3 korda kaaluklaasi, klaasi sisu segasin vaikese klaaspulgaga ja tekkinud lahus valasin lahtri abil mootekolbi. Taidsin ca 1/3 kolvi mahust kuuma dest. veega ja kolbi hoidsin veevannis veel20 min, aeg-ajalt loksutasin. Parast jahutasin toatemperatuurini. Glukoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Glukoosi standartlahust valmistasin 1,0 mg/ml glukoosi konts. Lahusest. Valmistasin kolm lahjendust, mille glukoosi konts. On vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml.
fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud
mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A (D) versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik · Kaalusin 0.0076 g tahke proteaasi (alealase) preparaati, valasin selle gradueeritud katseklaasi ning lisasin vajaliku koguse puhvrit, et lahuse üldmaht oleks 5 ml. Segasin lahust proteaasi lahustumiseks 5 minuti vältel. · Samal ajal pipeteerisin suurde katseklaasi 25 ml 2% kaseiini lahust ning panin selle 10 minutiks termostaati 30 kraadi juurde soojenema. · Sel ajal, kui kaseiini lahus termostaadis soojenes, võtsin 4 katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. · Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin
· Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. · Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine. · Filrimiseks võtsin 25ml mõõtsilinder,lehter ja filterpaber. · Seejärel alustasin ekstraktsiooni,selleks lisasin uhmris olevate peenestatud massile väikeste koguste(5-10ml) kaupa ekstrahenti. · Materjali segasin uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile. Seda operatriooni korratasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. · Lõpuks määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht. (V=9 ml) Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Spekter mõõtsin lainepikkuste vahemikus 350-650 nm,kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (Petrooleeter).
tsenrifugeerisime 30sek ja viskasin läbivoolatud puhver välja. 5. Lisasin 200µl pesupuhvrit ja jalle fuugisin 30 sek x2 korda, et olla kindel, DNA on puhas. 6. DNA elueerimiseks kasutasime MQ vett, mille pH oli > 6.0 (teisel juhul, DNA võib kahjustuda). Panin 10µl MQ vett peale ja fuugisin 1 min jooksul. DNA vabanes ränioksiidist ja sai kogumistopsiku sisse. 7. Kontrollin, kas eluaat sisaldab minu DNA lõiku, või puhastamise jooksul tekkisid vead: segasin kokku 1,8 µl DNA värvi, µl MQ H2O ja µl eluaati, ning panin jooksma kontrollgeelile (kokku on 10,8 µl). Kontrollgeeli pilt näitas õige bändi olemasolu, sellega saan järeldada, et
hinnangut praktika kohta. 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS XXX OÜ tegutseb aastast 2007, firmas töötab peamiselt 2 töötajat ja vastavalt hooajale võetakse appi lisatööjõudu. Firma tegeleb üldehitus töödega- mida vaja seda ka tehakse. Ohutusele pööratakse suurt tähelepanu ja jooksvalt viiakse läbi ka instruktaaz. Isikukaitsevahendite olemas olu on olemas ja kasutatakse vajadusel. 1.2 PRAKTIKANDI TEGEVUS ETTEVÕTES Esimestel päevadel tutvusin objektiga ja töövõtetega, segasin segu ja tassisin kive ja sai ka mõni columbia plokk paika pandud. Objektil on ikka teist moodi laduda kui koolis, kui koolis sa tead, et see töö, mis teed läheb lammutamisele siis päris reaalsel ehitusel ehitad sa ikkagi eesmärgiga, et see sein seisaks vähemalt 20 aastat. Tööd tuleb teha hoolikamalt, vigu ei tohi sisse lasta. See tegigi asja natukene pingelisemaks kui muidu. Hea oli see, et teoreetilised teadmised olid täitsa olemas ja ka koolis sai harjutatud natuke
produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A (D) versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Kaalusin 0.02 g tahke proteaasi (esperaas) preparaati, valasin selle gradueeritud katseklaasi ning lisasin vajaliku koguse puhvrit, et lahuse üldmaht oleks 5 ml. Segasin lahust proteaasi lahustumiseks 5 minuti vältel. Samal ajal pipeteerisin suurde katseklaasi 25 ml 2% kaseiini lahust ning panin selle 10 minutiks termostaati 30 kraadi juurde soojenema. Sel ajal, kui kaseiini lahus termostaadis soojenes, võtsin 4 katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin
tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola. Tiitrimisel toimuv reaktsioon on järgmine: Töö käik Valmistasin töölahust, selleks kaalusin 0,0151 g tahket invertaasi preparaati ja segasin 5 ml atsetaatpuhvriga, mille pH oli 4,8. 15 ml tuubi pipeteerisin 10 ml 7% sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH 4,8) . Tuub suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30 oC juurde umbes 10 minutiks. Võetsin kolm koonilist kolbi mahuga 250 ml, kuhu pipeteerisin igasse 10 ml komplekslahust. Kolbidesse viiakse reaktsioonisegust (=hüdrolüüsisegust) kindlatel aegadel võetud proovid, et neis määrata taandavate suhkrute sisaldust.
Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valasin 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldas lipiide, teine mitte. · Katseklaase loksutasin. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett. · Loksutasin katseklaase intensiivselt. Esimese uuritava lahuse korral muutus lahus häguseks. Järeldus Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja
, klaaspulk, kuivad katseklaasid , klaasplast, tiiglitangid, aparatuur leekpunkti määramiseks. Töö eesmärk: Esterdada tselluloosi lämmastikhappega ja võrrelda saadud nitrotselluloosi omadusi tselluloosi omadustega. Töö käik: Valmistasin nitreerimissegu, seejärel teostasin tselluloosi nitreerimine. Eraldi kahes 50ml - koonilises kolvis valmistasin nitreerimissegu järgmises vahekorras: 1 katseklaas HNO3 - 4ml ja H2SO4 - 6ml; 2 katseklaas HNO3 - 3ml ja H2SO4 - 7ml. Happeid segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Kolvide kuumenedes jahutasin neid kraani all toatemperatuurini. Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni.
produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A (D) versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Kaalusin 0.005 g tahke proteaasi (amülaasi) preparaati, valasin selle gradueeritud katseklaasi ning lisasin vajaliku koguse puhvrit, et lahuse üldmaht oleks 5 ml Segasin lahust proteaasi lahustumiseks 5 minuti vältel. Samal ajal pipeteerisin suurde katseklaasi 25 ml 2% kaseiini lahust ning panin selle 10 minutiks termostaati 30 kraadi juurde soojenema. Sel ajal, kui kaseiini lahus termostaadis soojenes, võtsin 4 katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. Kolbidesse lisasin ettenähtud aegadel reaktsioonisegust võetud proovi.
Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma. 20 min möödudes võrdlesin enda tehtud lahust etalonlahustega, et määrata ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vee läbipaistvuse järgi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. iooni sisalduse (KK) määramine B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine C. Katlakivi moodustumise uurimine 1. Keemiseni kuumutatud vesi: Moodustunud katlakivi mass (1 L vee kohta): Reaktsioonivõrrand:
Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine · Pidin valmistama 5 mL lahust kontsentratsiooniga 1,5 mg/mL. Minu poolt uuritavaks proteaasi preparaadiks oli Alcalase. Kaalusin analüütilisel kaalul 7,1 mg uuritavat proteaasi ja viisin selle kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi. Järgnevalt lisasin uuritavale ainele boraatpuhvrit (pH=8,4), esialgu väiksema koguse. · Järgnevalt segasin gradueeritud katseklaasi segu 5 minuti vältel, et ensüüm lahustuks. Selgelt lahust seejuures ei tekkinud, sest uurisin tehnilist ensüümipreparaati, mis lisaks ensüümivalkudele sisaldab ka muid valke ja täiteaineid. · Hiljem viisin katseklaasis oleva lahuse sobiva mahuni, milleks oli 5 mL ja lisasin katseklaasile korgi ja loksutasin seda, et ensüümi kontsentratsioon lahuses ühtlustuks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine
Töö käik Puhvri valmistamine: Kaalusin 0,12 g boorhapet lisades dest vett kuni 10 ml. Kaalusin 0,19 g booraksit lisades vett kuni 10 ml. Väikese keeduklaasi pipeteerisin 5,5 ml boorhappe lahust ja 4,5 ml booraksi lahust. Kontrollisin lahuse pH ja sain 8,6, mis vastab nõutele. Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine: Töölahuse kontsentratsioon peaks olema 2 mg/ml ja töölahuse kogus 5 ml. Sellest ma sain teada, et tahket ainet on 10 mg. Siis segasin 10 mg savinaasi 5 ml veega. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine: Pipeteerisiin tuubi 12 ml 2% - list kaseiini lahust ja panin termostaati 30oC juurde. Nummerdasin 4 kuiva 15 ml tuubi ja pipeteerisin sinna 1 ml 5% - list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus oli 30 °C-ni soojenenud, pipeteerisin kaseiinile juurde 0,5 ml valmistatud proteaasi töölahust, reaktsioonisegu loksutasin kiiresti läbi ja võtsin nullproovi. Peale
Loksutades tuli lilla toon rohkem välja, tükid olid väiksemad ja hõredalt. Paar korda panin katseklaasi keeva vee sisse, mõne hetke seal hoides- tulemuseks lilla lahus, vähe oli pisikesi tükke (sadet). Edasisel soojendamisel lilla värvus muutus tuhmimaks. Lõpuks sain musta-kollaka lahuse, mille sees paistis natuke pruunikat värvi tükke. Järeldus Leeliselises keskkonnas moodustas munavalk Cu2+ ioonidega lilla värvusega biureetkompleksi. Kui lahust järgnevalt segasin ja soojendasin, siis valguahelad katkesid, mistõttu lühikesed peptiidahelad, olles vaseioonidega kokkupuutes, andsid uue värvuse- musta-kollaka. Biureet- Uurea Cu2+ (liias) kompleks 1.1.2. Ksantoproteiinreaktsioon ( Mulderi reaktsioon) ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3
annaabi.ee 
