30.10.2015 K�rvitsakook P�hi digestive k�psistest, sulav�ist ja lisa kookoshelbeid. T�idise jaoks vaja teha ca 700g k�rvitsast tehtud p�ree. Klopi 3 muna suhkruga lahti, lisa k�rvitsap�ree, 200g hapukoort, 2tl piparkoogimaitseainet, 30g sulav�id ja 4spl jahu. K�pseta 200kraadi juures 45 minutit. T�siselt hea k�rvitsakook, maitsest olin vaimustuses. K�psisep�hi annab huvitava tekstuuri ja kook on parajalt lahja , k�rvitsamaitse sobib v�rtsidega ideaalselt. 31.10.2015 Ahjul�he sinihallitusjuustu ja ananassikastmega Tegin l�hefileele l�iked sisse ja panin sinna sinihallitusjuustu viilud. T�keldasin ananassi ja segasin hapukoore ja soolaga , katsin sellega kala. K�psetasin ahjus ca 40 minutit 200 kraadi juures. Serveerisin kurgi- paprika -tomati-hiinakapsasalatiga. Arvasin, et on maitsvam. Sinihallitusjuust ei sulanud, oleksin pidanud selle kastmesse t�keldama. Samuti oli v�he soola. 31.20.2015 Juustune k�rvitsap�ree(supp) k�rvitsaseemnetega Hakkisin sibula ja panin selle �liga poti p�hja klaasistuma, lisasin hakitud k��slaugu. Puhastasin ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
metsasees
Õppematerjali autor
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5 DL ) JA UKS = 5.7 DL (EHK 6DL ).
Dana Makejenko KS 14 Köögiviljaroog ja hakkmassist valmistatud roog kus on kasutatud vähemalt kahte kuumtöötlusmeetodit Täidetud kartulikotletid 1, 5 l keedetud ja riivitud kartulitele kasuta (sobib ka eilne v üle-eilne kartulipudru) 3/4 tl soola 2 muna 1 spl jahu (mina panin 2 spl) Täidiseks: 200 g metsaseeni(pilvikud, puravikud vm seen) või suitsukana. (Prae paar minutit, kuni sibulad on kuldpruunid. Lisa hakitud metsaseeni ja ploomid ja prae veel minutike). 100 g riivitud juustu soola pipart Kartulid keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, jahuta ning riivi lisada munad ja jahu.Sega ühtlaseks taignaks.Tee peopesa külmaveega märjaks tõsta lusikaga kotleti suurune pätsike tainast ning vajuta laiaks ning sellele tõsta täidist teelusikaga sellele oma uus pätsike tainast.Vormi ääred ilusti kinni ning paneeri kas riivsaias või jahus ning prae kuumal pannil või siis ahjus 200 kraadi juures Serveeri kas hapukoorekastme või mõne muu
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000
1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul 2 küüslauguküünt 4dl kohvikoort soola musta pipart 1 suvikõrvits 200 g tomateid 2 suitsukanakintsu või fileed värsket basiilikut Kõigepealt tuleb sibul ja küüslauk ära hakkida ning kuumutada õlis kergelt klaasjaks. Seejärel lisada tükeldatuna suvikõrvits, tomatid, suitsukana ja hakitud basiiliku lehed.
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid