fotosüntees, mugulates ja viljades • glükogeen loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimõlekulidest, salvestub maksa ja lihasrakkudesse, saab ka vajadusel glükoosiks tagasi lõhustada 5. Süsivesikute ülesanded • Energiaallikas ja varuaine kasutatakse energiapuuduse korral • Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, kitiinist seenerakkude kestad ja putukate skelett • Kaitse tselluloosist kestad ja seenerakkude ja pukutate kitiin kaitseb välisjõudude eest, kaitseb madala temperatuuri eest • Lähteaine taimedes lähteaineks kõigi biomolekulide(lipiidid, valkud ja nukleiinhapped) sünteesiks LIPIIDID 1. Millest koosnevad lipiidid? Alkoholist ja rasvhappejääkidest. 2. Kuidas jagunevad lipiidid?
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates, pintselhalliku eosed eralduvad pintsilatoliselt harunevate seeneniitide tuppudest. 5. Kirjelda pärmseeni ja mis on käärmine?
vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on koguni nii suur, et selle alusel määratakse, milline on sambliku liik. · Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga.
Nt: Sahharoos, Laktoos, polüsahhariid, tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin 9. Süsivesikute ülessanded organismis? Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikud. Suuremad süsivesikud lagundatakse glükoosiks ning glükoosi saavad rakud energiatootmiseks kasutada. Ehitusmaterjal- tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Kaitse- taimerakkud tselluloosist kestad nind seenerakkude ja putukate kiriin kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. Lähteaine- süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähteaineks kõigi biomolekulide- lipiidide,valkude ja nukleiinhapete sünteesiks
Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikud on peamised energiaallikad organismis, lisaks on need taimede loomade ja seente varuaineks ning taime-, putuka- ja seenerakkude kestade koostises. 4. Millisesse molekulide klassi kuulub kolesterool? Milleks on teda organismis vaja ja mille poolest võib ta ohtlik olla ? Mida tähendab „halb“ ja „hea“ kolesterool? Kolesterool kuulub biomolekulide, täpsemalt lipiidide klassi. Kolesterool osaleb näiteks rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL tüüpi kolesteroolis, mis kinnitub arterite seintele ning põhjustab terviseprobleeme (peamiselt
Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19. sajandi keskel. Mõiste mükoriisa võttis 1885
talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15. Eesti seenevana on Erast Parmasto. 16. Mükoos-inimesel seene põhjustatud nakkushaigus. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. Ühiskondlikes hoonetes.
omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest
Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. Seenerakkude on olemas tuum. Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine. Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast.
· Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e
Anorgaanilistest ainetest organismides Kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. 3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid. Vastus: Energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Õistaimed kasutavad putukate ligimeelitamiseks nektarit. Imetajate piimas on kasvavale organismile oluline piimasuhkur. Annavad taimedele ja loomadele energiat. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm)
Keemiline suur suur Väike aktiivsus Optiline aktiivsus iseloomulik Iseloomulik puudub monoosidele Molekulmass väike väike suur SÜSIVESINIKU Ülesanded · Energeetiline · Struktuurne · Varuaine · Transport · Kaitse · Ligimeelitav · Biosünteetiline Struktuurne · taimerakkude kestades olevad süsivesikud · Olulisemad on tselluloos (40%) · Avaldub: · seenerakkude kestades kitiinil · lülijalgsete heksoskeleti kitiini Varuaine · taimedes tärklis · Seentel on peamiselt glükogeen · Loomadel samuti glükogeen maksas (3-4%) · lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Trantsport · Taimedes toimub sahharoosi baasil · Seentes on glükoos ja tema teisendid · Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l) Kaitse
Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Kui inimese organism ei suuda lahustada laktoosi. Tekib laktaasiaktiivsuse vähenemisest. Esineb imetajatel. 12.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. Süsivesikud on organismile energiallikas ja varuaine
Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega LIPIIDID · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid
Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis Kitiin- rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad), tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad ( seapekk, taimsed õlid, vahad) Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo ja glükolipiidid, fosfolipiid e letsitiin, biomembraanide koostelipiidid
põldmari) d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid) e) vanemates taimerakkudes toimuvad hüdrolüüsi protsessid 2. Loomarakkude vakuoolid on väiksed, neid on vähe ja sisaldavad lipiide a) noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad
Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik. Riigd: bakterid, protistid, seened, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad
11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit) 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a) Energiaallikas ja varuaine- Energiapuuduse korral hakkab organism kasutama süsivesikuid b) Ehitusmaterjal- Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett c) Kaitse- Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest d) Lähteaine- Süsivesikud on fontosünteesi lõpp-produktiks 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? - Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad).
2) Oligosahhariidid 23 monosahhariidi on omavahel liitunud maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur) 3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik · inuliin moodustunud fruktoosijääkidest · probiootikumid (bakterid, kes elavad inimesega sümbioosis, aitavad lagundada kuidainedid (polüsahhariidid) jm aineid, mida inimene seedida ei suuda) Kuidained sisaldavad inuliini ja tselluloosi · prebiootikumid (kuidained mida lisatakse toidule, soodustamaks probiootikumide kasvu
Üldiselt esineb rohkem vanematel inimestel. 15.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. o Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Süsivesikuid varuvad nii taimed, loomad, kui seened. Taimed säilitavad süsivesikuid tärklisena, loomad hoiavad glükogeenina maksa-ja lihasrakkudes. o Ehitusmaterjal- Taimerakkude kestad koosnevad tselluloosist. Putukate skelett ja seenerakkude kestad koosnevad kitiinist. o Kaitse- Taimerakkude, seenerakkude ja putukate erinevatest süsivesikutest kest kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. o Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide (lipiidid, valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks. 16
• Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe
keskvakuool on vanemates taimerakkudes. Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L
Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toitaineid läbi rakukesta. Seened erinevad kõigist teistest organismidest niivõrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Kuid ometi on neil taimede ja loomadega mõningaid sarnaseid tunnuseid. Seenerakkude kestad koosnevad teistsugustest ainetest kui taimerakkude omad ja seenerakkudes puuduvad plastiidid. Elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid ja vett omastavad seened ümbritsevast keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades. ______________ Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase
pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes 29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus … on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. Jaguneb siledapinnaliseks (lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt lipiidide sntees) ning karedapinnaliseks, kus paiknevad ribosoomid ja toimub valkude süntees. 30. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab madala pH ja
taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad
Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku
Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tsütoplasmad üksteisega ühendatud (ühenduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4
Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt
(kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Orgaanilised ühendid Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades. 2) Varuaine – taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen.
mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid.
(kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
(Rakusisesed varuained) 5. Metaboolne süsteem.(ensüümid) 6. Reproduktiivne süsteem.(paljunemine) Selle aluseks on DNA. Membraansüsteem Rakumembraan e. plasmamembraan : Koostis : 1. fosfolipiidne kaksikkiht(põhiosa) 2. Valgud a) ulatuvad läbi membraani b) on osaliselt membraani sukeldunud. 3. Oligosahhariidid (ainult membraani välispinnal) 4. Steroidid e. tsüklilised alkoholid. * kolesterool - loomarakkude membraanides. * ergosterool - seenerakkude membraanides. * fütosterool - taimerakkude membraanis. 5. Rasvlahustuvad vitamiinid. (N: vitamiin E - kaitseb vabade radikaalide eest.) Rakumembraani ülesanded : 1. Transport. a) difusioon - Ainete liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale (gaasi difusioon kopsu alveoolides, lõhnasignaalid. (EI VAJA ENERGIAT) b) Osmoos - lahusti liikumine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale kontsentratsioonile. Toimiub läbi membraani, kuni kontsentratsioonide
c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes: a) Jääkainete kogumine b) Mürgiste ainete kuhjumine c) Vesilahustuvate pigmentide kogunemine autotsüaanid (peet, mustikas) d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed. Neid on vähe. Sisaldavad lipiide. · Noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet · Vanemates rakkudes ladestusfunktsioon Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin)
Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades. 2) Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen.
Termin süsivesikud hõlmab 3 gruppi monosahhariidid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid. Näiteid igast grupist: Monosahhariidid : glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos. Polüsahhariidid tärklis, glükogeen. Bioloogilised funktsioonid: 1. Energeetiline organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru. 2. Stuktuurne taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos); seenerakkude kestades kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks. 3. Varuaine taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades glükogeen. 4. Transport taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos. 5
Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad, kui taimede lühijuured, ning kümme korda peenemad, kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Arbuskulaarne mükoriisa on levinum mükoriisa tüüp, mis moodustub peremeestaimede ja obligatoorselt sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid. Arbuskulid tungivad rakukesta,
nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. 67. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus. Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge
tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. 36 Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. 44. Paljasseeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus. Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine
Veel on kasutusel bioloogiline uurimine, molekulaarsed meetodid ja ksenodiagnostika (nakatatud vahekandja uurimine). Täi imeb haiguskahtlaselt inimeselt verd, seejärel täi isoleeritakse ning hiljem uuritakse, kas täis on võimalik leida riketsiaid. Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda võrdlevalt Candida albicans’i ja Saccharomyces cerevisiae (pagaripärm) kultuurist tehtud ja Grami meetodil värvitud preparaatides seente morfoloogiat. Panna tähele seenerakkude suurust võrreldes bakteritega ning seente omavahelist erinevust. Candida albicans Saccharomyces cerevisiae Ülesanne 2. Vaadelda seerumit sisaldavas söötmes CO termostaadis mõni tund 2 hoitud Candida spp. kultuurist valmistatud ja metüleensinisega värvitud preparaati. 60
vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest; fotosünteesiks võimetu seen aga saab taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab ligikaudu 90% maismaataimeliikidest. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuurte ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tähtsaim element, millest suure osa võtavad taimed mükoriisa abil, on fosfor; aga ka lämmastiku, kaaliumi, tsingi ja vase ammutamisel on mükoriisal oma osa. Kuna seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi
(esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed ise ei seedi tselluloosi, soolestikus olevad bakterid lagundavad. Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha
annaabi.ee 
