Sellepärast on see vooderdus üldiselt, kangas nii tugevapoolne kui ka mugav. Kerge, kuid soe kangas, sobilik talveks. Hästi tuntud ruudulise mustriga kangas mõeldud Šoti ja Iirimaa Villast šoti ruutu seelikuteks. Üldiselt kanga sees on kasutatakse jakkide, hõbedane niit ning erinevate seelikute, sallied, värvidega niidid, mis on täisnurkselt rätikute ja ka Šoti ruut /Tartan kootud. Need niidid on omavahel kodudekoratsiooni lõikuvad ning moodustavad valmistamiseks erinevates suurustes ja varjudes ruute. Võib olla tehtud ükskõik millisest materjalist, kuid vill on kõige levinum.
lihtsakoeline kangas. seljakottide valmistamisel, kunstnikud kasutavad maalimisel Samet /Velvet/ Läbilõigatud karusega Jakkide, mantlite, kude- või pintsakute, kleitide, lõimkarusriie, Koosneb pesu, pluuside, lühikestest ja tihedatest seelikute valmistamisel karvakestest, hästi 4 pehme, luksuslik. Zakaar /Jacquard/ Suuremõõtmelised Kleitide valmistamisel, kujundid, mis kasutatakse ka saavutatakse koe- ja sisustustekstiilina. lõimeatlase vaheldumise teel, Muster tehakse
Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb esile); · 2-realine rõivas(eriti, kus ridade vahe on suur); · horisontaalsed kaunistused, kandid, õmblused ülaosas; · Paatkaelused; · Suured reväärid; · Suured mahukad kraed; · Väikesed ja õrnad detailid.
A-lõikelised seelikud, diagonaallõigetega seelikud, hõlmikseelikud; Langevatest materjalidest püksid, vööjoonel võivad olla sissevõtted, voldid. Pükste sääre kuju oleneb jalgade pikkusest; Ühtlane värvitoon või hajutatud muster(allosas), ülaosas mustriline kangas. Vältida: Kehale liibuvaid mudeleid, mis võimaldavad võrrelda figuuri üla- ja alaosa(trikokleidid); Kontrastseid värve seelikute ja pluuside puhul, mille vahele on piir tõmmatud puusajoonel; Silmatorkavaid detaile puusapiirkonnas.
Viskoosi hooldamine: color pesupulber -talub hästi keemilist puhastamist -pesta temperatuuril 40 C -kerge tsentrifuugimine - vältida happeid - vältida otsest päikesevalgust Kasutusalad Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks Sobib hästi just suverõivasteks: pluuside, kleitide, seelikute valmistamiseks, samuti valmistatakse voodrikangaks. Viskoosist voodrikangas sobib just talverõivastele. Kasutatud allikad: 1. http://boliree.weebly.com/materjalidest.html 2.http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Tehiskiud 3. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE%20
Tarbepaelad · Vitselpael puuvillane v tehissiidist murtud toimse sidusega pael. · Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus. · Pesupael puuvillane, tehis v sünteetilisest siidist pael, eri värvitoonides. Kasutatakse pesutoodete õlapaeltena. · Miiderpael kui valmistatakse kumminiidiga, nim kummimiidriks, kumminiidita nim riidemiidriks. Ühevärviline pael, mida kasutatakse seelikute v pükste värvliosa tugevdamiseks. Võib olla ka kroogitud servaga. · Kardinapael ühes servas on avad siinikonksude või kardinarõngaste jaoks. Paela läbivad 2 krookivat niiti. Paela tuleb osta võrdselt kardina laiusega. · Takjapael · Ühepoolne liimipael · Kahepoolne · Helkirpael liimipael · Korseti ja bandaazi paelad. Punutud paelad
Rõivastus aastatel 1940-1949 Gertu Kinks V2E 1940ndate rõivad jätsid betoonist valatud mulje. Moega kaasaskäimine oli sõjaajal pingutav- riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. SÕja-aastatel arenas rõivamood kahes erinevas suunas- sportlik mood ja erksavärviline, lihtne talunaisestiil vastandus ülimalt ekstravagantsele riietusele Sportlik rõivamood: kitsaste reväärkraedega eest nööbitavad kleidid olid lühemate seelikute ja varrukatega. Kleidid olid taljesse võetud ja kanga kokkuhoiuks kasutati kõik võimalikke nippe. Lisamaks moele värvikust ja eksootilisust, kanti nn talunaise seelikuid. Prantslannad riietusid kõigele vaatamata väga moodsalt, naised demonstreerisid oma vihkamist vaikselt, kandes naeruväärselt kõrgeid (kuni 50 cm) kübaraid, erksavärvilisi rõivaid, pikki juukseid ja lühikesi seelikuid Ameerika ja inglise naised pidid leppima
Kui Natsi Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast I maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1912 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas
Sellest tulenevalt tekib lainjas sõlm pind. Kõige tuntum on villane buklee. Samuti valmistatakse puuvilla, siidi, viskoosi või segatud kiududest. Buklee on pehme ja kerge, ei kortsu ja hästi drapeeritakse. [1] 2 1.3. Kasutusalad Mantlid, jakid ja kostüümid valmistatakse jämedast villast bukleest. Peen riie sobib kleitide ja seelikute õmblemisele. [1] 3 2. GABARDIIN 2.1. Ajalugu Gabardiini leiutas 1880 aastal Burberry asutaja Thomas Burberry, mis oli revolutsiooniline seetõttu, et oli küll veekindel, kuid samas oli ikkagi tegu hingava materjaliga. 1888. aastal patenteeris ta uue kangasordi oma nimele. [2] 2.2. Kanga kirjeldus
Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu
· Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Linnaehitus
usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel.Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel.Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses
(A) Ülesanne 7 Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1) Ühel tudengil 2) Kolmel 3) Mitte ühelgi 4) Alla 2 5) Üle 4 (A) Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1) Üks seelik 2) Kaks seelikut 3) Ühtegi seelikut 4) Pooled seelikud, 5) Alla poole seelikuid (A) Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub, et septembri kuu jooksu
Naised eelistasid lihtsamaid atlassist või siidist lahtise kannaga kingi. Kotid: Nii mehed kui naised kandsid alati kaasas paunakesi või kukruid. Meestel sisaldas nööriga kokku tõmmatav paunake enamasti kaardimänguks vajalikke mängumarke, täringuid ja kaarte. Nad peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla.
· Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. · 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased. Jumalanna madudega Lüüramängija Küklaadidelt Keraamika
HOOLDAMINE · Materjalid on kergesti hooldatavad · ei vaja triikimist · kiiresti kuivavad · kerged ja odavad pestavad õrna pesu programmiga 40°C · ei vaja triikimist, kuid vajadusel peaks triikimistemperatuur olema 110-120°C 1.4 VISKOOS · on tselluloosist saadav tehiskiud, mida põhiliselt kasutatakse mitmesuguste tekstiilide valmistamiseks. KASUTAMINE · Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel OMADUSED · On väga kerge · kortsub kergemini kui puuvill · on hästi langev · pehme · ei hoia vormi · ei ole elastne HOOLDUS · Pesta viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga · Pesta viskoosi kuni 40°C · Viskoosist tooteid ei tohi niisketena seisma jätta. 1.5 POLÜESTER (PA) · Polüester kuulub sünteetiliste kiudude hulka · Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes
Pidupäeva riietus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Terviklik pidupäevarüü Pidupäeva särk Seelik Valmistatud oli kas ostetud või mõisakangrute kootud kangast Seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi Pealisseelikud (piduseelikud) on kirkamad ja mitmevärvilisemad Alusseelikuid (tööseelikud) on enamasti kahevärvilised Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), Seelikutele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud Seelikud olid villased Näited seeliku triibustikust Click to edit Master text styles
trikookangast ja võrku. Enamasti kerdatakse elastaanfilamendid koos looduslikest või keemilistest kiududest lõngaga. [ 5.] Teda kasutatakse rannarõivastes, spordirõivastes, sukkades ja teistes strets-toodetes. Elastne värvel ja kumminiit on samuti elastaantooted. Elastaani segatakse kõikide materjalidega, kui on vajalik muuta toode elastseks. Enamasti on elastaani osakaal 2% ja 10% vahel. [ 1.] Pükste ja seelikute elastaani protsent on tavaliselt 3-7%. Stretsrõivaste, eriti ujumisriiete ja aluspesu kangas on elastaani kuni 30%. [ 4.] Juba mõni protsent elastaani, muudab toote elastseks. 9 HOOLDUS Elastaanist tooteid tuleb pesta sageli, kuna mõnede kiudude higitaluvus on päris madal. Higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus muudavad kiu rabedaks. [ 2.] Pesemise temperatuur oleneb
käsitöö, pitslisanditega jne. Tekib ettekujutus nooriku veimevaka suurusest, mis pidi mehelemineku ajaks valmis ja riidekirstus olema. Oi, millised alusseelikud ja pika säärega püksikud, korsetid ja tripivestid! Näitust külastades oli tunne nagu oleksin sattunud kellegi salajasse kambrikesse ja püüdnud hoolega varjatud saladust piiluda. Oli huvitav ja hariv kogemus. Nüüd tean rohkem vanavanemate pesust. Tean, mida nad pikkade ja kurguni kinninööbitud kleitide, särkide ja seelikute all kandsid, sest vanad fotod ju seda teavet ei sisalda. Need siis olid minu huvitavamad , samas ka harivad elamused muuseumide vahendusel.
Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kaitsev funktsioon, seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivaste taandumine moest. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku. Selle eelduseks oli talumajanduse üha laienev ümberorienteerumine turutoodangule ja senise valdavalt isevarustava talupoja muutumine industriaalühiskonnale iseloomulikuks tootjaks ja tarbijaks
jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Jumalanna madudega Lüüramängija Vaas kaheksajalaga Küklaadidelt Skulptuur Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid,
nailonist või viskoosist. Kitsamate soontega kangas on parem pluuside, mütside, Vastupidav sooniline lasteriiete kangas. Mida kitsam valmistamisel. Veel ja peenem on vaal, Velvet kasutatakse seda pehmem ja seelikute, pükste ja vähem vastupidavam polsterduste on kangas. tegemisel. Samuti tehakse ka velvetist pehmet mööblit. Vuaal Vuaal on kerge ja Lasteriided, õhuke labase suvekleidid, pluusid, sidusega aluspesu, kardinakangas. Koe- ja lõimelõngad on samasuunalise
Kihelkonnas asendati pastlad kingadega varem kui mujal. 3.9 Ülerõivad Ülerõivastest kanti lambapruunist villasest riidest pikk-kuube, millel oli selja õmblus. Talvel külmaga kanti lambanahkset kasukat. 3.10 Lahttasku Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka Kihelkonnas eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. See oli tikitud helmestega, mis muutis selle veelgi põnevamaks. Saaremaa helmestikandiga lahttaskuid kanti seelikute peal, need olid väikesed ja trapetsi kujulised, mines alt veidi laiemaks. Kaunistamis ornamentidest on kasutatud lilli, südameid, riste, ringe jne. Kasutatud allikad: Raamat: ,,Eesti rahvarõivad” http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihelkonna www.google.com www.wikipedia.com http://www.kihelkonna.ee/
Imavad väga hästi niiskust ning siis on kiud nõrgad. Õmblemine on suhteliselt tülikas kuna on libeda ja hargnevad. Viskooskiud Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused:
See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Järgmised 10 aastat möödusid rabelemises firma pääsmise nimel. Chanel omanikuks oli olnud Wertheimeri te suguvõsa juba 1924. aastast, kui Pierre Wertheimer oli rahastanud Parfums Chaneli loomist. Nüüd asus tema pojapoeg Alain Wertheimer firmat moderniseerima, muutes ta moefirmast ülemaailseks kaubamärgiks. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. 7 Modernne rõivastumisstiil 20. sajandil jäi Saint Laurent`i moemaja edukuse poolest maha vaid Chanelist. Kui aga pensionile jäänud YSLi järeltulija Albert Elbaz tuli 1999. aasta märtsis välja oma valmisriiete debüütkollektsiooniga, kuulutas mõjukas moetoimetaja Menkes just
Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on isiklik Diori koduleht. Diori disainist ning alumisel pildil on Christian Dior koos oma mannekeenidega: Coco Chanel,kelle sünninimeks on Gabrielle Bonheur Chanel oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Aastal 1921, esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas.Senini on Coco Chaneli moebrändid tuntud. Rohkem on näha kodulehel www.chanel.com Gabrielle Bonheur Chanel on järgneval pildil vasakul: Sellel pildil on Gabrielle Chanel ja tema modell, kes proovib Chaneli loomingust tulnud ülikonda.
Peske villast riideid ainult nähtavate plekkide puhul ja seda villapesu ainetega. Villadest on saadaval mitmeid erinevaid sorte. 5 Viskoos Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskoosist tooted, mida pole kergesti hooldatavaks töödeldud, ja krepptooted võivad pesus kokku minna
edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Pärast tema surma võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco", mis esietendus aastal 1969 New Yorgis. Muusikal põhineb tema elulool. Chanelil oli arvukaid armusuhteid, kuid jäi siiski vallaliseks. Chaneli looming. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas
Viskoosi on soovitav pesta õrnpesu programmiga. Viskoosi ei ole soovitatav väänata ega kuivatada masinas. Viskoosist esemed kortsuvad kergesti, aga samas on neid niiskelt kerge triikida. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist. 5. Kus kasutatakse viskoosi? Kuna viskoos imab hästi vett, siis on ta hügieeniline. Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. Sobib just hästi suverõivasteks: pluuside, kleitide, seelikute valmistamiseks, samuti valmistatakse voodrikangast. Viskoos ei elektriseeru nagu sünteetilised kiud ja nii sobib viskoosist voodrikangas just talverõivastele. Viskoosi kasutatakse ka kardinate, mööbliriide, vildi ja vaipade tootmisel. Uued tulekindlad viskooskiud on hea materjalivalik ühiskondlike hoonete ja transpordi vahendite kardinateks. Tulekindlate kiudude eeliseks muude kiududega võrreldes on elektriseerumatus ja pillingukindlus.
Tegevustik on parasjagu seal maal, et Dorabella on vahetanud oma kaelas oleva ripatsi albaanlase omaga ja on armunud. Nüüd lamab neiu punase sametkattega diivanil ja jutustab toateenijale oma elamustest võõra mehega. Despinal ehk toatüdrukul on seljas veripunane sametist korsett, mille all on valge kolmveerand pitsäärtega varrukad. Seelik on sinine ja puhvis ning vahelt paistab ka natukene oranzi alusseelikut. Seelikute peal asetseb valge linane põll. Tütarlapsel on peas sarnane valge mütsike nagu õdedel. Tuppa astub ka Fiordiligi, kes tõdeb sammuti, et on albaanlasesse lootusetult armunud. Naised hakkavad mõtlema välja plaani, kuidas võimalikult kiiresti abielluda ja riigist põgeneda enne kui nende noormehed sõjast tagasi tulevad. Stseeni algus on musikaalselt rahulik, kui hakatakse plaani nuputama, siis muutub ka muusika natukene valjemaks ja ärevamaks. Naised
värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja karikakar kollase ja lepakoored pruuni ning musta värvuse saamiseks. Samast sajandist on ka andmeid kõlavööde kudumisest ja kandmisest. Kõlavöödes kasutati lõimeks villast, koeks linast lõnga ning neid kasutati seelikute ja sõbade kaunistamisel. Mehed kandsid korralikke villasest riidest või ka nahast kuubi, peamiseks rõivamaterjaliks oli tekstiil. Kroonik Henrik on kiitnud eesti naiste kootud vaipu, mida olla ristisõdijad oma röövretkedel heaks saagiks pidanud. 14. sajandist on arvatavasti pärit leiud, mis viitavad silmuskudumisele. See oskus arvatakse tulevat Idamaadest ja selle tõi baltimaadesse Saksa ordu, mis 1225. aastal palestiinast Preisimaale kolis
hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16. saj asendunud hõlmadega pikk-kuubedega. Pidulik peakate kõrge vildist kaapkübar. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti 17. sajandil juba ka kingi. 18. sajandil algas Põhja-Eestist mitmeid uuendusi. Sealt levis üle maa kahar, vöö juurest volditud seelik. Ühevärviliste seelikute asemele tulid rõõmsavärvilised pikitriibulised seelikud, mis 19. sajandi algupooleks said üldiseks kogu mandri-Eestis. 18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, 1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18
vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Coco Chanel suri 10. jaanuaril 1971. aastal Pariisis. Pärast seda võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco" (esietendus 1969, New York), mis põhineb tema elulool. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas
Lekkevool: Lekkeraja , kus: Ll lekkeraja kogupikkus, i saaste eritakistus, Dm isolaatori keskmine diameeter: Lihtsustatult: Sellistel tingimustel avaldub saastlahenduspinge valemiga , kus K on eksperimentaalselt määratav tegur (sõltub isolaatori ehitusest ja materjalist). Saastlahenduspinge suurendamise võimalused: 1. Lekkeraja pikendamine · suurem isolaatorite arv ketis (tõstab ka vastupidavust impulsspingele) · suurem seelikute või ribide arv 2. Pooljuhtiva glasuuriga isolaatorite kasutamine 3. Isolaatorite perioodiline survepesu 4. Portselanisolaatorite asendamine komposiitisolaatoritega 5. Isolaatorite katmine toatemperatuuril vulkaniseeritava silikoonkummiga (kestab 5...10 aastat) 6. Isolaatori katmine määretega (saastab ja peab vastu 1...2 aastat tänapäeval kasutatakse harva) 30. Isolaatorite liigid ja nende konstruktsioon
-Paksud kudumid kuivatage kõigepealt froteerätikus. Viskoos Pikk tee puust kangaks ilma keemiliste muutusteta võimatu ning tulemuseks on kerge ja pehme viskoos. Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskoosist tooted, mida pole kergesti hooldatavaks töödeldud, ja krepptooted võivad pesus kokku minna. Hooldus:
44. Need vanad sussid ma viskasin A) prügiämbrisse B) prügiämbrist C) prügiämbril. 45. Meil on plaanis homme A) raamatukogule B) raamatukogu C) raamatukokku minna. 46. Kas sa oled käinud A) Pärnu B) Pärnusse C) Pärnus? 47. Tahan need ilusad lilled kinkida oma A) õele B) õelt C) õel. 48. Kuulsin, et meie naabrid sõidavad A) Saaremaale B) Saaremaal C) Saaremaani. 49. Tüdrukud õmblevad käsitöö tunnis A) seelik B) seelikut C) seelikute. 50. Sellel suvel puhkasin vanaema A) juurde B) juurest C) juures. Nimi..........................................8. .....klass 200.../200... õ-a Üleminekueksam eesti keelest I rida Esimene osa. Lugege teksti. Valige lünkadesse ( 1-10) Teie arvates kõige paremini sobivad sõnad või sõnavormid ( A, B, C ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Noor lauljanna Maarja-Liis Ilus
7 Marek Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane (linase lõime ja villase koega) valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud, igapäevased võisid olla kurrutamata. XIX sajandi teisel poolel levis pikitriibuline seelik. Kihnu naiste jõukust hinnati seelikute rohkuse järgi. Igal Kihnu naisel oli aidas keskmiselt 20 kodukootud seelikut. Neid on väga mitmesuguste triipudega, kusjuures rahvatraditsioon määrab täpselt ära, millal mis liiki seelikut kanda. Mustad seelikud punase paelaga allääres on "päris leina riie", mida kantakse kõige lähema inimese, näiteks mehe, ema või lapse surma puhul. Meest leinab naine kauem kui oma last või ema. Mehe surma puhul kannab naine musta seelikut ühe aasta, ema surma puhul aga näiteks pool aastat.
aastal Pariisis naistekübarate ateljees. Kui Natsi-Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas
Instituudis. Võimlemiskavadega näidati rahvale igakülgselt läbimõeldud, teaduslikule alusele rajatud harjutuste kogumit-kehakooli. Harjutused olid kaunite üleminekutega sarjadeks koondatud ja moodustasid proua Leida Idla kogeniaalse saatemuusikaga võluva terviku ning pakkusid seega haarava elamuse. Idla massiesinemised ei taotle üksnes vaatemängulisust, mida saavutatakse erinevate trikkide,näiteks mitmevärviliste ümberpööravate seelikute ja muu butafooriaga, nagu meil staadionidel vahel näha võib, vaid esinemised on eeskätt suunatud võimalejaile endile- nende keha arendamisele ja võimlemise propageerimisele. Selles avaldub Idla eripära.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 11) Et võimlemist massidess viia, organiseeris Idla juba kahekümnendate aastate lõpus oma mustervõimlejate abil mitmeid instruktorite kursusi üle vabariigi. Kuid kõige
olevad kiud). Sameti kvaliteet sõltub aluskanga pehmusest, sametpinna tihedusest, sametikarva kinnitusviisist ja toorainest. Sametilisus tekib näiteks silmuste äralõikamisel, kuid mitmesuguste töötlustega saadakse erinevaid sametiliike. Samet on madal tiheda püstkarustusega puuvillane, siid, villane või keemilistest kiududest riie, kootakse kas riidena (pealt lahtised või aaskarvad) või trikoona (aaskarvad). Kasutatakse kleitide, seelikute, jakkide ja pükste valmistamiseks. VELUURKANGAS sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2mm kõrguse) karusega pehmet, tihedat, koesameti tüüpi villast, puuvillast või siidiriiet. VELVET Velvet on sameti inglispärane nimetus. Enamasti nimetatakse velvetiks ühevärvilise või trükimustrilisena toodetavat reljeefsete pikitriipudega puuvillkangast. Pikitriibud võivad olla sametiselt lahtilõigatud (velvetsamet) või mitte (ratsavelvet)
kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad. Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja stilettodega Mehed : Mehed kandsid triibulisi või ühevärvilisi halle ja musti ülikondi, pintsakud olid nii ühe- kui ka kaherealised ning reväärid olid kindlasti laiad ja pikad. Püksid olid laiad, lipsud erksavärvilised ja käsitsi maalitud. Värvilised meestesärgid leidsid tunnustust ka konservatiivsete ärimeeste ringkondades. Vabaajariided said populaarsemaks kui iial varem: igal endast lugupidaval
5 Õlalapp Tikand Tikand Seelikud Seelikuriiet kootakse linase lõime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on õmmeldud põikiriidest. Kanga laius annab seeliku pikkuse. ERMis leiduvate Ambla seelikute pikkus on 80-92 cm, laius on 250-320 cm. Õmblus on seelikutel ees keskkohast veidi paremal (vt. voltimisskeem). Ülal on õmblus umbes 20 cm pikkuses jäetud lahti kinniselõhikuks. Seeliku kinnis jääb ette veidi paremale küljele põlle alla. Eest jätta seelik umbes 15-20 cm ulatuses voltimata siledaks, siis murda mõlemale poolele 2,5 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast paremale kuni lõhikuni kaks
Kõik reeglitevastane oli erutav. 5. Õhtuti jäi ta tihti koju juukseid pesema või oma tumesinise kooliseeliku volte triikima. (lk 17) Julie tegeles jooksmisega ning oli ka üks kiiremaid. Talle kuulusid juba kohalikud alla kaheksateistaastaste rekordid saja ja kahesaja jardi sprindis. Isa ei olnud teda kunagi tõsiselt võtnud, tema arvates oli kiiresti jooksmine tüdruku jaoks napakas. Julie oli ka üks vähestest julgetest tüdrukutest koolis, kes kandsid seelikute all tärgeldatud valgeid alusseelikuid, et neid puhevile ajada ja keerlema panna, kui nad kannal ringi pöörasid. Julie pööras meeletut tähelepanu enda välimusele, mistõttu pidi ta õhtul tegema märkimisväärseid ettevalmistusi. 6. „Kui ma inimestele tõeliselt meeldin,“ vaidlesin ma, „võtavad nad mind sellisena, nagu ma olen.“ (lk 18) Vistrikud olid Jacki näo põhjalikult katnud ning Jack otsustas, et tema üleüldisel
Third level Fourth level Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja
olla, et praegu räägitakse sellest rohkem. Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik. - Minu kooliajal oli kohustuslik, alles keskkoolis muutus mõnevõrra vabamaks. Olen kogenud kahte koolivormi reformimist. Üks oli topilisele teksariidele (halvakvaliteediline ja kole) üleminek ja teine ruuduliste seelikute ja siniste pintsakute- pükste aeg. Viimased tundusid moodsamad, vähemalt algul. 20 - Kohustuslik. Kõige kohustuslikum oli pioneeri kaelarätt või komsomoli märk. Sinine seelik ja vest, jakk, rohekas pluus ja valge pluus. Viimasel õppeaastal tuli teksavorm, mis meile kohustuslik polnud. - Sinine koolipluus, tumesinine seelik ja vest. Hiljem võis ka mustade viigipükstega käia. 5.3 III põlvkond (51- 67)
väikesed kotikesed (vt joonis 21-23). Kümnendi põhilisteks mõjutajateks olid televiisoris näidatud filmid ning sarjad, kus kuulsused tõid moodi mitmed rõivad. Juuksed tupeeriti ning tehti lokkide abil kohevaks (vt lisa 30 ja 31). Naistel olid eriti moes kõrge pihaga teksapüksid (vt lisa 33). "Top Gun" filmiga (1986) tulid moodi "bomber" jakid (vt joonis 20). Naised kandsid neid jakke nii teksapükste, lühikeste pükste, seelikute kui ka kleitidega. Uuesti tulid moodi õlapadjad, mida kasutati nii kontoririietuses kui ka kleitidel sooviti rõhutada peent 29 https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion#Disco_look 16 taljet ja konkreetsust30 (vt lisa 29). Paljud naised kandsid prille ning kontorikingi, et rõhutada targa naise imagot. Joonis 20. "Bomber jacket" 1970 https://www.pinterest.com /pin/39638720468688166 2/ (15.05.17)
kolletub juba temperatuuril vajalik muuta toode masinpesta leiges vees 150 C ning sulab elastseks. Enamasti on temperatuuril 40°.Madala temperatuuril 250 C. elastaani osakaal 2% ja kuumuskindluse tõttu peaks Elastaani toodetakse mitut 10% vahel. Pükste ja triikimistemperatuur olema liiki- olenevalt seelikute elastaani võimalikult madal.Pressida kasutusotstarbest protsent on tavaliselt 3- temperatuuril 110° C, paremustatakse klooritud vee, 7%. Stretsrõivaste, eriti villaseguseid materjale kuni magevee ja päikesevalguse ujumisriiete ja aluspesu 130° C, kuid ettevaatlikult, et taluvust. Üldiselt saab kangas on elastaani kuni vältida materjali läikima
Kõigil koolivormiaegadel oli neid, kes püüdsid samades piirides midagi originaalset luua (näiteks ülimalt moodsa lõikega koolikleiti kanda, muuta selle värvi natuke heledamaks või tumedamaks, kanda kampsunit või tüdrukud pikki pükse (mis 1970. aastate keskpaigani oli keelatud). Sellest sündis harilikult üksnes pahandusi, sest pedagoogide hulgas leidus alati seadusetähte täpselt järgivaid isikuid, kellele teistsugune värv või vorm häirivalt mõjus, kes kippusid põlvikute või seelikute pikkust mõõtma ja muid korrastavaid või karistavaid riitusi läbi viima. Veel 1970. aastatel lubasid ehteid kanda vähesed õpetajad. Meikimine, juuste värvimine, küünte lakkimine jm oli keelatud, ainult juuste lokkimine hakkas paiguti juba lubatuks muutuma. Kuid sellegi eest võidi halval juhul viia vägisi kraani alla pesema. Suveti kasvatasid noormehed habet ja juukseid ning tüdrukud harrastasid koolis lubamatut ehtimist. Vaeste õpetajate kiuste keeras noortemood 1960. ja 1970
tõttu kandsid nii rikkad kui ka vaesed sarnaseid riideid. Need, kes endiselt kleite tahtsid kanda, pidid kandma poolesääre kõrguseid kleite või seelikuid. Kleitidevärvid polnud eredad. See tulenes värvi ning materjalide puudusest, mis sõja venides kasvas (Lisa 2). Kuna naised, kes sel ajal käisid tööl, panid tähele, et nad saavad meeste töödega ideaalselt hakkama, ei tahetud peale sõja lõppu taas pikki maani ulatuvaid kleite kanda. Poolesääreni kleitide ning seelikute juurde ilmusid ka nahatoonis siidsukad ning kõrgekontsaga kingad, mis muutsid selle ajastu naise täielikult erinevaks eelnevate perioodide naisest. 1.3 Naistekleit 1920-1929 Mõjutatult Esimese maailmasõja töölkäinud naise riietusest, hakkasid naised kandma mehelikke riideid. Kuna süüdistati ka vanemat põlvkonda äsja lõppenud sõjas, mõisteti ka nende riietumine hukka ning moeloojad hakkasid oma disainidega suunduma noorema põlvkonna poole
annaabi.ee 
