Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas m...
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peens...
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel ...
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel ...
1 SELGITA MÖISTED TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim. TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (p...
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liiku...
AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. ...
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku ...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaugu organism on seotud keskonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlus...
Seedimine Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Seedimine · Seedimine on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenä...
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU · Söögitoru on 25-30 cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. · Söögitorus toidu seedimist ei toimu. MAGU ...
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja pepsiini toimel Pepsiini toodetakse kõhunäärmes Maos hävineb enamus mikroobidest 3 osa: kaksteistsõrmik, tühi ...
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele k...
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis ...
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained ...
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
Kokkuvõte: seedeelundkond · Inimese seedeelundkonna moodustavad suu66s koos hammaste ja keelega, neel, s66gitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
Seedeprotsess Seedimine algab suuõõnes.Inimesel on algselt suus 20 piimahammast,mis 5-12 eluaastates vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis...
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutam...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
ANATOOMIA 19 20.10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verr...
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu ...
Keraskärssuss Kätlin Reinik 17.03.2017 Sõna Priapulida tuleneb kreeka keelsest sõnast Priapus. Hõimkonna nimi viitab kreeka viljakusejumalale. Priapulida on meres elavate usside hõimkond. Vanimad fossiilid, mis on leitud Priapulida taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe....
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kakstei...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge visk...
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on...
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke v...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
annaabi.ee 
