Mägisebra (1)

Mägisebrad elavad Aafrika edelaosas. Nad on võimelised järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Nad on üsna hästi kohastunud eluks mägistes piirkondades. Mägisebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud antiloopide karjadega, kes otsivad mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele – võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest.
Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju . Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga . Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda – ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peab ta läbima pikki vahemaid.
Tema pojad sünnivad tavaliselt vihmaperioodil. Kui täkk märaga paarituda tahab, siis puudutab ta oma ninaga mära jalgu ning laskub tema ette põlvili. Kui mära on valmis temaga paarituma, siis lähevad ta kõrvad lidusse ning ta avab suu. Tavaliselt sünnib mägisebral 1 poeg, kes juba tund aega pärast sündimist jalule tõuseb. Pärast seda püüab ta juba karjaga sammu pidada, mis kindlustab väikesel varsal vähemalt turvalisuse kiskjate eest.
Mägisebrad on täiesti must-valged ning sebradest väikseimad. On olemas ka üks rahvuspark, mille nimi on ’’ Mountain Zebras’’. See on asutatud selleks, et kaitsta mägisebrasid. Selle ülesandega on see mägi väga hästi hakkama saanud. Seal elab sadu mägisebrasid ning neid viiakse sealt ka teistele kaitsealadele.