Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta Opinio juris Õiguslik veendumus
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. · Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4
Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.) Omnia iura que habent cives Lubicenses Kõik õigused, mida omavad elanikud Lübeckis Oratores sunt, poetae nascuntur kõnemeheks saadakse, poeediks sünnitakse Pacta sunt servanda Lepinguid tuleb täita
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke e...
Milleks meile seadused? Kujutagem korraks ette elu ilma ühegi seaduseta. Alguses on muidugi lõbu laialt, inimesed teevad, mida heaks peavad, kuid see ei kesta kaua. Lõpuks tüdinetakse piiramatust vabadusest ning nad tahavad midagi, mis aitaks neil elada, midagi, mis seaks nende maailmale kindlad piirid. Nad vajavad seadusi. Kuid miks on inimestel vaja neid keerulisi, pikki ja sisukaid dokumente, kus on punkti kaupa välja toodud, mida võib ja mida mitte teha? Meil on vaja piire. Inimesed nõuavad enda ümber seda kasti, mille sees nad turvaliselt
Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed
Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine
Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine
Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus, see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte
õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa,
viisil. ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, Isegi Jumalat tundmata võib mõistus siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele kui meie loomuse olemus avastada seaduseks, näidates seega, et seadusepärane need seadused, mis on vajalikud tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; inimese õitsenguks.
iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. KAITSELIIDU SÜND I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. 1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms.
Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta
iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. KAITSELIIDU SÜND I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. 1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga
määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega mõista andnud, et Eestis kehtib Euroopa Liidu õiguse prioriteet ja seda isegi meie Põhiseaduse osas
Halduse seaduslikkuse põhimõte Halduse seaduslikkus on kogu halduse toimimise keskne põhimõte, määrab halduse seotuse seadusega kui seadusandja tahtega. Tuleneb põhiseadusest. Seaduslikkuse põhimõte jagunebseaduse ülimuslikkuse ja seadusereservatsiooni põhimõteteks. Seaduse ülimlikkuse põhimõte"mitte ühtegi tegu vastuolus seadusega" Normid peavad olema hierarhiliselt üksteisega kooskõlas Seadusereservatsiooni põhimõte„mitte ühtegi tegu ilma seaduseta" Halduse tegevus toimub üldjuhul ainult Riigikogu poolt vastu võetud seaduste alusel. Halduse proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsustähendab üldiselt, et eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid peavad olema selle eesmärgiga kooskõlas, tuleb leida tasakaalustatud lahendus nii halduse eesmärki kui ka haldusvälise isiku õigusi ja huve silmas pidades (sobivus, vajalikkus, mõõdukus). Sobivus- kas aitab eesmärki saavutada?
kohtunike tegevus. Inglismaa õiguslik areng muutus 2 olulises punktis Mandri- Euroopast väga erinevaks: kui Mandri- Euroopas oli Rooma õigus retseptrioon, siis Inglismaal see ei toimunud. Inglismaal arenes common law, mis oli üksikjuhtumi lahendamine (Rooma õiguse retseptsioon - kujunes välja seadusandlus, üldkohustuslikuks käitumiseks). Inglismaal ei tekkinud õigusteaduse arengut - Rooma õiguslikku koolitust (legistid ja koalistid). Inglise õigussüsteem arenes ilma seaduseta ja ilma õigusteaduse toeta. Tähtsamaks figuuriks oli kohtunik, mitte õigusteadlane või seaduseandja. Kui kohtunik lahendas mingit situatsiooni, siis lahendamisega oli loodud õiguse reegel ehk pretsedent, mis on teiste kohtunike jaoks kohustuslik. Omapära seisneb selles, et kui Euroopa kohtus esines advokaat, siis kasutas ta õigusnormi, kui aga Inglismaal esineb advokaat või kohtunik, siis nad tsiteerivad mingit varajasemat kohtuotsust
Ei saa põhjendada, et inimesele kahju tekitamine on vajalik. Tagasilöögid eripreventsioonile tulid 70.ndatel, nüüdseks on maha rahunenud. Nüüd arvestatakse mingil määral ka isikut ja milline karistus peaks olema, et see avaldaks talle võimalikult vähe negatiivset mõju. Karistusõiguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See põhimõte on omandanud garantiifunktsiooni tähenduse, demokraatliku karistusõiguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse. Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur
on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida nii nagu eraõiguses. Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta! Määratletuse nõue. Ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse seaduseta. Karistatav tegu peab olema selgelt määratletav, ei saa olla abstraktne. Karistatav alus peab tulema seadusest, mitte määrusest või ettekirjutusest vms. Ei saa tugineda analoogiale, see on keelatud!!! Raskema karistuseaduse tagasiulatuv keeld. Karistusõigust realiseeritakse teo toimepanemine ajal. Kui mõne normi alusel kergendatakse karistuse määrasid, siis kergendatakse ka karistust.
kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See süsteem lubas piinamist, kui kaebealuse suhtes oli piisavalt kahtlusi. Ilma piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite
Temale on ajalooliselt saabunud vabadus koos riigi ja koos sellega kaasnenud seaduste tekkega. Paratamatus lähtub aga sisemistest veendumustest, mis annavadki tõelise vabaduse. Vabaduse eelduseks on kord, mille peab tagama riik. Riik peab Hegeli järgi hoolt kandma ka selle eest, et inimesed saaksid tegutseda vastavalt oma tahtmistele ja et nad oleksid seotud riigiga ning nad võtaksid seost riigiga kõrgeima kõlbelise paratamatusena, mis tähendabki vabadust. Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika sügavaimaks seaduseks on seega vabadus - vaba tee muudatustele. Ajalugu on vabaduse kasvamine ja riik ongi organiseeritud vabadus. Hegel võttis maailmaajaloo periodiseerimise aluseks maailmavaimupoolse vabaduse mõistmise olemuse. Hegeli arvates algab maailmaajalugu idast ja lõpeb läänes. Inimkonna ajalugu algab riigi tekkega kõige idapoolsemas osas - s.o. vanas Hiinas, mille rahvas kehastub esimesena ka maailmavaim
korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss,,Andrus on kaitseliitlane seltskonnas" 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. Argumentum a fortiori. Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia. Kohus tunneb õigust. Nullum crimen sine lege. Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. In dubio pro reo. Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. Lex posterior derogat legi priori. hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti
3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti
16.10.2013 XII 1. Alter ego teine mina; asetäitja. 2. Pars pr tt osa terviku asemel. 3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5. Rs nllus mitte kellelegi kuuluv asi. 6. Nllum crmen, nlla poena sine lge ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta. 7. Nlla rgula sine exceptine pole ühtegi reeglit ilma erandita. Igal reeglil on erand. 8. Nlla dies sine line mitte ühtegi päeva ilma jooneta (harjutamata). 9. Rs Publica nihil aliud quam mgna familia est avalik asi/Vabariik pole mitte midagi muud kui suur perekond. 10. Scientia nihil aliud est quam vrtits teadus ei ole midagi muud, kui tõde 11. Nihil cnsnsu tam contrrium est quam vs et metus üksmeelega pole üksi asi nii vastuoluline kui võim ja hirm/ähvardus 12
kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul. Ta oli vastutav ka väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. Inimsusvastased kuriteod
1 Samuti võetakse senise üldmõiste „kuritegu“ asemel kasutusele üldmõiste „süütegu“, milline hõlmab nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. 2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See
Ettevaatamatus - tavaline inimene. Hooletus - näiteks tuletõrjuja. Tuleb ka eksamile !!! HDS on õigusushete koosseis, millrga ei tohi seda elu sees sassi ajada. HDS - tehisolud-objekt/subjekt-karistus. Kui - siis - vastasel juhul. Kui teed midagi millegagi, siis tee seda nii või saad rämedalt. Karistusõiguse printsiibid: 1) Enne seadust pole kuritegu 2) Kui kahtled siis kannataja kasuks 3) Ei saa olla karistust ilma seaduseta 4) Õigusel pole tagasiulatuvat jõudu 5) Samas asjas ei saa teist korda karistada kui just uusi asjaolusid välja ei tule. 6) Teatud kuriteod peaksid olema universaalsed aga näiteks moslemiriikide tõttu on see suhteliselt paigast ära. Piraatlus on ainuke toimiv asi preagu, mis universaalselt maailmas toimib. Teema 10. Eraõigus 10.1 Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem - Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis, üldisemalt,
kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos 29 oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul
madalam asetsevates aktides. Põhiseaduse sisustab õiguskord tervikuna. Põhiseadus on juhtnööriks, lähtepunktisk õiguskorra kõikide teiste lahenduste jaoks. Kuna sellest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhiseadusest madalamlseisev, peab olema vastavuses põhiseadusega. Lõplik kontroll toimub alati läbi põhiseaduse. Määrused asuvad püramiidis seadustest allpool, seega peavad nad vastama seadustele. Määrust ilma delegeeriva seaduseta ei saa sündida. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja reeglid on väga kõrgel kohal püramiidis. Jutt on rahvusvahelisest tavaõigusest. Paragrahv 104 ütleb, et ainult Riigikogu häälteenamusega saab vastu võtta järgmisi seadusi: kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud seadused; sellised seadused, mille vastuvõtmine on põhiseaduses eneses kirjas. Ka kui tahad konstitutsioonilist seadust muuta, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Kunsti üheks põhiteemaks saab ülevustunde edastamine. Kanti jaoks on kunst filosoofia loomulik jätk, mis aitab meil saada paremateks inimesteks. Immanuel Kanti kunstikäsitluse leiame “Otsustusvõime kriitikast” (1790), kus ta käsitleb ESTEETIKAT. Ilu tuletab meile meelde olla parim versioon iseendast. Ilu on universaalne, looduse ilu on mõistetav igaühele. Esteetilisele kogemusele on omane KIRETA NAUDING, OTSTARBETA SIHT, TAGAMÕTTETA UNIVERSAALSUS ja SEADUSETA KORD. Ilusat asja nauditakse soovita seda omada, ainuke siht mida taotleb tema vorm on tema enese olemasolu. Kunstile on iseloomulik SUBLIIMNE kogemus, ülevus - miski, mis paiskab segi varasemas mõistmise kogemuse eeldused. On matemaatiline subliimsus (nt lõpmatuse kogemus, õõvastav), milledeks on vaimsed protsessid, mis muudavad taju ja on looduslik (dünaamiline) subliimsus (nt looduslikud katastroofid), milleks on looduslikud kogemused, mis muudavad meie senis arusaama ja taju
Isik saab nõuda, et riik austaks tema PÕ-si, tuginedes vahetult PS-le; see tähendab, et isik saab PÕ-ste austamist nõuda ka siis, kui eriseadust ei ole. Riik ei saa aga vahetult PS-le tuginedes nõuda, et isik täidaks PK-i. PK-ste (põhikohustused) täitmist saab nõuda ainult, tuginedes PS-st allpool seisvale seadusele. vastupidise lähenemise korral tekiks väga sageli PS-e §19 nimetatud vaba eneseteostuse õiguse ja põhikohustuste vahel. Vaba eneseteostust hakkaks riik piirama ilma seaduseta. kui aga PK-sed seovad vahetult kahte eraõiguse subjekti omavahel, siis on küll mõeldav PK-ste rakendamine vahetult PS-e alusel, ilma et oleks tarvilik PS-st allpool seisva seaduse olemasolu. PS §19 lg 2: põhikohustuste kandjaks ei ole riik või avalik-õiguslik isik, PK-ste kandjaks on põhiõiguste adressaat, kes on eraõiguslik isik. Põhikohustused ongi sõnastatud FI-ku (füüsilise isiku) õigustena, mis teatud juhtudel võivad olla laiendatud ka jur.isikutele.
Probleem: üldakti salastatus (eelkõige sise- ja kaitseministeeriumit puudutavad määrused) 2. Õigusselgus e määratus § 13 lg 2. Mõõdupuuks on kujuteldav keskmiste võimetega isik. RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3. Usalduskaitse põhimõte: Nulla poena sine lege § 23 lg 1, lg 2 lause 1. Pole karistust ilma seaduseta. Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda
määral, ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua Mõõdupuu (kuidas hinnata) normi adressandiks on kujuteldav keskmiste võimetega isik Praktikas hea argument riigikohtunikele, kuid kõik teised peavad aru saama. - Usalduskaitse koosneb: - Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege põhimõte (ei ole kuritegu ilma seaduseta; seadus ei kvalifitseeri kuriteona; §23 (1) + (2) 1 ei saa süüdi mõista või raskemat karistust määrata kui seaduses kehtestatud (teo toimepaneku ajal) Tähtsamaid Riigikohtu lahendeid: 2003.a Brusilovi kaasus murdvaras (varastas kuuekohalise summa väärtuses), mõisteti 6a vangi (karistuse ülemmäär 5a hakkas kehtima täpselt kui Brusilovil 5a istutud sai
· Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. · Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu. Loomulik seadus Thomas Aquino tsiteeris Uuest Testamendist Pauluse kirja Roomlastele 2:14-15: ,,Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid." Loomuseaduse teooria ideed: · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need
usulistele ühendustele ning peresuhetele ja eraelule. SVS on ilmselt seadus, mis toob kõige rohkem kaasa vääritimõistmist ja diskussiooni, ilmselt hakkavad kostma vihased hääled, et miks sellist seadust üldse vaja on ja kas tööandjatel pole tõesti muud teha, kui järjekordset tobedust järgida. Siiski ma arvan, et seaduse vastuvõtmine on ülimalt vajalik ja selle peamiseks põhjuseks ei pea ma seda, et ühiskonnas oleks naiste-meeste vaheline ebavõrdsus nii suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised: 1. Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada ühiskonnas üldse vastavateemaline diskursus ja tutvustada inimestele vastavat problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu
annaabi.ee 
